Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Astronoomia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maailmapilt, astronoomia, universum, vaatlus, lõpmatu, observatoorium, astromeetria, taevamehhaanika, astrofüüsika, asukohta, planetoloogia, kosmoloogia, arenemist, kujutasid, kupli, geotsentriline, plaaton, aristoteles, heliotsentriline, kepler, kauged, relativistlik, paisuv, uuringuid, gagarin, uurimismeetodid, andmetöötlus, iseloomugakuplikujuline taevas. Päike, kuus ja tähed olid jumala seatud märgid või jumalad ise. 2.Klassikaline maailmapilt-pärit Vana-Kreekast ja kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. 3.Lõpmatu maailm-Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed. Ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid- Galaktikad. 4. Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Sell kinnituseks on "paisuva Universumi" teooria, mis on tänapäeva kosmoloogia aluseks. Astronoomia liigendus Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. *taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril.
- saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutatavad pikkusühikud:
Aristoteles (384-322 eKr) oli Platoni õpilastest kuulsaim. 335 a eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles ei leppinud mitmete Platoni seisukohtadega. Näiteks pidas ta ekslikuks tema õpetust ideedest. Samal ajal pööras ta Platonist sootuks rohkem tähelepanu looduse tundmaõppimisele. Klassikaline, geotsentriline maailmapilt Klaudios Ptolemaios (83 161), geotsentrilise maailmapildi viimane konstruktor, suutis süsteemi mõnevõrra lihtsustada, viies planeedisfääride tsentrid eemale Maa tsentrist, mida loeti maailma keskpunktiks. Nii õnnestus tal seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil. Epitsüklid Ptolemaiose süsteemis Marss Maa Allikas:
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA........................................................
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A. Einsteini üldrelatiivsusteeriast ja hiljem leidis vene matemaatik A. Friedmann, et universum paisub või tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda
Poincare, et üldjuhul pole dünaamilistel süsteemidel, sealhulgas ka pla-needisüsteemil, täiendavaid liikumisintegraale. Sestpeale paistis Päikesesüsteemi stabiilsus veelgi mõistatuslikum. http://www.aai.ee/muuseum/Motle/HTML/index.html?maailmasrohkemkorda.htm http://www.postimees.ee/090408/lisad/teadus/teadus/322601.php http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem Nägemus Inimene ja Universum - I Urmas Haud Müüdid Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdisd nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Soov oli sedavõrd tõsine, et kus jäi puudu teadmistest, seal täiendati pilti oletuste ja usuga ning nii näemegi, kuidas erinevad hõimud astuvad
Astronoomia tähendab kreeka keeles täheteadust. Astronoomia on teadus, mis käsitleb taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine paigutust, ehitust, liikumist ning arengut. Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse lõpus "loogia", vaid "noomia" kreeka sõnast nomos ,,seadus". Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka sõnast astr 'täht, taevakeha'. Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks. Astronoomia andmestikku kogutakse peamiselt astronoomiaobservatooriumides elektromagnetkiirugst registreerides ning atmosfäärivälise astronoomia meetodeid rakendades. Astronoomia põhjapanev tähtsus avaldub selles, et temal rajanevad ajas ja ruumis orienteerumise põhimõtted, mida rakendatakse nii maapealses tegevuses kui ka liikumsiel Päikesesüsteemis ja koos Maaga maailmaruumis. Astronoomia laiem eesmärk seisneb teadusliku maailmapildi kujundamises.
Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks
.......................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................37 2 SISSEJUHATUS Antud uurimistöö teemaks valisin Tõravere Observatooriumi. Teema valisin sellepärast, et minu jaoks tundus see kõige huvitavam. Mulle on alati meeldinud kosmoloogia ja kõik sellega seonduv. Tõravere Observatoorium sobis selleks kõige paremini, sest antud hoones on juba aastakümneid uuritud kosmost,mis mindki paelub. Huvitav on ka veel see, et algusaastatel töötas seal väga palju kuulsaid inimesi. Töö eesmärgiks on anda lugejale ülevaade Tõravere Observatooriumi ajaloost, tuntumatest teadlastest ning uurimissuunadest. Töö jaguneb kolmeks peatükiks. Esimene peatükk räägib hoone ajaloost ja rajamisest. Teine peatükk räägib teadlastest ja uurimissuunadest.
2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed. Et neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest ja elektronid (mis on leptonid) on samuti fundamentaalosakesed, siis võib öelda, et kvargid ja leptonid on praegu teadaolevalt aine vähimad ja jagamatud osakesed. 21.KOSMOLOOGIA, Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist. 22. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT Tähistaevas, Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks (kr astbar er planbar etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega. Tänapäeva teadus eitab planeetide mõju, sellele vaatamata kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas
See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
ja uurimisvaldkond, mille olemuseni me kohe ka jõuame. Antud tehnoloogiavorm on väga tugevalt seotud Maailmataju erinevate osade teadusliku olemuse ja käsitlusega. Järgnevalt vaatame lähemalt seda, mida need Maailmataju osad endast kujutavad. Universumi füüsika valdkond käsitleb Universumi füüsikalist olemust. Tegemist on füüsikateooriaga, mis arenes välja ajas rändamise füüsikateooriast. Antud teooria annab mõista seda, et mis on Universum oma olemuselt. Näiteks psühholoogiateaduses on alles viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult käitumist; mõtteid ja tundmusi ei saa teaduslikult uurida. Biheivioristide arvates väärivad uurimist ainult käitumisaktid (kui psüühika välised ja seega objektiivsed avaldusvormid), ent psüühika seesmisi ja seega subjektiivseid avaldusvorme teaduslike meetoditega objektiivselt uurida ei saa. Äärmusliku biheivioristliku seisukoha järgi pole neid nähtusi, mida objektiivselt uurida ei saa, üldse olemaski. Psühholoogia tänapäevased koolkonnad
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
