nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides ○ peegeldav udu - “peegeldavad” läheduses olevate tähtede valgust ○ “tume udu” - varjutab/blokeerib teiste udukogude või tähtede valguse ★ eredad infrapuna allikad Omega Nebula Messier 78 Horsehead Nebula Carina Nebula Planetaarudu ★ taevakeha ★ nimetus eksitav - ei ole planeetidega midagi pistmist ★ galaktikate keemilises evolutsioonis otsustav osa ○ rikastab tähtedevahelist ainet raskete elementidega ★ galaktikas teadaolevalt ~ 1500 The Spirograph Nebula The Cat's Eye Nebula The Ring Nebula Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud allikad ★ https://en.wikipedia
TÄHED TÄHE ISELOOMUSTUS • Vesinik ja heelium • Termotuumareaktsioonid • Kõrge temperatuur • Plasma • Kiirgab valgust TÄHTEDE SÜND HERTZSPRUNGI- RUSSELLI DIAGRAMM Diagrammi koostajad Ejnar Hertzsprung ja Henry Russell HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
Nende töid iseloomustab näiline juhus ja õnnetus, mis tegelikult on vägagi planeeritud. Tavaliselt ei mõeldud üldse sellele et pildiga mingit teemat esindada. Arvati et kunstnikku spontaansus ja tööle lähenemine vallandab nende alateadvusliku loomingulisuse. Ekspressiivset töö meetodit arvati olevat sama tähtis kui töö ise. Hans Hoffman (saksa- ameeriklane, 1880-1966) Don Quixote 1963 Abstral Nebula 1961 Song of the nightingale 1964 Wall I and II 1961 The Conjurer 1959 Above Deep Waters 1959 Adolph Gottlieb (ameeriklane, 1903-1974) Expanding 1962 The red 1972 Istanbul 1971 Ambient green 1962
geenius.. Äkitselt hakkas aga Algernoni seisund järjest halvenema. Charlie mõistis, et ta muutub tagasi endiseks, sest tegelikult operatsioon ainult kiirendas loomulikku arengut ning taandareng tuli sama kiiresti. Raamatu lõppedes otsustab Charlie minna elama vaimupuuetega inimeste hooldekodusse, kus keegi teda ei tunne ega ei oska talle kaasa tunda. ,,Lilled Algernonile" on võitnud Hugo auhinna ja Nebula auhinna. Selle põhjal valmis 1968. aastal film ,,Charly", mille nimiosa mängimise eest sai näitleja Cliff Robertson Oskari. Lisaks filmile on teosest tehtud ka mitmeid näidendeid, raadiokuuldemänge ning isegi muusikal. Raamatus on kajastatud mitmeid olulisi teemasid. Näiteks räägitakse selles vaimse puudega inimeste kohtlemisest ning konfliktist intellekti ja emotsionaalse küpsuse vahel. Raamatus on tähtis osa peategelase minevikusündmustel ning kuidas need tema hilisemat elu on
Kontserdiarvustus Monster Magnet 11. novembril andis Tallinnas, klubis Rock Cafeoma Euroopa tuuri raames kontserdi mainekas stoner-roki bänd Monster Magnet. Kontserdile otsustasin minna selle pärast, et olen selle bändi vastu huvi juba pikalt tundnud. Teade kontserdist tuli mulle väga ootamatult ning ma otsustasin, et ma ei lase seda võimalust käest. Kontsert algas pihta soojendus bändidega, kelleks olid Nebula USAst ja The Pilgrim Fathers Inglismaalt. Mõlemad jätsid mulle väga hea mulje ning ma ei välista, et millalgi võiksin ma minna spetsiaalselt nende kontserdile. Pärast soojendus bände oli väike paus ning siis tuli rahva marulise aplausi saate lavala Monster Magnet. Juba esimese loo järel sain ma aru, et tegu on väga võimsa bändiga ning see kontsert saab võimas olema. Mu ootused ei petnud mind ning kontsert oli täist powerit kuni viimase loo lõppemiseni
Fairbridge, Rhodes W. (Toim), Encyclopedia of Planetary Sciences ( Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 560 . ISBN 0412069512 9.Välislingid: * Fotod * Aivar Kull , ,,Ernst Öpik avab universumi saladusi"(raamatu ,,Meie kosmiline saatus" arvustus)- Tartu Postimees 10.3.2005, lk 2 9.1 Publikatsioonid: *Öpik, E., 1916, The Densities of Visual Binary Stars , Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406- 410 *Öpik, E., 1922, An estimate of the distance of the Andromeda Nebula, Astrophysical Journal, vol. 55, p. 406-410 9.2 Ajaleheartiklid: · 20 aasta pärast pääseb Marsile . Kaja, 30.jaanuar 1934, nr. 25, lk. 5. · Reis maailmaruumi võimalik. Vaba Maa, 3.veebruar 1936, nr. 27, lk. 6. 8 · Sõit kuule 4-5 päevaga. Vaba Maa, 18.veebruar 1936, nr. 40, lk. 6. KOKKUVÕTE Mina järeldan, et Ernst Öpik sai edukalt hakkama oma õpingutega ja teda tunnustati väärikalt
Ender's Game By Orson Scott Card Compiled by Taavo Allik The Author · born on the 24th of August in 1951 · began as a poet · studied theatre · only author to win both science fiction top prizes in consecutive years (Hugo & Nebula Awards) for Ender's Game and it's sequel · Has written in a variety of genres Setting · occasionally on Earth · mostly in Battle School: on orbit near Earth most important there: battlerooms · in Command School very far from Earth on a small planet Eros · on a bugger colony named after Ender Ender's World Main Characters · Ender · Valentine
1. Ernst Julius Öpik was born in Oct. 23 1893 in Kunda, Estonia. He was a noted Estonian astronomer and astrophysicst. He went to University of Moscow to specialize in the study of minor bodies, such as asteroids, comets, andmeteors. He completed his doctorate at the University of Tartu. 2. After 4 years at Moscow Observatory he became Director of the Astronomy Department. From 1921-1944 he was an Associate Professor at Tartu University, and from 1930-34 visiting scientist at Harvard University. 3. Öpik was one of the most outstanding astrophysicists of his generation, with wide- ranging interests in the physical sciences. Among his many pioneering discoveries were:the first computation of the density of a degenerate body, named the white dwarf; the first accurate determination of the distance of an extragalactic object (Andromeda Nebula;the prediction of the existence of a cloud of cometary bodies encircling ...
Astronoomia Koostaja:nimi Rühm: rühm Laias laastus jaguneb astronoomia neljaks: planetoloogia, mis uurib planeete ja väikekehi, tähefüüsika, mis uurib tähti, galaktikate füüsika, mis uurib galaktikaid, kosmoloogia, mis uurib galaktikatest suuremaid struktuure ja universumit kui tervikut. Tänu astronoomiale ja selle sõsarharudele on meie elu palju lihtsam. Esmalt oleme astronoomidelt saanud muidugi ajaarvamise ja kalendri, seejärel on see oluliselt kaasa aidanud optika, geodeesia (koha ja aja määramine, navigatsioon jms), tehnika ja matemaatika arengule. Astronoomia ajalugu omakorda aitab mõista vanade tsivilisatsioonide igapäevaelu määrati ju näiteks viljalõikuse aeg astronoomiliste meetoditega ning võimaldab täpselt dateerida sündmuste ajahetke, kuna astronoomilised sündmused on tagasiarvutatavad. 20. sajandil leidis kinnituse Suure Paugu mudel...
Astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit. Valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib Asteroidid: väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja Marsi orbiitide vahel. Kujult enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Jupiteri häiriva mõju tõttu seal vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 10 12 km. Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks. Komeedid: väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. kokkusur...
Sisukord: Sissejuhatus..........................................................................................................3 Päikesesüsteem.....................................................................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine...................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................9 1 Sissejuhatus Maa ja teiste planeetide esimene lojaalsuskohustus kuulub Päikesele; nad on kui pisikesed asulad Päikese määratus kuningriigis. See süsteem on märkimisväärselt ilus struktuur, mis oma liikmete korrapärase liikumisega sobis loodusnähtuste täpse matemaatilise analüüsi esimeseks rakenduseks. Newtoni gravitatsiooniseaduse suur edu planeetide ja n...
Card's writing career began primarily as a poet, studying at Brigham Young University. During his studies as a theatre major, he began "doctoring" scripts, adapting fiction for theatre production, and finally writing his own one-act and full-length plays. Later he has worked both as a freelancer and a contracted writer. He first wrote the short story "Ender's Game" while working at the BYU press. Ender's Game and its sequel Speaker for the Dead were both awarded the Hugo Award and the Nebula Award, making Card the only author (as of 2008) to win both of science fiction's top prizes in consecutive years. Card continued the series with seven books, which divide into "Shadow" and "Speaker" series. He has also announced his plan to write two more novels: Shadows in Flight, a book that connects the "Shadow" series and "Speaker" series together, and Ender in Exile, a book that takes place after Ender's game and before Speaker for the Dead.
KONTROLLTÖÖ 1)MIDA TÄHENDAB KOSMOLOOGIA Kosmoloogia tähendab maailmaõpetust või korraõpetust. Kosmoloogia ülesandeks on luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses n...
Päikesesse langes täht või komeet, tekkinud plahvatuse ainest tekkisid planeedid (Georges Buffon´i poolt 1776 a). Selle idee surus kõrvale nebulaarhüpoteesi võidukäik (Kant 1775, Laplace´I 1830).Hiljem, kui nebulaarhüpoteesil tekkisid raskused Päikesesüsteemi liikumishulga lahtiseletamisega tekkisid uued katastroofihüpoteesid, milledes seletati, et planeetide aines rebiti Päikesest teise tähe gravitatsioonijõu mõjul. Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest
Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv, mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) o Nebulaarhüpoteesid (ladina k. nebula pilv, udukogu) Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju. o Katastroofihüpoteesid o (1.+2.) nn
19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi. Kuid on olemas ka heledaid udusid. Peegeldavad udud peegeldavad tähevalgust
e. koma (tuuma ümbritsev gaasipilv; Ø kuni 107 km) ja saba (Ø mitusada miljonit km). Saba sisaldab ioniseeritud süsinikoksiidi ja on väga hõre. Komeedi saba on päikesetuule (laetud elementaarosakeste voog) tõttu suunatud Päikesest eemale. 11. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa vanus? Päike ja planeedid on ühtse päritoluga s.t. arenesid koos ühtsest pilvest (neebulast). Nebulaar e. udukogu (ladina k. nebula pilv, udukogu) teooria teoreetilised alused rajas Kant 1775 a. ning terviklik teooria tekkis Laplace´ilt 1830 a. Selle järgi aeglaselt pöörlev kosmiline udukogu hakkas gravitatsiooniliselt vajuma kokku, millises järjest kiireneva pöörlemise käigus lamenes ja tihenes: kuumenedes tsentris Päikeseks ning kettas planeetideks. Laplace'i täiendus: planeedid tekkisid kuumast kiiresti pöörlevast Päikesest tsentrifugaalselt välja paiskunud gaasimasside kondenseerumisel
Nebula in Andromeda as a spiral galaxy, identified biological cells and their nuclei, and come close to seeing the union of the sperm with the ovum. He had therefore to have not merely speculated about but to have actually constructed a microscope and a telescope and used them to make discoveries that anticipated the 20th century. Newbold's cryptanalysis of a caption on a sketch that somewhat resembles a pinwheel and that he took to represent the Andromeda nebula reads in part: "In a concave mirror I saw a star in the form of a snail . . . between the navel of Pegasus, the girdle of Andromeda, and the head of Cassiopeia." Newbold asserted that his solution could not be subjective because "I did not know at the time [of solution] that any aebula would be found within the region thus defined." Newbold's solution created a sensation in the world of scholarship. Many scientists, though declining to pass upon the validity of the
14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi. Kuid on olemas ka heledaid udusid. Peegeldavad udud peegeldavad tähevalgust
19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust. Selle järgi neid kindlaks tehaksegi. Kuid on olemas ka heledaid udusid. Peegeldavad udud peegeldavad tähevalgust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
