Vaatajad olid kõigist ühiskonnakihtidest. Teatri vaatamine oli kohustuslik. Vaesemad võisid odavamalt pileteid osta. Päris vaesed said tasuta tagaridadest vaadata. Nende piletiraha maksis riik. Vanim näidentite esitamise koht oli Anteenas. Draamad leidsid aset spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatri osad olid "orkestra" mis oli väike ümmargune väljak, selle keskel oli Dionysise altar, "theatron" mis oli vaate nõlv astmeti tõusvate istmeridadega, mis piiras "orkestrat" hobuserauakujulisel t ja "skenee" mis oli "okestra" taga olev ehitis kust ja kust ilmusid näitlejad. Teater ehitati enamasti mäenõlvale, kus istmed paknesid astmeti mäeküljel. Esimeses reas olid parimad kohad kus istusid ametnikud ja rikkad kodanikud. Teatrisse pääses igast küljest mööda laiemat käiku. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Koor esines ,,orkestral,,.
umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. . Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor.
Kui keegi astus lavale paremast sissekäigust, tähendas see, et tegelane tuleb linnast või sadamast, kui ta tuli vasakust, siis oli tegelane saabumas kaugelt maalt. Keset orchestrat asetses Dionysose altar. Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. Selleks ehitati skeene, see oli tehtud orchestra taha ja kujundas kunstiliselt tausta mängu. Mis puutub pealtvaatajate kotadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Mina istusin viienda rea keskel, sealt avanes lavale suurepärane vaade. Kui oli vaja näidata vaatajatele seda, mis toimus majas, veeretati skeene uksest välja puuratastel platvorm, ühes temal asetsevate näitlejate või nukkudega. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil- värvusega, lauba ja kulmude ilmega, juuste kuju ja värvusega sai ära märkida
tuhat pealtvaatajat Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor.
Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. 15. Mida kandsid näitlejad etenduse ajal? Näitlejad kandsid etenduse ajal maske. 16. Kes oli Kerberos? Kerberos oli vanakreeka ja vanarooma mütoloogias esinev mitmepealine koer, kes valvab Allilma väravaid, et hoida põgenemast neid, kes on ületanud Styxi jõe.
taimed tahavad kasvada kauem kui ainult kolm kuud), mullad ( viljakus viljakuse annab huumos, mis on kõdunenud orgaanilised aineid ja seda rohkem seda on, seda paremad mullad on, põuakindlus - muldade lõimis ehk muldade võimalus omadus hoida vett, paksus, lõimis seda rohkem on huumost seda paksemad on mullad. Kõige paremad kohad on stepid), reljeef (tasane, mägine, tasane on loomulikult parem, nõlvakalle astmeti on parem, kapital ( hooned,masinad,seadmed,väetised forsfor, kaalium, arengumaades on väetiste kasutamine palju suurem ,seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet,traditsioonid) ja valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Vähe on maad elaniku kohta I-da Aasias, Kagu- Aasias, Lõuna-Aasias, Lääne-Euroopa ja Ida-Aafrikas. Palju on Okeaanias, Põhja- Ameerikas, Ida-Europas, Lõuna Aafrikas ja Lõuna Ameerika
pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli vike mmargune vljak, lbimduga umbes 24 meetrit, kahe klgmise sissekiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt nitlejatele mberriietumiseks meldud telgitaoline ruum, kust nitlejad ilmusid oma osi titma. Hiljem asendus see psiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi vi templi esiklge. Skeene asetses nitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekigud jagasid vaatajate ruumi likudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate hkutusmiseks oli midagi tstekraanataolist 32. Millised snad vanakreeka teatrist on judnud ka eesti keelde ? 33. Mida thendab deus ex machina ? Jumala ootamatu lavaleilmumine, tema roll oli selgitada juhtunut 34.Kirjelda antiikteatri nitlejaid
esinesid. Figuuri asend või eriline füüsiline tundemärk pildil oli Toulouse-Lautreci jaoks samasugune isikupärasuse väljendaja nagu nägugi. Nii on maalil ,,Moulin Rouge'is tants" paremal pool tagaplaanil äratuntav kunstniku isa oma suure valge habemega. Kui 1889. Aastal valminud pildil ,,Tantsupidu Moulin de la Galette'is, püsib kunstniku peamine huvi tantsijate ja publiku vahelisel kontrastil, siis maalil ,,Au Moulin Rouge - La danse" lasub peatähelepanu inimgruppide astmeti paigutamisel terviklikku ülesvõttesse. Uudse temaatikaga ja ööelumuljete vahetus täätlusega kuulub see pilt Toulouse-Lautreci tähtsaimate teoste hulka. Toulouse-Lautrec kuulus Moulin Rouge'i püsiklientide hulka ning ta istus seal ööd läbi, tarbis kangeid jooke ja joonistas. Võrreldes tema varasemate tantsijate kujutamisega, muutus ajapikku detailiderohkemaks ning see kaotas piltidelt taustalise iseloomu. Näiteks on
müürilehe kavandi. Toulouse-Lautreci plakat eristus teistest selgesti M-tähe iseäraliku kasutusviisi poolest, mis kolmekordselt suurendatuna koondas kokku erkpunaste tähtedega kirjutatud restorani nime. Ajendatuna 1889-1890 valminud maalist `'Moulin Rogue'is tants'', oli Toulouse-Lautrec plakatil esiplaanil kujutanud staare, kes mõnda aega Moulin Rogue'is koos esinesid. Radikaalselt uus on selles kompositsioonis kolme stiliseeritud silueti astmeti paigutamine, nii et tekib veelgi tugevam ruumilise sügavuse mulje kui eelpool mainitud maalil. Võrreldes visandiga, torkab plakatil silma, et public on kokku sulatatud üheks siluetiks, mis loob kontsentreerituma mulje. Litograafia tehnika Litograafia meetod seisneb selles, et trükkimiseks kasutatakse siledaks lihvitud kiviplaati, milles asuvad trükitavad ja mittetrükitavad osad samal tasandil. Vaja on peenekristallilist savikat lubja-
31. Mille poolest erinesid Vana-Kreeka teater ja draamaetendused tänapäevastest? Teatril oli kolm põhiosa. Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga. Theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Näitlejad esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead (miimika puudus). Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Komöödiates pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati
juba loonud müürilehe kavandi. Toulouse-Lautreci plakat eristus teistest selgesti M-tähe iseäraliku kasutusviisi poolest, mis kolmekordselt suurendatuna koondas kokku erkpunaste tähtedega kirjutatud restorani nime. Ajendatuna 1889-1890 valminud maalist `'Moulin Rogue'is tants'', oli Toulouse-Lautrec plakatil esiplaanil kujutanud staare, kes mõnda aega Moulin Rogue'is koos esinesid. Radikaalselt uus on selles kompositsioonis kolme stiliseeritud silueti astmeti paigutamine, nii et tekib veelgi tugevam ruumilise sügavuse mulje kui eelpool mainitud maalil. Võrreldes visandiga, torkab plakatil silma, et public on kokku sulatatud üheks siluetiks, mis loob kontsentreerituma mulje. 16 Litograafia tehnika Litograafia meetod seisneb selles, et trükkimiseks kasutatakse siledaks lihvitud kiviplaati, milles asuvad trükitavad ja mittetrükitavad osad samal tasandil. Vaja on peenekristallilist
Puhastusained ja töövahendid v Neutraalne või nõrgalt aluseline puhastusaine v Koristusrätik ja põrandakuviataja, põrandamopp või aknapesija Töö sooritamine v Lage pühitakse ühesuunaliselt ja ühtlaselt. Kui võimalik, siis valgusti suunas. v Kasutatakse pikavarrelisi töövahendeid v Kuna töö sooritamine on halvas asendis, siis kasutatakse võimalikult kergeid töövahendeid Trepid Kasutades kuiva, niisutatud või niisket pühkimist, pühitakse astmeti sodi ühest servast teise (üks sein on lahtine ja teine kinnine, siis seina suunas) ja lükatakse lõpuks järgmisele astmele. Mõlemast servast lahtiste treppide või kui on väga palju mustust, siis pühitakse sodi mõlemast servast keskele kokku ja lükatakse järgmisele astmele. Kui on palju mustust, siis on soovitav vahepeal sodi kühvlile pühkida, sest kogu sodi kaasa pühkimine muutub koormavaks ja õhku kerkib palju tolmu. 25
3.) Arvuta välja, mõõda täpselt ja märgista müürijoon 4.) Pane märgitud joont mööda mörti ning lao esimene rida telliseid mördile, seejärel sea õigeks ja tasanda joonlauda ja loodi kasutades (vt allpool telliseladumise kohta) 5.) Lao niiskuskindel rida mördile (vt ka moodul 4 blokki 1): Selleks kasuta järgmist: Plastfoolium Bituumentihend ja veekindel leht Veekindel bituumenvõõp 6.) Ehita vähemalt 4 rea kõrgused müüri nurgad astmeti (vt allpool). Samaaegselt kontrolli ripp- ja vesiloodiga, et kivid oleks kohakuti. 7.) Pinguldatud nöör Kui nurkade vaheline kaugus on liiga pikk, ehita stabiilsuseks nende vahele "kesksammas". Nöör tuleb nurkadesse kinnitada kolme rõhknaelaga (vt joonistus). 8.) Lao esimene rida nööri järgi: 25 Tellise ülemine serv = rea kõrgus = nööri kõrgus st. tee vuuk sama paks!
enam seost tegevusega, oli näitlejate esinemiskohaks eriline lava skeene ees, mis asetses märksa kõrgemal orkestrast. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral proskeenioni ees, kooriga ühisel tasapinnal või õige vähe kõrgemal. Mis puutub pealtvaatajate kohtadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt; radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks (Attika 10 füülide järgi). Arheoloogide väljaarvestuste järgi mahutas Ateena teater 17 000 pealtvaatajat, üks Arkaadia linna teater 44 000 inimest. Ateenas toimusid etendused alguses ühel linna väljakuist, ja pealtvaatajate jaoks püstitati ajutised puust poodiumid; kui need kord mängu ajal kokku varisesid, kohandati teatrietendusteks
etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Oli kolm põhiosa orkestra e ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu muusikute asukoht e orkester; skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas. Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel nt suurtel Dionysuse pidustustel,
Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos, Sophokles, Euripides,
alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. Skeene asetses näitlejate foonil ja kujutas omamoodi dekoratsiooni. Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud vahekäigud jagasid vaatajate ruumi lõikudeks. Alguses olid istmeteks puupingid, hiljem asendati need kivist istmetega. Lavatehnika oli primitiivne. Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida