jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Gerald Rudolph Ford Oli Ameerika Ühendriikide 38. president Ta oli ametis aastail 1974–1977 Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei olnud valitud presidendiks või asepresidendiks. Richard Nixon
Eesmärgid ERP-i eesmärk on läbipaistev, tõhus ja demokraatlik kodanikulähedane Euroopa. Kristlikud demokraadid rõhutavad ühiskonna terviklikkust ja solidaarsust ning soosivad heaoluriiki ja mõõdukat sotsiaal-majanduslikku ümberjagamist. Eestist kuulub ERP-i Isamaa ja Res Publica Liit. Struktuur Poliitilised täitevorganid koosnevad juhtidest ja sekretariaadist. Erakonnal on president, kes on poliitiline juht ja esindusisik ja keda abistavad asepresidendid, kõik kongressi poolt valitud. Erakonna peasekretär juhib korraldustöö eest vastutavat sekretariaati ja 4-5 korda aastas kogunevat PES:i koordinatsioonitöörühma, millesse kuuluvad liikmes erakondade ja täisliikmes ühenduste välissekretärid. Sekretariaat paikneb Brüsselis ja korraldab PES-i igapäevatööd, otsuste elluviimist ja kohtumiste toestamist. Tegevusvaldkondadest annab aimu allüksuste nimekiri: · Koordinatsiooni ja planeerimise osakond
kokkuleppel presidendiga teised komisjoni liikmed. Kui EP on uuel hääletusel komisjoni koosseisu tervikuna heaks kiitnud, nimetab nõukogu komisjoni presidendi ja liikmed kvalifitseeritud häälteenamusega ametlikult ametisse. 2.3. Sisemine korraldus Nice'i leping jätkab Amsterdamis alanud arengut, andes komisjoni presidendile laiad volitused komisjoni korralduse küsimuses. President jaotab volinike vahel ülesanded ja võib need ametiaja jooksul ümber jaotada. Ta valib asepresidendid ja otsustab asepresidentide arvu. Uue lepinguga luuakse komisjonis seega võimuhierarhia. 3.Euroopa parlament 3.1. Koosseis. Nice'i lepingus määrati EP liikmete maksimaalseks arvuks 732. 2004.2009. aasta ametiajaks saab 25 liikmesriigist iga riik sellise arvu kohti, mis vastab talle lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 20 antud kohtade arvule, millele lisandub see arv kohti, mis tuleneb Bulgaariale ja Rumeeniale nende ühinemisel ettenähtud 50 koha jaotamisest. 3.2
Sekretäril on otsustav hääleõigus ja ta kuulub presiidiumi koosseisu. Kõik ELUSi allüksused valivad endale juhatused, mille tulemustest annavad teada ELUSi presiidiumile. 6 Eesti Loodusuurijate Seltsi praegune presiidiumi koosseis LUSi presiidiumi praegune koosseis valiti 31. märtsil 2011. President Tõnu Viik, asepresidendid Toomas Tiivel ja Uudo Timm, liikmed Maarja Öpik, Liina Laumets ja Marek Sammul, sekretär Silja Kana. Fotod: http://www.elus.ee/ 7 Kasutatud info 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Looduseuurijate_Selts (18.01.2014) 2. http://www.elus.ee/ (18.02.2014) 8
Richard Nixon Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 22. aprill 1994) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Hariduselt jurist. Ta oli ametis aastail 19691974 Sell ajal, kui Nixon oli president paranesid USA suhted Hiina ja NSV Liiduga.. Aastail 19531961 oli ta asepresident. Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas. 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta. 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle. Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Välispoliitika Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine.
Täna on nõukogu otsustada, millised rahatähed meil on, millised mündid meil on. Kujundus nende teha. Samuti on EP nõukogu pädevuses läbi arutada kõik need ettepanekud, mida EP poolt tehakse Riigikogule. Nõukogu istungid toimuvad 8 korda aastas. Varem oli üks kord kuus. Suvel ei pea kokku tulema. Muudetud on ka nõukogu istungite avalikku korda istungid on kinnised. Nõukogu istungil kohal olla: Rahandusministrile lisandub EP president, samuti asepresidendid. 2. EP president nimetamine järgmine: ettepaneku teeb EP nõukogu, ametisse nimetab Vabariigi President, ametisoleku aeg 7 aastat. Kaheks järjestikuseks ametiajaks ühte inimest nimetada ei saa. Kui president tahab ise lahkuda ametist, siis tuleb Nõukogu ette informeerida 4 kuud. Nõuded: kõrgharidus, kas majandus või juura alane, EV kodanik. Kehtivad nõuded on ka asepresidendi osas: EV kodanik, omama kõrgharidust
Finantsinspektsiooni ül on finantsasutuste järelevalve. Eesti pank tegutseb seaduse alusel. , tal on juriidilise isku staatus-sellega püütakse rõhutada asjaolu, et eesti pank on iseseisev, võrreldes täidesaatva võimuga.Täidesaatev võim ei saa teha eesti pangale ettekirjutisi rahanduspoliitika teostamisel. Neil kahel institutsioonil on kohustus omavahelist tegevust kooskõlastada. Olulisemad juhtorganid on :nõukogu, juhatus, president ja asepresidendid.Nõukogu esimehe nim ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul, nõukogu liikmed panga nõukogu esimehe ettepanekul.Nõukogu on EeSTI PANGA kõrgeim järelvalveorgan. Eesti panga presidendi nim ametisse President Eesti panga nõukogu ettepanekul. Presidendi ül on üldjuhtimine ja eu keskpankade süsteemi ül täitmise korraldamine. Ühisrahaga liitumisel sai eesti panga presidendiks EU keskpanga nõukogu liige. Asepresidendid nim ametisse nõukogu presidendi ettepanekul
Esindab EL ühishuve · 27 volinikku (kuni nov. 2004: 20 volinikku; kuni dets. 2006: 25 volinikku) üks igast liikmesriigist · Ametiaeg 5 aastat, tagasivalimine võimalik · Ametisse nimetamine · Vabastamise alused parlament avaldab umbusaldust tervele komisjonile üksiku liikme tagasiastumine, surm, ametiaja lõpp · President · Esimene asepresident (= ÜVJP kõrge esindaja + EL välissuhete volinik) · Teised asepresidendid (al. 2010: 1 + 6 asepresidenti) Euroopa Komisjon Komisjon laiemas mõttes: administratsioon / bürokraatia · EK-s töötajaid: ca 25 000 Functionnaire (alalised); Temporary Agent (kuni 3 aastat); Contract Agent (1...3 aastat); Seconded National Expert (1-3 a); konsultandid (6-12 kuud) jm · Ca 2000 töötajat on seotud tõlkimisega 23 ametlikku keelt (al. 2007). Töökeeled: inglise, prantsuse ja saksa · Asukoht: Brüssel (osaliselt Luksemburg)
organisatsioonides: ECOSOC:ÜRO majandus ja sotsiaalkomitee (Economic and Social Council) UNCTAD: ÜRO Kaubandus ja arengukonverents (United Nations Conference on Trade and Development) FIATA Üldkogu 4 liiget igast liikmesorganisatsioonist Koguneb üks kord aastas Üldkogu pädevus: määrata tegevussuunad ja võtta vastu otsused kõigis FIATAt puudutavates küsimustes valida president, tulevane president, peasekretär, varahoidja ja asepresidendid otsustada sisseastumis ja liikmemaksu üle kinnitada uued liikmed (rahvuslikud liidud) asutada ja likvideerida instituudid ja muud organid, otsustada nende põhikirja üle ja nimetada ametisse instituutide esimehed kinnitada igal aastal eelarve, aastaaruanne ja bilansid FIATA juhatus Valitakse Üldkogul 14 liikmeline, käib koos 2 korda aastas, kevadel Zürichis ja sügisel kongressil Juhatuse liikmed: täidavad Üldkogu poolt vastuvõetud
President (varem prantsuse pankur J.-M. Trichet, nüüd itaallasest pankur Mario Draghi), asepresident ja 4 juhatuse liiget, kes kõik valitakse ametisse 8-ks aastaks ja vahetatakse välja maade roteerumise kaudu. Teiseks tasandiks on EKP haldusnõukogu ehk Euroopa keskpankade Süsteemi Juhatus, kuhu lisaks EKP tegevjuhtidele kuuluvad liikmesriikide keskpankade presidendid (asendusliikmeina võivad haldusnõukogu tööst osa võtta liikmesriikide keskpankade asepresidendid või nõukogude esimehed). Kui esimene juhtimistasand teostab Keskpanga operatiivset juhtimist, siis haldusnõukogu teise juhtimistasandina teeb Keskpanga arengule pikemaajalisi plaane ja võtab vastu strateegilisi otsuseid. Euroopa Keskpanga põhifunktsioonid -------------------------------------------------- Vastavalt Euroopa Keskpanga põhikirjale peab EKP jälgima nn euro rahaliidu Maastricti kriteeriumite alusel sätestatud Stabiilsuspakti nõuete
aidata luua vastavaid nõuandestruktuure. -tööandjad -töövõtjad -muud huvirühmad 14 Struktuur: Eestist 7 liiget. President (valitakse iga-aastaselt), kaks asepresidenti (sama) ning büroo (liikmete seast). Presidentatuur roteerub kolme grupi vahel ning liige kahest grupist millest pole president valitud, valitakse asepresidendid. 37 liiget: president, 2 asepresidenti, 34 liiget proportsionaalselt gruppidest. Otsuseid tehakse konsensuse põhimõttel. 15 11. Regioonide Komitee ülesanded ja struktuur (Council of Regions) Ülesanded: CoR-i ülesanded on seotud rohkem nõuandva rolliga. Nende tegevusala on Maastrichti ja Amsterdami lepingu kohaselt: haridus, õpe ja noorus, majandus- ja sotsiaal sidusus, sotsiaalse eraldatusega võitlemine, ülepiiri koostöö.
regionaalsete organite vahel; 21 milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil; 22 kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks. Konvendi töö kestis kokku aasta. Konvent koosnes kokku 105 liikmest, kes jagunesid täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt.
vahel; · milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil; · kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks. Konvendi töö kestis kokku aasta. Konvent koosnes kokku 105 liikmest, kes jagunesid täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisandusid veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: president Valéry Giscard d´Estaing; asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; 16 Euroopa Parlamendi esindajat; 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt.
Konvendi presidendiks, kes juhib kogu konvendi tööd, on nimetatud endine Prantsusmaa president Valéry Giscard d´Estaing ning asepresidentideks endine Itaalia peaminister Giuliano Amato ja endine Belgia peaminister Jean-Luc Dehaene. Konvent koosneb kokku 105 liikmest, kes jagunevad täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisanduvad veel vaatleja staatusega osavõtjad. Täisliikmed: · president Valéry Giscard d´Estaing; · asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene; · 15 liikmesriikide valitsuse esindajat üks igast liikmesriigist; · 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat kaks igast liikmesriigist; · 16 Euroopa Parlamendi esindajat; · 2 Euroopa Komisjoni esindajat. Neile lisandusid assotsieerunud ja vaatlejaliikmed. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid isamaaliitlane Tunne Kelam ja
annaabi.ee 
