elementidega, mille suurust antud mõõtarv näitab. Kõige parem on mõõtmed kirjutada väljapoole kujutist mõõt- ja piirikjoontega. Mõõtjooned on varustatud mõõtnooltega, mille teravikud ulatuvad piirikuteni ning määravad mõõdetava lõigu pikkuse. Mõõtnooled peavad olema kogu joonise ulatuses ühesuguse kuju ja suurusega. Mõõtmete märkimise näited on näha järgneval joonisel [Pilt 1]. Pilt 1. Mõõtmete märkimine joonisele Üldnõuded joonisele mõõtude märkimiseks Mõõtjoon tõmmatakse mõõdetava lõigu suhtes alati paralleelselt, piirikjooned aga põhiliselt risti. Kui mõõtnooled on lühikesed ja nool ei mahu piirikute vahele, pikendatakse mõõtjoont ning nooled pannakse väljapoole piirikjooni [Pilt 1, a ja d]. Mitme järjestikku asetseva mõõtme andmisel, kui mõõtnooled joonisele ei mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c].
Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud. Mõõtmestamise olulisemad reeglid: 2. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest vähemalt 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. 3. Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. 4. Lühemad mõõtjooned paigutatakse kujutisele ligemale, pikemad aga järk-järgult kaugemale. 5. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 6. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles. 7. Numbrid tehakse normkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega
Lineaarmõõtme lisamine joonisele saab toimuda kahel viisil: Näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt. Pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu lineaarmõõtmestamisel. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega. Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR. Ka see käsk on kahel viisil kasutatav nagu kaks eelmistki: võib valida kas kaare, ringjoone (lisaks küsitakse tema teist punkti) või sirgjoone (lisana küsitakse teist sirget); tühisisestuse järel näidata kolm punkti (nurga tipp ja haarade otspunktid). Ringjoone diameetri märkimiseks joonisele on kasutusel käsk DIMDIAMETER. Valida tuleb
korrapäraste hulknurkade ehitamine jne. Sirklikarp Mitmesuguse suuruse ja riistade hulgaga karpidest on meile sobivad sirklikarbid, mis on mõeldud konstrueerimistööks pliiatsiga. Lekaalid Mitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse puidust või plastmassist šabloone – lekaale. Terminid joonestuskolmnurk – чертёжный треугольник mõõtjoon – размерная линия joonestuspaber – чертёжная бумага mõõtjoonlaud – измерительная линейка joonlaud – линейка pliiats – карандаш korrapärane hulknurk – правильный многоугольник sirge – прямая линия kustutuskumm – резинка для стирания sirklikarp – готовальня
5 mm. Plaani saamiseks tehakse lõige 1.2 m kõrgusel põrandast, nii et ka aknaavad on nähtaval. Enne joonestamisele asumist kontrollida (DIM / STA või DIMSTYLE) põhimuutujaid ja vajaduse korral muuta neid vastavalt vajadusele, sest ehitusjoonistel peavad nad olema veidi teistmoodi kui masinaehitusjoonistele kantud mõõtmete puhul: DIMASZ = 0 – mõõtjoonte otstesse kantakse kaldkriipsud; DIMBLK = “ARCHITECTURAL TIKC” – kaldkriipsude ploki nimi; DIMDLE = 2 – mõõtjoon ulatub 2 mm üle distantsjoone; DIMDLI = 7 – üksteise alla või kohale (pealepoole) joonestatud mõõtjoonte vahekaugus; DIMSEP = “,” – ISO järgi kasutatakse kümnendmurdudes koma; DIMEXE = 2 – distantsjoone ulatuvus üle mõõtjoone; DIMEXO = 0 – kui distantsjoon on otseses kokkupuutes osunduspunktiga kontuurjoonel, siis vahet ei tule, teistel mõõtahelatel seadistada eraldi, DIMGAP = 1 – teksti ja mõõtjoone vahekaugus mm;
mõõtsuhted: Suurendamise korral 2:1, 5:1; 10:1; 20:1; ja 50:1; Loomuliku suuruse puhul 1:1; Vähenduse korral 1:2; 1:5, 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000. Joonisele kirjutatakse eseme tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtkavast, mida eseme kujutamisel kasutati. Joonte liigid ja kasutusalad Jooneliigi nimetus jooneliik kasutusala 1. Pidev jämejoon Nähtav kontuur 2. Pidev peenjoon Mõõtjoon, piirikjoon, viirutusjoon. 3. Kriipsjoon Varjatud kontuur 4. Peen kriipspunktjoon Tsentrijoon, telgjoon 5. Vabakäejoon Katkestusjoon Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool
Pildiandmebaas asub kasutaja võrgus. Andmebaasi mahuks tuleb ligikaudu 1 km pilte ~ 70 Mb, pildid on HD kvaliteediga. Piltide vaatamiseks on loodud spetsiaalne tarkvara RoadViewer, selle paigaldamine ja kasutamine on lihtne ja see töötab kasutaja arvutis. Pildiandmebaasis olevad pildid on seotud asukohaga teel piltide kuvamine toimub tee või tänava nimetuse ja kilomeetri järgi. Pilte saab kuvada sammuga 10 meetrit või 100 meetrit, neile on lisatud sisse-väljalülitatav mõõtjoon ja nende asukohta on võimalik jälgida ka kaardil. [6] 11 3.6. Haardeliste omaduste mõõtmine Teekatte haardeliste omaduste mõõtmisprotsess sõltub konkreetsest mõõtmisseadmest ja selle tööpõhimõtest. Eestis on enamjaolt kasutusel kaks mõõtmismeetodit. 3.6.1. Eltrip Teekatete talviseid haardelisi omadusi mõõdetakse pidurdushaarde meetodil, mille puhul sõidukit
pikkust (seda tegi arvuti juba kolmurga arvuttamisel). Laia liitjoone pikkus arvutatakse tema teoreetilise keskjoone järgi. Näide 4 25 Käsu AREA / O kasutamine liitjoone pikkuse leidmiseks (ruuduke – objektivalik; viirutus – pindala nii, nagu oleks tegemist suletud liitjoonega; kaarjas mõõtjoon (joonisele ei kuvata) – liitjoone pikkus antakse sulgemata liitjoone pikkuse järgi vastuses Perimeter, kusjuures teavi- tatakse, et eiratakse liitjoone laiust: Polyline's width ignored in area calculation ) NB! Käsuga SOLID kujundatud ala pindala ei saa käsuga AREA / O, (s.t. et valitakse see ala kui objekt) mõõta, küll aga nii, et sisestatakse ükshaaval ala määramispunktid. 3) A ↵
Näiteks: CMDDIA = 1 – printimise juhtimine vestlusaknaga; CMDDIA = 0 – printimise juhtimine Käsurea vahendusel; EDGEMODE = 1 – joonte pikendamisel või kärpimisel arvestatakse ka piirjoonte mõttelisi pikendusi (käsud TRIM ja EXTEND); EDGEMODE = 0 – arvestatakse ainult piirjoonte tegelikke olekuid; DIMASO = ON – kõik mõõtme üksikosad (distantsjooned, mõõtjoon, nooled ja mõõtme tekst) moodustavad üheskoos ploki; DIMASO = OFF – iga mõõtme üksikosa on omaette objekt. Mõõtmestamise põhimuutujate nimestik on toodud käsu DIM kirjelduses. Põhimuutujate lühikirjeldused on toodud omaette nimistus.. Põhimuutuja väärtuseks on tavaliselt kas 1 , mis näitab, et selle põhimuutujaga määratud tegevusviis on kasutusel, või 0 , mille puhul
· näidata järjekorras kolm punkti esimese ja teise distantsjoone baaspunktid ning mõõtjoone nivoopunkt (vt. joonis 41, punktid 1, 2 ja 3 paremal ja vasakul); · pärast tühisisestust valida mõõdetav objekt (sirglõik, kaar, ringjoon, polüjoone lüli) ning näidata mõõtjoone nivoopunkt nagu eelmisel juhul. Kaldmõõtmete pealekandmiseks on kasutusel käsk DIMALIGNED. Siin on analoogilised kaks valikuvõimalust nagu eelmises käsus. Kaldmõõtme mõõtjoon kantakse joonisele paralleelselt mõõdetava objekti otspunkte ühendava joonega. Nurkade mõõtmiseks kasutatakse käsku DIMANGULAR. Ka see käsk on kahel viisil kasutatav nagu kaks eelmistki (vt. joonis 41, keskel): · võib valida kas kaare, ringjoone (lisaks küsitakse tema teist punkti) või sirgjoone (lisaks küsitakse teist sirget); · tühisisestuse järel näidata kolm punkti (nurga tipp ja haarade otspunktid).
annaabi.ee 
