„Nipernaadi“ Filmi arvustus ja tegelase analüüs Vaadates filmi „Nipernaadi“, mis minu arvates on üks väga hea eesti film, tekkis tahtmine vaadata ka teisi eesti keelseid filme. See film lihtsalt näitab kui hea võib olla eestlase oskus teha filmi ja seal näidelda. Peategelane ise jättis mulle positiivse mulje, sest minu arvates oli teda väga hästi iseloomustatud ning jäi raamatuga võrreldes täitsa tõetruu mulje. Ainuke asi, mis mina filmis nägin erinevat, oli ta riietus
''Kaklusklubi'' - uni või tegelikkus ? Sten Kangilaski 3. aprill 2011 ''Kaklusklubi'' on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päe
20.01.2017 Anna-Maria Tomsen 10kl. Arvustus (filmi kohta). ,,Ristimine peateega" "Raha eest ei saa osta õnne ( )" see on õigile väga tuntuv vanasõna. Aga paljud inimesed unustavad sellest. Näidega võib võtta filmi ,,Ristimine peateega", millest ma kirjutan arvustust. Filmis kõik on sassis nagu lõngakera. Kui vaadata seda võib märgata ka see, et see film nagu paljud teised filmid on tehtud elust ja kõikest mis võib toimuda. Paljudel inimestel toimub elus väga palju huvitavat asju...Keegi
Andrus Kivirähk „November“ Film on ainest saanud Andrus Kivirähki romaanist "Rehepapp ehk November”. "November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Rasmus Rammo arvas filmist järgmist: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi te
Andrus Kivirähk „November“ Käisin vaatamas uut Andrus Kivirähi raamatu „Rehepapp“ põhjal tehtud filmi „November“. Mina ise ei ole „Rehepappi“ läbi lugenud ning sellest tingitult oli mul väga keeruline aru saada filmi mõttest. Tegelased olid võõrad ning väga raske oli aru saada kes on kes ja mida teeb. Filmi algus oli juba segadust tekitav ja see arusaamatus ei kadunud ülejäänud filmi vältel ära. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on võimalik võluda. Huvi tekkis alles siis, kui Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" äsjavalminud filmile heakskiidu andis, kirjeldades seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kuigi tõele au andes jääb romantika kogu mainitud groteski taustal mõnevõrra varju: domineerib depressiivsus,
Margit Kapak W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Vaadates 1996. aasta filmi Romeost ja Juliast panin esimese asjana tähele, et tekst on peaaegu sama, mis raamatus. Loomulikult oli teksti veidi lühendatud, sest muidu oleks film lihtsalt liiga pikaks veninud. Filmi tempo oli veidi muutlik, kuid ülemäära häiriv see ei olnud. Mõne stseeni esitamiseks oleks võinud küll vähem aega kulutada, sest üldidee mõistmiseks polnud aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku hollywoodi filmina. Kusjuur
300 meest miljoni vastu Film ,,300" on kirjutatud ajaloolisest lahingust, mis kannab nime Termopüülide lahing.Lahing sai nime Termopüüli mäekitsuse järgi, kus peeti veriseid taplusi. Seal seisid 300 spartalast armee vastu, mis oli tolleaegse suurim. Armee koosnes ajalooliste allikate järgi miljonist sõjamehest üle maailma. Film on väga tõetruu ja julm pilt oma ajastust , kuna seal näeb palju veriseid ja jõhkraid tapmisstseene. Inimestele on selle filmiga tahetud näidata tolle ajastu ,,ilu ja valu". Film on valminud 2006.aastal rezissöör Zack Snyderi käe all, kes on hetkel maailma filmimastaabis võrdlemisi tundmatu nimi,kuna tegemist oli tema esimese filmiga, mis nii suurejooneliselt kinolinale pääses. Vaatamise teevad veelgi põnevamaks filmis kasutatud huvitavad filminipid ja kaadrid. Teos jutustab sõjast Kreeka ja Pärsia vahel,kuhu saadetakse sõnumitooja , kes toob teate, et Xerxes, kes oli tol ajal Pärsia kuningas, tahab
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kõik kommentaarid