ettevõtjal. Füüsilisest isikust ettevõtja kannab täielikku isiklikku vastutust raamatupidamise korralduse, dokumentatsiooni ja informatsiooni eest. Raamatupidamine peab tagama tõese informatsiooni saamise füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevusest ja finantstulemustest. Füüsilisest isikust ettevõtja võib oma ettevõtluse raamatupidamises kasutada kas kassapõhist või tekkepõhist arvestusprintsiipi. Kassapõhise arvestusprintsiibi puhul kajastatakse tulud ja kulud aasta algusest kronoloogilises järjekorras, arvestades raha tegelikku laekumist või tasumist. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti. Tulude ja kulude sissekanded päevaraamatusse tehakse siis, kui raha laekub kassasse või pangakontole ja kui raha kassast või pangakontolt välja makstakse. Kassapõhine arvestus on tuludeklaratsiooni koostamise aluseks.
muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. 4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus? Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust.
omakapitali. Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad, nagu näiteks käibemaks ei ole ettevõtte tulu. Tuluks ei loeta samuti agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummasid, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavaid komisjonitasusid. Agendi või komisjonilepingu alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o hinnaalandus, mahahindlus). Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks
Müügiettemaksete arvestus: Nõutav ettemakse summa fikseeritakse, kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis, mille alusel sooritab klient ettemakse. Hüve pakkuja registreerib laekunud ettemaksu oma raamatupidamises alles siis, kui laekumine on toimunud, mitte aga siis kui ta on ettemaksuteatise ostjale esitanud. Siinjuures tuleb tähele panna, et raamatupidamises on aluseks kassapõhise arvestusprintsiibi järgimine, olgugi, et ettevõte rakendab oma igapäevases arvestuses tekkepõhist arvestusprintsiipi. Tegemist on ühe erandiga mõnest üksikust, mida tekkepõhise arvestusprintsiibi rakendajad peavad arvestama. Laekunud ettemaksed registreeritakse Ostjate ettemaksete registris ja nende inventeerimine toimub samadel alustel, mis müügitehingute puhulgi. Varude klassifikatsioon: Varud on ainelised varad: a) mida hoitakse müügiks tavapärase
Müügiettemaks Nõutav ettemakse summa fikseeritakse, kas lepingus, müügipakkumisel, müügitellimusel või väljastatakse kliendile ettemaksuteatis, mille alusel sooritab klient ettemakse. Hüve pakkuja registreerib laekunud ettemaksu oma raamatupidamises alles siis, kui laekumine on toimunud, mitte aga siis kui ta on ettemaksuteatise ostjale esitanud. Siinjuures pange tähele, on raamatupidamises aluseks kassapõhise arvestusprintsiibi järgimine, olgugi et ettevõtte rakendab oma igapäevases arvestuses tekkepõhist arvestusprintsiipi. Tegemist on ühe erandiga mõnest üksikust, mida tekkepõhise arvestusprintsiibi rakendajad peavad arvestama. Laekunud ettemaksed registreeritakse Ostjate ettemaksete registris ja nende inventeerimine toimub samadel alustel, mis müügitehingute puhulgi. 11.Varude klassifikatisoon ning kuluarvestusmeetod Varud on ainelised varad:
TULUD KULUD Joonis 3. Bilansi ja tulude-kulude seosed 7. KASUMI-KAHJUMI ARVESTUS Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Kulud - on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasumi vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel, kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui ettevõtte tulud on kuludest suuremad, sai ettevõte kasumit, vastupidisel juhul
(vähem kui ühe aasta) jooksul. Põhivarade puhul võime enamasti kindlasti öelda, et arvestuslik väärtus ei ühti turuväärtusega. Samuti ei lange kokku bilansi aktsiakapitali summa aktsiate turuväärtusega. Kuna täpsemad andmed puuduvad, siis lähtutakse analüüsi tegemisel tavaliselt arvestuslikest andmetest. Kasumiaruanne kajastab ettevõtte tulusid, kulusid ja kasumit. Kasumiaruanne koostatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel (tulusid kajastatakse nende tekkimisel mitte tegeliku laekumise ajal). Tulud ja kulud on vastavuses s.t. kuludena näidatakse tulude saavutamiseks tehtud väljaminekuid. Kasumiaruandes kajastatakse ka mitterahalisi kulusid nagu amortisatsioon (mis tegelikult ei kujuta endast väljuvat rahavoogu). Rahavoogude aruanne annab infot raha tegeliku laekumise ja raha tegeliku väljamineku kohta ettevõttes, kajastades seega sisenevaid ja väljuvaid rahavoogusid. Rahavood
Tulu hõlmab ainult sellist majanduslikku kasu, mille saajaks on ettevõte ise. Kolmandate osapoolte nimel kogutud summad, nagu näiteks käibemaks ei ole ettevõtte tulu. Tuluks ei loeta samuti agendi- ja komisjonilepingute alusel kogutud brutosummasid, vaid ainult selliste lepingute alusel teenitavaid komisjonitasusid. Agendi – või komisjonilepingu alusel tehtavad tehingud võivad olla näiteks transpordipiletite müük reisibüroode poolt. Tulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel ning kajastatakse saadud või saada oleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse lepingus ettenähtud hinnavähendusi ja rabatte (s.o hinnaalandus, mahahindlus). Enamasti saadakse tasu rahalises vormis. Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks
13. Bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 14. Kulu Kulud - on aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasumi vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kulud kirjendatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel, kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. 23 15. Tulu Tulud - on aruandeperioodi sissetulekud (majandusliku kasumi suurenemised), millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike poolt teostatud sissemaksed omakapitali
See tähendab, et tulude kajastamine on vastavuses teenuste osutamiseks tehtud kuludega. Samuti peab olema teenuse valmidusastet võimalik usaldusväärselt mõõta ja hinnata ning selle meetodi kasutamine eeldab korrektset tulu- ja kuluarvestust projektide ja teenuste lõikes (Otsus-Carpenter, 2016, lk 81). Kasumiaruande skeem 2 ärituludes ja finantstuludes kajastatakse tulud, mis tekivad intressi-, dividendi- ja kasutusrenditulu näol. Need tulud kajastatakse ka tekkepõhise arvestusprintsiibi ja tulude - kulude vastandamisprintsiibi alusel (Tikk, 2016, lk 258-262). Muu äritulu tekib kasumiaruandesse, kui valuutakursi tõusmisel tekib kasum esitatud, kuid veel laekumata valuutaarve korral ning kui ostja tasub viivist hilinenud arve tasumise eest (Garminder-Laur, 2001, lk 26). Kasumiaruande muud äritulud sisaldavad tulusid, mis on tekkinud ebaregulaarse äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2): • kasum põhivara (materiaalse ja immateriaalse) müügist;
Sama kehtib mitmesuguste varude ostuga; kaupade või arve saamisel tuleb varud arvele võtta, ehkki raha on tegelikult maksmata, varude eest jääb ettevõtja võlgu see kajastatakse kohustusena. Kaubad, materjalid jm varud kantakse kuludesse perioodil, kui need ära müüakse või tootmises kasutatakse. Tekkepõhise arvestuse eeliseks on võimalus paremini välja tuua tegelik tasuvus ja analüüsida majandamise tugevaid ja nõrku külgi aastate lõikes. FIE seisukohast võib selle arvestusprintsiibi puudusteks lugeda, et -nõuab täielikku ja detailset arvepidamist kahekordse kirjendamisega, mida on suhteliselt keeruline õppida; -varade arvestamisel tekivad hindamisprobleemid; -ettevõtjal võib tekkida kasum, kuid raha väljaminekuteks sh maksude tasumiseks ei ole, sest kasum ja rahavoog on eraldatud. 5.1.3.5.2 FIE omakapital Omakapital aasta alguses Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/sissemaksed omakapitali Aruandeaasta kasum/kahjum Omakapital kokku 46
annaabi.ee 
