eelarve kui mudel – sisend – seosed – väljundid- monitooring Mõjutatavad kulud (kontrollitavad) – kütuse otsekulu, hooldustarvikute kulu, kulud seoses kadudega Mittemõjutatavad kulud (mittekontrollitavad) – kapitalikulu, otsene palgakulu!? a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu B. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 Definitsioon - arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega Elluviimise vahendid: kululiikide arvestus – peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse
tulenevad mõnede lepingute pikaajalisusest ja suurest väärtusest. Ehituses on nende vahemaksete aluseks vastav akt, mis kinnitab tehtud tööde mahu ja vastavuse kokkulepitud nõuetele. Kuna lepingud sageli pikenevad üle ühe finantsaasta, on tähtis hinnata saadud kasumit ja pooleliolevate tööde mahtu.(1, lk15) 9 1.3. Partii kuluarvestus Partii kuluarvestuse meetod on arvestusmeetod, mida kasutatakse siis, kui identsete artiklite arv on suur ja neid toodetakse koos ühe partiina. Kulude arvestamine on väga sarnane töötulu arvestusele. Partiisse suhtutakse tootmise ajal kui töösse ja erinevad kulud ( materjal, tööjõud ja muud kulud) arvestatakse tavalisel moel. Partii täitmisel jagatakse kogu partii üldkulud toodetud ühikute arvuga, et saada keskmine ühikukulu. Partii maksumuse arvestamise meetodit kasutatakse erinevates
• Hooldustarvikute kulu • Kulud seoses kadudega – mittemõjutatavad kulud • Kapitalikulu • Otsene palgakulu ?! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida) a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon – Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või
kleebisega. 2. Süsteemi vajalikud seadistused 2.1.Ladu Valida ladu – valin KOLLANE (Warehouse->Setup->Location) 4 2.2. Materjalid Kirjeldada materjalid (Purchase->Planning->Item) 144618_MJAHU (et kergem oleks, siis arvestada, et 1TK=50g, mis on vajalik ühe kuju loomiseks, üks kuju =100g) Määrata kood, kirjeldus, kogus. Määrata arvestusmeetod FIFO, materjalihind, edasimüügihind. Tootmise grupp – jaemüük, käibemaksugrupp ning varude grupp - edasimüük 5 Määrata laovarude täiendusmeetod: purchase e. läbi ostude, määrata, milliselt hankijalt varude kriitilise punktini jõudmisel sooritatakse automaattellimus. Määrata automaattellimuse variant – telli määratletud maksimum arvuni ning määrata nii kriitiline
standardkuluarvestus) - Spetsiaalne e vastutuspõhine kuluarvestus - Integreeritud e tegevuspõhine kuluarvestus a. Vastutuspõhine kuluarvestus - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Tegevuspõhine kuluarvestus - Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite
anda väga erinevaid tunnitasusid. Nagu OÜ Kinnisvarateenindus põhjal toodud näitest näha võis, arvestatigi ületunnitasu juulikuu põhjal. Juulikuu on aga üks aasta pikemaid kuid tööpäevade arvu poolest ja see tõttu tuli ka tunnitasu väike, mis põhjustas töötajates meelehärmi. Samas võib summeerimise perioodi lõpp sattuda ka veebruarikuusse ja siis oleks tulemus vastupidine. Uuringute käigus selgus, et domineerima jääb siiski seisukoht, et kasutatav arvestusmeetod on poolte poolt vabalt kokkulepitav ja seadus ei esita siin piirangud. Samas leiavad erinevad ametkonnad, et õiglane on leida summeerimise perioodi keskmine tunnitasu. Ka töö autor on seda meelt, et sumeerimise perioodi keskmise tunnitasu leidmise meetod on õigem, kuna antud 28 meetodi puhul on võrdselt arvestatud mõlema poole huve. Antud meetodi puhul ei teki olukorda,
perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord teatud perioodi (näiteks nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. (3, 189) LIFO- meetod LIFO (last in, first out) on varude arvestusmeetod, mille rakendamisel arvestatakse viimasena soetatud kaubad esimesena realiseerituks. LIFO- meetodi rakendamise eelduseks on, et viimaseba soetatud kaubad arvestatakse esimesena realiseerituks. Lõppvarusse jäävad kõige varasemad ostud. LIFO- meetodi kasutamine on Eestis keelatud. (1, 78) KOFO- meetod Kofo meetod- kontserni kaup, varu müüakse ära esimesena. (8) HIFO- meetod HIFO meetod- kõrgema hinnaga kaup, toodang müüakse ära esimesena. Tüki meetod
suurenemine ja mis vähendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; Kasum (kahjum) ettevõtte aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Majandustehing tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kasumit võib ettevõte jagada omanikele dividendideks, seega kasumlik tegutsemine on iga ettevõtte peamiseks eesmärgiks. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestusmeetod Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses. NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
laenu maksmisel pangale. 4. Tootmise kuluarvestus (muutuvkulud, püsikulud, tegevuspõhine kuluarvestus) Püsikulu- on kulu, mis jääb muutumatuks sõltumata tegevusmahu suurenemisest või vähenemisest, näiteks juhatuse liikmete töötasu, hoonete rendikulu jne; muutuvkulu- on kulu, mis muutub seoses tegevuse mahu suurenemise või vähenemisega, näiteks tooraine kulu, kütusekulu, tulemuspalk jne tegevuspõhine kuluarvestus- arvestusmeetod, milles arvestatakse kulud kuluobjektidele (nt toodetele, teenustele, klientidele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. 5. Materjalimajandus. Materjalivajaduse planeerimine (ABC-analüüs, varustamine, laomajandus, transport) Materjalivajaduse planeerimine-prognoosi koostamisel tuleb arvesse võtta toote elutsükli ja nõudlust (neg.nõudlus-kliendil puudub vajadus toote järele ja toode elutsükkel on lõppenud; vähenev nõudlus-huvi
- tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Meetodid: - Vastutuspõhine kuluarvestus Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade lõikes majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada
(2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. (3) Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes. Kassapõhine raamatupidamine arvestab ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. Kassapõhise raamatupidamise puhul on raamatupidamise seadusest täitmiseks kohustuslikud ainult järgmised paragrahvid. Raamatupidamise seaduse § 43. Füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamise erisused
annaabi.ee 
