naeratamine nime mäletamine inimese olulisusele, tähtsusele viitamine teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Carnegie (1936) Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine (“jah” ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine (“Mida sa teeksid?”) Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) Eelpool olevale tuginedes vajalik: kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks (“temaga oli hea rääkida” ) empaatiline kuulamine – püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine)
sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda tundide raames nagu klassijuhatamine, arvutiõpetus, inimeseõpetus, kus tutvustataks, kuidas internetiavarustes ennast esitleda ja teistesse ning nende arvamustesse suhtuda ning kelle poole pöörduda, kui kedagi juba kiusataksegi. Kui laps tunneb end teiste poolt tõrjutuna just kooliseinte vahel, saaks seda parandada tugisüsteemi abil. Näiteks võiks õpetaja, kellel on olemas kiirem ja mõnesmõttes ka tõhusam suhtlus nii vanemate kui ka nooremate klasside õpilastega, panna neid koos töötama mõnes grupitöös. Sellisel juhul on vanemate klasside õpilased noorematele justkui sõbrad ja noorematel tekib kindlustunne ka
erinevate meetoditega. Niimoodi arutledes võiksime eristada kolme liiki küsimusi: 1. Need, millele saab vastata kogemuse, st vaatluse või eksperimendi põhjal 2. Need, millele vastamiseks on vaja deduktiivselt arutleda 3. Need, millele ei saa vastata ei ühel ega teisel viisil. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. MILLEKS MEILE FILOSOOFIA? Ühel hetkel märkab inimene, et ta märkab. Seejärel mõtleb ta märkamise üle mõistab, et märkab ümbritsevaid objekte (asju ja sündmusi), mis kokku moodustavad reaalsuse, ja nende objektide vahelt jooksevad piirid, mis eraldavad nad üksteisest. Seejärel mõistab, et tema ise on see, kes registreerib objektide toimet ta märkab iseennast, subjekti. Seejärel märkab, et tema ja maailma vahelt jookseb samuti läbi piir ja see oli üldse esimene
tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring. Inimesel kujunevad üha enam välja moonutused seletusviisides ning negatiivsed hinnangud: 1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu..."); 2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. Kõrgest (ja liig-kõrgest) enesehinnangust Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks.
Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega. 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Vastus : Mina arvan, et ei saa aga ta võib meid suunata. Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada.Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil üritab asju mõista ratsionaalselt. 15) Mis on esteetika ja millised on esteetika olulisemad küsimused? Vastus : Esteetika (kreeka keeles aisthêtikos - meelelise tajuga seotud) on filosoofia haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja ilu seaduste
Meeldimist suurendavad: - teistest huvitatud olemine - naeratamine - nime mäletamine - inimese olulisusele, tähtsusele viitamine - teise inimese kuulamine, julgustada teisi rääkima Vältida vaidlemist Lugupidamise väljendamine teise arvamuste suhtes Enda eksimuse tunnistamine Vestluse alustamine teemadega, mis toovad välja sarnasuse, nõustumine ("jah" ütlemine) Lase teisel rääkida (palju) Teise seisukohast asjade nägemine ("Mida sa teeksid?") Teise isiku soovidesse ja arvamustesse heatahtlikult suhtumine Enne positiivne info, siis negatiivne Suhtumine avaldub käitumises Julgustamine (viga saab parandada) - kuulamisoskus: huvi väljendamine inimese vastu > olulisuse tundmine > enda avamine /muututakse ka ise teise isiku jaoks meeldivaks ("temaga oli hea rääkida" ) - empaatiline kuulamine püütakse mõista teist inimest (kuulaja poolse soojuse, sümpaatia tunnetamine)
religioonidest? Kindlaid piire filosoofias teaduse ja usu vahel ei ole. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiesti samu valdkondi, kuid lihtsalt erinevast aspektist ning erinevate meetoditega 14) Kas filosoofia saab meid õpetada õigesti elama? Filosoofiaga tegelemine soodustab iseenda paremat mõistmist ning kriitilist suhtumist oma arusaamadesse,õigete vastuste otsimist. Selle tulemuseks võiks olla tolerantsem suhtumine teistsugustesse arvamustesse. Nii, et saab ka öelda, et tänu filosoofiale suudame õigemini elada.Fil peaks aitama selgitada, mis on õige ja vale, ning kuidas mingites situatsioonides õigesti käituda. Fil üritab asju mõista ratsionaalselt. 15) Mis on esteetika ja millised on esteetika olulisemad küsimused? Eetika, moraalifilosoofia, moraali- ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja teiste selliste mõistete olemust, päritolu ja seoseid.
Samas aga on tunda kahjutunnet lõhutud illusioonide ja tõekspidamiste pärast. See väljendub minu arvates Esimese Meditatsiooni viimases lõigus. "Aga see ettevõte on vaevaline, ja mingi laiskus viib mind tagasi harjumuspärase elu juurde. Ja samuti nagu vang, kes ehk unes nautis ebatõelist vabadust, kes hiljem hakkab kahtlustama, et ta magab, kardab, et teda äratatakse, ja andub aeglaselt meeldivatele illusioonidele: nii langen ma iseenesest tagasi vanadesse arvamustesse, ja kardan, et kui rahulikule puhkusele järgneb vaevaline ärkvelolek, tuleb mul järgmine päev veeta mitte mingis valguses, vaid äsja läbiarutatud raskuste läbitungimatus pimeduses." (II;1652) Nagu ma eelnevalt arutlesin, pole igasugune alastikiskumine valutu protsess. Samuti nendib Descarte, et saadud teadmised ei toonud talle oodatud rahu vaid pigem tühjustunde, mille täitmiseks oli vaja teha tõsist tööd ja usu ülesehitamiseks läbida ülejäänud viis meditatsiooni.
Tekib teatud surnud seis, kinnine ring (6). Inimsel kujunevad üha enam välja moonutused seletuseviisides ning negatiivsed hinnangud: 1) iseenda kohta (näiteks: „Ma olen kõiges saamatu, kasutu…“); 2) mineviku kohta (näiteks: „Ma pole kunagi millegagi hiilanud.“); 3) tuleviku kohta (näiteks: „Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota.“) (6). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (näiteks: armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda (6). Madala enesehinnangu roll ei ole ühene. See võib olla hetkeprobleemide üks aspekt või nende tagajärg või soodustav faktor tervele reale teistele raskustele. Ükskõik millist rolli
Töö teaduslikkuse kriteeriumid on järgmised : 1. originaalsus (tulemuste algupärasus, uudsus, esmakordsus) 2. objektiivsus (kõike uuritavat tuleb käsitleda nii, nagu see tegelikkuses esineb ja teha sellest niisuguseid järeldusi nagu kogutud andmestik eeldab ja võimaldab, hoolimata sellest, kas need järeldused on kooskõlas üldlevinud arusaamade, tavade, moraali või hea tooniga) 3. tolerantsus (teadlase võime suhtuda eelarvamusteta võõrastesse arvamustesse, teooriatesse ja hüpoteesidesse) 4. tõestatavus (mistahes väide peab olema küllaldaselt tõestatud) 5. kontrollitavus (igasugused andmed, mida teadustöös kasutatakse tuleb täpselt viidata, et saaks vajadusel nende õigsust kontrollida) 6. täpsus (kvalitatiivne-kõiki mõisted tuleb kasutada täpselt ja võimalikult ühemõtteliselt piiritletuna, kvantitatiivne arvude ja arvutuste täpsus) 7.
teised mõtlevad ja tahavad, püüdes asju käsitleda vastavalt nende tunnetele ja arvamustele. Võib raskusteta esitada ettepanekuid, juhtida koosolekuid ja arutelusid. Ta on tundlik nii kiituse kui ka kriitika suhtes. Kiirgab sümpaatiat ja sõbralikkust. Ta pöörab palju tähelepanu sõbralike inimsuhete loomisele. On kohusetundlik ja distsiplineeritud pisiküsimuseski. EIE kaldub teisi imetlema. Suhtub lugupidavalt teiste arvamustesse. Kui tema ja teiste arvamused lähevad lahku, on tal usku kooskõla saavutamisse. EIE on valmis nägema võimalusi. Intuitsioon teravdab tema taiplikkust, perspektiivitunnet ja uudishimu. EIE on suhete fanaatik. Olles andekas inimsuhete alal, ta innustab teisi ja on innustatud teiste poolt. Ta suurepäraselt ergutab oma lähedasi tegutsema ja on õnnelik, kui partner sellele vastab. EIE armastab appi tulla ja on hoolitsev oma pere eest. Kuigi taoline hoolitsus
* Töö keskkond ja eripära * Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks * Töövahendid 2. Kompententsusnõuded * vaata eespoolt 3. Üldteave ja lisad Lisad: * Kutseeetika noorsootöös (http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10452095/lisad/10452096 Eetika põhiteesid: Eetika põhiteesid noore suhtes 1. Noorsootöötaja on aus ja avatud noorsootöö eesmärkide ja meetodite osas. 2. Noorsootöötaja kohtleb noori võrdselt, suhtub noore arvamustesse ja maailmapilti lugupidamise ja sallivusega. 3. Noorsootöötaja lähtub töös noorega võrdväärse partnerluse põhimõttest, noorsootöö ja selle korralduse põhimõtetest. 4. Noorsootöötaja lähtub oma töös noorest võttes arvesse tema arvamust, ideid, maailmavaadet. Eetika põhiteesid noorsootöö keskkonna suhtes 1. Noorsootöö teostamise keskkond on noore poolt aktsepteeritav ning soodustab mitteformaalset õppimist. 2
ma valede arvamustega ei nõustu ja ma hoian visa meelega ära, et see petis, kui vägev ja kui kaval ta ka, oleks, mind millegagi tüssaks. Aga see ettevõte on vaevaline, ja mingi laiskus viib mind tagasi harjumuspärase elu juurde. Ja samuti nagu vang, kes ehk unes nautis ebatõelist vabadust, kes hiljem hakkab kahtlustama, et ta magab, kardab, et teda äratatakse, ja andub aeglaselt meeldivatele illusioonidele: nii langen ma iseenesest tagasi vanadesse arvamustesse, ja kardan, et kui rahulikule puhkusele järgneb vaevaline ärkvelolek, tuleb mul järgmine päev veeta mitte mingis valguses, vaid äsja läbiarutatud raskuste läbitungimatus pimeduses. "AKADEEMIA" 8/1996, lk 1642-1665 Tõ1kinud Marju Lepajõe TEINE MEDITATSIOON
lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring. Inimesel kujunevad üha enam välja moonutused seletusviisides ning negatiivsed hinnangud: 1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu..."); 2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.") 3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota."). Inimese usk neisse arvamustesse enese kohta ja vaimusilmas võimalike olukordade (nt. Armsam jätab maha, suure hulga inimeste ees lolliks jäämine) läbielamised viivad tegevusetuseni, tasakesi kannatamiseni ja püüuni kuidagi mitmesuguste nõudmistega kohaneda. 1.6 Vanemlikud lõksud Vanemaks olemine on üks suuremaid väljakutseid elus. Vanemlikke oskusi ei anta kaasa lapse sünniga, pigem õpitakse katse ja eksituse meetodil.
Neilt on pärit ka keelte esimesed tüpoloogilised liigitused ja arutlused keelte olemusliku erinevuse üle. 20. saj teine pool • Strukturalismi mõjul kadus ajaloolise arengu käsitluse kohustus ja ettekujutus otsesest seosest keele struktuuri ja mõtlemise vahel (keel on autonoomne märgisüsteem). • Huvi kandus terviktüpoloogialt (holistic typology) osalisele (partial), hakati süvitsi uurima mingit konkreetset kategooriat eri keeltes. • Sapiri ja Whorfi arvamustesse keelelise relatiivsuse kohta hakati 20. saj teisel poolel suhtuma skeptiliselt või isegi irooniliselt, kuna seda on väga raske või võimatu tõestada. • Joseph Greenberg (alates 1954, USA) andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. • Kasutas ära Praha strukturalistide implikatsioonilise universaali käsitluse (nt: kui keeles on 1 frikatiiv, siis see on tõenäoliselt s). • Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda.
annaabi.ee 
