Tänavatantsu kursuse dispuut Valisin dispuudi seetõttu, et see sobib hästi vastandlike seisukohtade lahtimõtestamiseks, olgugi, et õiget vastust arutatava teema kohta polegi. Sobiva teema korral võib dispuut kujuneda emotsionaalseks ja kaasahaaravaks. Tantsukursuse raames korraldaks ühe sisuka ja teemakohase dispuudi oma üliõpilastele. Kuna arutatava teema puhul ei saa välja tuua kindlat tõde ning arvamusi on mitmeid, siis on tantsukursust läbivatele üliõpilastele dispuut üsna sobilik. Dispuudi ettevalmistamiseks on vaja läbi lugeda materjalid, et leida nii poolt kui ka vastuargumendid õppejõu väitele: "Tänavatants on üks moderntantsu alaliikidest". 1) Einasto, Heili. 100 aastat moderntantsu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000 2) Krekow, Sebastian "HipHop-lexikon: rap, breakdance....
3. astme kohus- Riigikohus (Tartu) Edasikaebamist ei saa olla! KOHTUMENETLUS Tugineb vastavale seadusele ( kriminaalasjade arutamise seadus), Toimub vastavates kohtumajades. Menetluse asjaajamise keel eesti keel, Üldreeglina toimb avalikult ( on erandeid ). Kohtuistungid sooritatakse kuriteo koha järgi *Tsiviilmenetlus kahe poole vaidlused (laps-vanem, mees-naine), hageja-kostja Lahenduseni võidakse kaasata: kolmandaid isikuid, kel mingi nõue/huvi arutatava asja vastu, esindajaid, eksperte, tõlkijaid Kehtib reegel: kõikide tõendite/tunnistajate hankimine on asjaosalisete endi asi, mitte kohtu. Tsiviilmenetlus algab hagi esitamisega + riigilõiv, (sõltub: kui suurele rahalisele väärtusele nõue/hagi pööratakse ja hagi iseloomust). Tuleb esitada hagist ärakiri kostjale (seisukoha võtmiseks). (Mitmete) eelistungite algatamine , lõppotsus. Lahendab kohtunik
AA Vasturääkivuse lubamatuse seadus Loogiline arutlus ei tohi olla vasturääkiv. Vasturääkiv on arutlus siis, kui arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 26) ¬(A& ¬A) Välistatud kolmanda seadus "Kahest väitest, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene ja teine väär ning kolmandat võimalust tõe väljendamiseks arutatava küsimuse suhtes ei ole." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 29). A ¬A Küllaldase aluse seadus "Ükski väide ei saa olla tõene ega väär ilma küllaldase aluseta, põhjuseta." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 30) Ülal esitatud arutlus A1 eksib just küllaldase aluse seaduse vastu. Arutluse rekonstrueerimine ja hindamine Arutluse hindamine seisneb järgnevas: 1) Otsustamine, kas selle eeldused on tõesed.
kas inimesed muudavad oma arvamust teistsugust arvamust kuuldes või ainult ütlevad, et nõustuvad grupiga, kuigi tegelikult ei nõustu 56. Millised on väikeste gruppide plussid ja miinused probleemide lahendamisel? Riski aktsepteerimine, Grupimõtlemine, Loovuse tase 57. Miks on grupi otsused üksikisikute otsustest riskantsemad? 58. Mis on ajurünnak? Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. 59. Millised on grupi liikmete rollid? Ülesandele-orienteeritud rollid, Grupi loomisele ja säilumisele orienteeritud rollid, Individuaalsed rollid. 60. Millised on grupi juhi rollid? Administraator, Planeerija, Strateeg, Ekspert, Grupi esindaja, Grupisiseste suhete korraldaja, Kiitja ja karistaja, Vahekohtunik, Musternäidis, Grupi sümbol, Vastutaja, Ideoloog, Isakuju, Patuoinas. 61
Peale situatsiooni nö "läbimängimist" analüüsitakse rühma tegevus läbi. Võidakse analüüsida enese tegevust, mõne kaaslase tegevust või rühma tegevust tervikuna. Soovitatav kombineerida analüüs kirjutamisega (seisukoht- põhjendus) Analüüsitakse koos läbi, antakse hinnangud. 14. Ajurünnak. Ajurünnak on spontaanselt toimuv tegevus, milles kindlaksmääratud aja jooksul innustatakse osavõtjaid arutatava probleemi kohta aktiivselt välja mõtlema nii palju erinevaid lahendusi, ideid, kui nad suudavad. Selle meetodiga püütakse genereerida uusi ideid ja analüüsida ning hinnata juba olemasolevaid lahendusi. Pärast kindlaksmääratud aja kestnud intensiivset mõttetegevust palutakse osalejatel leitud ideed läbi mõelda ja kaaluda nende asjakohasust ja teostatavust. Ideed kirjutatakse üles. Ajurünnak kestab kas kokkulepitud aja jooksul või seni, kuni õppijatel ideed otsa saavad
apellatsioonimenetluses avaldatud. Kohtulahend ei või tugineda üksnes või valdavalt anonüümse isiku ütlustele või tõenditele, mille vahetut allikat ei saanud kaitsja ja süüdistatav küsitleda. 10) Taandamine – üks menetlusprintsiip, mille suurem mõte on: taandamine mitte ainult ei ole seaduslik, vaid see ka näib seaduslik. Oluline on järgida, et kui kohtuistungiga seotud isik näeb, et ta on arutatava asjaga kuidagi seotud, siis ta taandab ennast. Kõigil menetluses osalevatel isikutel on õigus esitada taandus protsessis osalevate isikute kohta ning taandusavaldus tuleb teha kohe, kui saadakse teada taanduse aluseks olev asjaolu (menetlussubjekt: on varem osalenud samas kriminaalasjas madalama astme kohtus; on samas kriminaalasjas olnud eeluurimiskohtunik ja teinud kohtumääruse; on varem samas kriminaalasjas
6) Et lahendataks probleemi, mitte suhteid. TÜÜPILISED ROLLID RÜHMAS: JUHTIJA on kohe aktiivne, määratleb probleemid, algatab uusi ideid ja annab sõna. Kui seda rolli võtavad mitu inimest, siis segavad üksteist ja häirivad rühmatööd. PASSIVNE KÕRVALSEISJA kui keegi domineerib, teised on passiivsed; ükskõikus rühma tegevuse vastu, teda ei huvita mida tehakse ja ta ei taha osaleda. EKSITAJA, KÕRVALISTE PROBLEEMIDE ESITAJA proovib jutustada rühmale lugusid, mis pole arutatava teemaga üldse seotud, püüab muuta rühma publikuks. Eksitaja eriliik on naljamees. KOMPROMISSEDE TAOTLEJA, KOOSTÖÖTAJA püüab saavutada, et osalejad jõuaksid üksmeelele ja vastastikusele mõistmisele, et nad ei tülitseks. RÜNDAJA kritiseerib teisi ja nende mõtteid ning proovib sageli teoste ideid halvustada. Tema käitumine võib väljenduda eitamisena. TOETAJA, KIITJA tunnetab rühma meeleolusid ja väljendab neid, toetab produktiivseid ideis ja avaldab teistele
sotsiaalmajanduslike näitajate poolest. Koostöö on efektiivne, kui inimesed on häälestatud samale lainele; 54 · grupi liikmed ei peaks olema omavahel tuttavad. See segab grupi tööd, sest tuttavad hakkavad omavahel vestlema kõrvalistel teemadel; · grupis tuleb välja jätta nn professionaalsed respondendid- need, kes on varem osalenud mitmetes fookusgruppides; · grupis osavõtjatel peaks olema teatud kogemusi arutatava toote või küsimusega. Moderaatori roll Kõikidest teguritest, mis mõjutavad fookusgrupi efektiivsust, on tähtsaimaks moderaatori roll. See äärmiselt delikaatne, nõudes ühelt poolt respondentide vahelise loomuliku vestluse ergutamist, teisalt peab ta jälgima, et osavõtjaid ei kalduks liialt teemast kõrvale. Homogeenne koosseis eeldab grupi kokkukuuluvust ja iga liikme osavõttu. Tihti läheb gruppides vastastikuseks võistluseks. Kujuneb välja üks-kaks domineerivat
teemal. Fookusgrupp koosneb tavaliselt 6-10 liikmest ning diskussiooni juhib mittestruktuursel ja loomulikul viisil moderaator. Grupi komplekteerimisel soovitatakse silmas pidada tavaliselt nelja aspekti: et grupp oleks oma demograafiliste ja sotsiaalmajanduslike näitajate poolest homogeensed, et liikmed poleks omavahel tuttavad, et gruppi ei satuks liikmeid, kes on varem osalenud mitmetes fookusgruppides, ja et liikmetel oleks teatavaid kogemusi arutatava teema või küsimuste osas. Tavaliselt kestab 1,5-2h 2. Süvaintervjuu (in-depth interviews) on personaalselt respondendiga läbiviidud struktureerimata küsitlus. Intervjuude arv, mis keskmiselt jääb 8-30 vahele, sõltub uuringuprobleemist, sihtrühma suurusest jms. Üldjuhul on süvaintervjuud pikad, 30- 45 minutit või isegi kuni 3 tundi, ning seetõttu lepitakse intervjuu aeg ja koht eelnevalt vastajaga kokku.
raskema kuriteokoosseisu järgi kui see, mis on ära toodud süüdistuses. Samuti on prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel ringkonnakohtu pädevuses KrMS § 340 lg 4 kohaselt süüdistatava raskemas kuriteos süüdimõistmine või õigeksmõistetu süüdimõistmine, kui sellega ei väljuta süüdistuse piiridest. Kohtuliku arutamise piirid, süüdistus: 3-1-1-70-15 (süüdistusakt kaitseõigus) 11.1 KrMS §-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, s.t need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme (piiritlemisfunktsioon) ja tagama KrMS §-s 14 ette nähtud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte järgimise ning süüdistatava kaitseõiguse (informeerimisfunktsioon). Riigikohus on KrMS § 268 lg-
Peale selle olevat Kleisthenes võtnud füülidesse uusi kodanikke. Igast füülist valiti edaspidi igal aastal väepealik strateeg (strategos). 10 strateegist, kes moodustasid Ateena armee kollektiivse ülemjuhatuse, sai edaspidi mõjukaim ametnike kolleegium riigis. Soloni 400-nõukogu asemele moodustas Kleisthenes igal aastal uuesti komplekteeritava 500-nõukogu, kuhu valiti 50 liiget igast füülist, ja mille ülesanne seisnes rahvakoosolekul arutatava ettevalmistamises ning igapäevase riigielu korraldamises. Samal ajal jäid püsima ka igal aastal valitavad 9 arhooni ja endistest arhoonidest koosnev eluaegne areopaagi nõukogu. 500-nõukogu ja areopaagi nõukogu ülesannete ja volituste vahekord Kleisthenese reformi järel pole päris selge. Lisaks pani Kleisthenes aluse nn killukohtule ehk ostrakismile (nimetus tuleneb hääletussedelitena kasutatud potikildudest ostrakonidest). See tähendas võimalust
Selle laienemine. vahendi abil on võimalik leevendada kliendi kaitseseisundit ja saavutada suurem valmisolek probleemidele otse lähenemiseks. Ka mina kasutan mõtete kaardistamise viisi nõustamisseansil arutatava probleemi läbimõtlemiseks. See on eriti hea meetod, kui töötate inimestega, kelle puhul on tegemist Audio-ja videosalvestiste kasutamine võib olla kasulik ka selleks, et tuua välja, mida head keeleprobleemiga. Visuaalne element aitab muuta mõtted konkreetsemaks ja jätab ruumi nõustamise käigus on saavutatud. Mul oli kord juhtum, kus klient oli esimest korda ühiseks probleemide lahendamiseks
annaabi.ee 
