1876- Telefon- Alexander Graham Bell leiutas telefoni. Võimalus ühendada arvuteid üle telefoni liinide ja suhelda kaugete vahemaadega. 1957- Venemaa saadab ülesse sputniku- 1. Globaalse kommunikatsiooni algus. 2. ARPA ( Advanced Research Projets Agency) tekkimine USA-s 1962- 1968- pakettide vahetus arvutivõrgus- 1. Tänapäeval kasutab Internet pakett kommunikatsiooni 2. paketid võivad liikuda erinevaid teid pidi. 1969- Interneti sünd- ARPANETi kasutuselevõtt. Esimene teade saadeti UCLA (Los Angeles) Stanfordi Research institude, UCSB ( Santa Barbara). 1971- E-mail- Võimalus saata võrgus sõnumeid teistele inimestele ja arvutitele. 1972- ARPANETI demonstratsioon- 40 arvuti vahel phendus. Kasutusele tuli telnet. 1973- Ühendus erinevate riikide vahel- University College of London ( England) ja Royal Radar Establishment (Norway) FTP-kasutuselevõtt.
Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. · Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. · Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel
Seepärast nimetataksegi Internetti vahel naljatades võrguks, mis on võimeline töötama ka pärast tuumasõda. Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ning kandis ARPANet'i nime seda vedava organisatsiooni Advanced Research Projects Agency nime järgi. Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti näiteks 37 arvutit. 1973.a algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnaste põhimõtete alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistest eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel.
digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piiratud arv suuri ja võimsaid uuringutulemusi analüüsivaid arvuteid. Niisiis oli Interneti loomise ajendiks informatsiooni vahetamine ning ressursside jagamine. Aja jooksul lisandus ARPAnetti järjest rohkem arvuteid ning 1974 aastal võeti kasutusele sõna Internet. Kuna algselt põhines Internetis suhtlemine ja tegutsemine ainult tekstipõhisel keskkonnal, siis kasutasid seda keerukuse tõttu vaid teadlased ning vähesed asjaarmastajad
1968. aastal Pentagoni osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency, agentuur tööks perspektiivsete uuringute projektidega) alustas selle projekti finantseerimist. 1969.a. sügisel nägi ilma „lapsuke“ – APRANET võrk, mis koosnes neljast sõlmest. Esimesed ARPANET katsed osutusid väga edukateks. Eksperimendi läbiviimiseks valitud teadusasutuste töötajad said võimaluse vahetada andmeid ja kasutada kaugpöördumist arvutitesse. 1971. aastaks kasvas ARPANETi sõlmede arv 15-ni. 1972. aastaks oli sõlmede arv 37 ja 1973. esmakordselt lülitati võrku sõlmed välismaalt. 1974. TCP-protokolli loomine 1974. aasta lõpus dokumenteeriti esimene TCP-protokolli versioon. 1978. aastal jagati TCP kaheks tasemeks – TCP ja IP. Alguses kasutasid teadlased ARPANETi tõesti vaid oma uuringute koordineerimiseks, kuid üsna varsti muutus võrk ülikiireks ahelaks, millega vahendati ka isiklike teateid, kuulujutte ja lihtsalt jutte.
funktsioneerimine või hävitamine ei muudaks infovahetust teiste arvutite vahel, seega et säiliks endiselt võrk. Seega tuli võrk ehitada üles hajususpõhimõttel, ilma kindla keskuseta.Esimene proovivõrk saadi tööle 1. septembril 1969, seda peetaksegi Interneti sünnipäevaks. Tollal koosnes see küll ainult neljast arvutist ja kandis ARPANet'i nime, seda vedava Advanced Research Projects Agency järgi.Peagi võrk aga suurenes sinna liitunud uute arvutite arvel. 1972 kuulus ARPANeti 37 arvutit. 1973. aastal algatati "The Internetting project". Projekti eesmärgiks oli kokku ühendada mitmeid lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnase põhimõtte alusel. See muutiski Interneti (tollal siiski veel ARPANeti) "võrkude võrguks", st paljusid lokaalseid võrke ühendavaks globaalseks võrguks. Sellega tagati võrgu hajutatus, sest ühtegi mainitud lokaalvõrkudest ei saa teistele eelistada, nad on omavahel kokku ühendatud võrdsetel tasemetel.1985 ühendas ARPANet
Milline allolevatest on kõige väiksema keerukusega keerukusklass? O(1), O(log n), O(sqrt(n)), O(n), O(nLog n), O(n2), O(n2Log n), O(n3), O(nk), O(2n), O(n!), O(nn), O( 2^(2^(2^(...))) n) Sellega kas ülesandele on võimalik leida lahendusalgoritmi tegeleb: lahenduvus Kas keerukusteoorias kasutatakse keerukuse hindamisel ühe parameetrina programmi ridade arvu? Mitte alati Mille järgi on nimetatud Apple viimased operatsioonisüsteemid? Kasslased Mitu arvutuskeskust ühendati esialgselt Arpaneti? 4 Millise ettevõtte poolt tehti esimene transistoritel põhinev arvuti? AT&T Bell Kes esitas esimesena süllogismid? Aristoteles Mis materjali järgi on saanud ,,Abacus" endale nime? Liiv Mida tähendab see, et Babüloonias kasutatud kuuekümnendsüsteem oli positsiooniline? Arvude väärtus sõltus numbrite positsioonist Mis oli "figura universalis"? Ramon Lull´i meistriteos, millega sai koostada lauseid
eesti k. Arenenud Teaduslike Projektide Agentuuri Võrk) ning see töötati välja kui eksperimentaalne laivõrk (WAN), mis suudaks üle elada tuumasõja. ARPANET ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi ning 1971. aastaks oli sellesse ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit ehk hosti. 1983. aastaks oli hoste juba 500. See oli esimene pakette vahetav arvutivõrk maailmas ning tänapäevase interneti eelkäija. ARPANETi põhiline kasutusala oli teaduse arendamine. ARPANET lõpetas oma eksistentsi aastal 1990, kuna oli aegunud. 1970. aasta alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Juba 1983. aastal käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhineb kommerts-arvutivõrk. 1983. moodustati ARPANETI alamvõrk MILNET (Military Network eesti k. militaarvõrk) See eraldus ARPANET'ist 1983
Jätkub ka infosüsteemide efektiivsuse uurimine. 1963.a loodi esimene töötav andmeside ühendus 1963a. saab alguse projekt Cranfield II, mille eesmärk oli hinnata otsisüsteeme. Esmalt töötati välja metodoloogiad hidamiseks. 19651966 jätkas Cleverdon koos Karen SparckJonesi, F. Wilfrid Lancasteri ja teistega Aslibi toetusel infootsingu efektiivsuse teemat. Põhinäitajateks said precision (täpsus) ja recall (täielikkus). 1969.a käivitas U.S. Department of Defense ARPANETi (Advanced Research Projects Agency Network) 4 Ameerika lääneranniku eri osades paiknevat selle aja mõttes superarvutit suhtlesid omavahel sidekanalite kaudu. 25. Milliseid teemasid käsitles Derek de Solla Price oma raamatus ,,Little Science, Big Science? Price'i on tituleeritud üheks bibliomeetria eelkäijaks. Raamatus Little Science, Big Science käsitles ta perioodi 17001960. Oma uuringu põhjal tõi Price välja seoste
kanalisse, mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. Liikumine võrgusõlmede vahel aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 1961 Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga (queueing theory), mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur)
arvutusressurssi, kui kohalikust ressursist ei jätkunud või leidus kuskil parem paik arvutuste tegemiseks. Selle võrgu loomisel ei olnud eesmärgiks isegi mitte ka inimestevaheline kommunikatsioon, kuid reaalseid tulemusi saavutatigi pigem just kommunikatsiooni, andmesideprotokollide ja sidelahenduste valdkondades. Arvutusressursi jagamine jäigi vaid eesmärgiks, sest operatsioonisüsteemid ja programmid omavahel reeglina ei ühildunud ning keegi ei suutnud ühtset süsteemi luua. ARPANETi nimetatakse interneti eelkäijaks. 1970 – ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil 1972: ARPANETi avalik demonstratsioon; esimene otspunktide vaheline protokoll (NCP); esimene e-maili programm (võimalus saata võrgus sõnumeid); ARPANETis on 15 võrgusõlme. 1983: käivitati esimene TCP/IP installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas tööd sellel põhinev kommerts-arvutivõrk; DNS (nimeserver)
puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida. Viimane asjaolu võimaldab keelata TCP portide skaneerimist. 7. Transpordi protokollid (NetBEUI, NetBios, TCP/IP, IPX/SPX). Port Protokoll 167-169 NETBIOS TCP/IP (Transmission-Control Protocol/Internet Protocol - Ülekande kontrollimise protokoll/Interneti protokoll) loodi, et ühendada erinevad arvutivõrgud ühte üleüldisesse võrku. Oli vaja midagi, mis ARPAneti seoks ülejäänud tolle aja arvutivõrkudega. Midagi, mis ühtlustaks kogu süsteemi, midagi, mis looks ühtse standardi. Loodigi protokoll, kus info liigub juppidena "ümbrikes" (paketid) nii, et erinevad võrgud ei hooli sellest, mis ümbrike sees on, tähtis on see, et kõik ühe kirja ümbrikud õigesse kohta jõuaksid. Ja kui ei jõua, saadetakse uus kiri. See protkoll sai endale nimeks TCP. Kuna Interneti eellased loodi sõjalistel eesmärkidel, oli TCP üpriski robustne ja
20Mbit pakett ja kiirus oleks 10Mbit/s, se tähendab, et siis kuluks 2 sekundit, et pakett kanalisse saata. 4) Aeg, mis kulub võrgusõlmede vahel paketi liikumisele Lokaalvõrgu puhul võib selle enam-vähem nulliga võrdseks lugeda, aga satelliitside või kaudsidega puhul tuleb seda kindlasti arvestada. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 1961 Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga, mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) Ühendati Ameerika 4 suuremat ülikooli ning suured arvutid pandi omavahel suhtlema. 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm hakkas tööle 1970 Esimene lokaalvõrgu katsetus ALOHAnet: raadiovõrk Havai saarte vahel 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; Esimene transpordikihi protokoll: NCP (TCP eelkäija); Esimene e-maili programm; ARPAnetis oli siis juba 15 võrgusõlme, mis omavahel suhtlesid.
Igas võrgus on puhver, kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima. 7 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga - Esimene ARPAneti võrgusõlm. 1970 - ALOHAnet satelliitvõrk Hawaiil. 1972 - Esimene e-maili programm. 1974. töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja esialgse interneti arhitektuuri. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hostarvutiga ja DNS. 1993 formuleeriti HTML-i esimene versioon. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai veebi (World Wide Web, WWW) nime. Samal ajal töötati välja esimene mugava kasutajaliidesega brauser Mosaic ning Interneti ja veebi laialdasem levik võis alata.
annaabi.ee 
