värvuse ja erilise lõhna. Põhja-Indiast pärinevad karrid küllaltki mahedad, tshillipipra abil saavutatud põletavusega aga hiilgavad Lõuna-India karrid Garam masala Garam masala ehk "võimas vürts" on populaarne maitsesegu peaaegu kõikide roaliikide maitsestamiseks. Koostises domineerivad vürtsköömen, kardemon, koriander, must pipar, nelk, cayenne'i pipar ja kaneel. Piirkondlikud erinevused Põhjapoolsed osariigid eelistavad aromaatsest basmatiriisist valmistatud ja safraniga maitsestatud roogi, nagu riisi- ja lihakihtidest koosnev roog biryani, rohke hapukoorega valmistatud lihahautisi ja vürtsikaid lihapalle nimega kofta. Riisiga võistlevad siin nisu ja muud teraviljad, mistõttu süüakse palju leiba. Toit serveeritakse vaagnatel, kuid seda süüakse nii siin kui mujalgi Indias enamasti sõrmedega, kasutades ainult paremat kätt ning abivahendina leivatükki. Vasak käsi on roojane ja
õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,5–8 mahuprotsenti.Benseeni kasutatakse enamasti lähteainena raskete kemikaalide tootmiseks, näiteks etüülbenseeni ja isopropüülbenseeni toodetakse miljardeid tonne aastas. Kuna benseenil on kõrge oktaaniarv, on see tähtis koostisosa bensiinis. Enamik mittetööstuslikust kasutusest on piiratud benseeni kantserogeensuse tõttu.Sõna "benseen" tuleb ajalooliselt "bensoiinist", aromaatsest vaigust, mida teati Euroopas juba 15. sajandil Kagu-Aasia tootena. Bensoiinist saadi happeline materjal, mida kutsuti "bensoiini lilledeks" ja mis tõenäoliselt oli bensoehape.Michael Faraday isoleeris ja identifitseeris esimesena benseeni 1825. aastal õlisest jäägist ning nimetas selle vesiniku bikaburetiks.Benseeni empiiriline valem oli ammu teada, kuid selle polüküllastamata struktuuri ühe vesinikuga iga süsiniku kohta oli raske määrata. 1865.
miks vanill on tänapäevani üks kallimaid vürtse. Paljudes riikides toodetakse ka vanilli kuntsliku asendajat- vanilliini. Ent loodusliku vanilli lõhn ei sõltu ainult keemiliselt puhta vanilliini olemasolust, vaid ka muudest komponentidest. Seepärast tuleb ette, et väiksema vanilliinisisaldusega vanillikaunadel on palju meeldivam ning tugevam lõhn kui suure vanilliinisisaldusega vanillil. Arvatakse, et vanilli peen püsiv aroom oleneb suurel määral ka vanillis leiduvast aromaatsest õlist, mille keemiline koostis pole teada. (On teada juhtum, et vanill säilitas oma omadused tervelt 36 aastat.) Tänapäeval toodetaks lõhnaainet vanilli (vaniliini) suurel määral sünteetiliselt, kuid loodusliku vanilliga ei suuda see võistelda, sest ehtsa vanilli lõhnas osalevad teisedki ained. Sokolaaditööstuses leiab siiski rohkem kasutamist odav tehisvanilliin. Sünteetilist vanilliini segatakse ka suhkruga ja lastakse müügile vanillisuhkruna.
kuumuse talumist. Teine, eluliselt veelgi tähtsam on toiduainete säilitamine toidubakterite surmamise abil ning sellega elanikkonna ellujäämise tagamine. Parimateks bakterisurmajateks on sibul, küüslauk, pune ja vürtspipar ehk piment. Neist nõrgemad on tüümian, tshilli, kaneel, estragon, nelk, sidrunrohi, vürtsköömen, pipar, muskaat ja ingver. Põhjapoolsed, teistega võrreldes suhteliselt jahedama kliimaga osariigid eelistavad aromaatsest basmatiriisist valmistatud ja safraniga maitsestatud roogi. Lõunapoolsetes osariikides domineerivad toidu maitsestamisel küüslauk ja tshillipipar. · Vürtsköömen ehk cumin ehk juustuköömen Tugevalõhnalised seemned on väga aromaatsed. Poes müüakse neid kuivatatud kujul kas tervelt või jahvatatuna. Sobivad broileri- ja lambalihaga. Garam masala ja tandoori maitsesegudes. · Kurkum ehk kollajuur maitselt terav ja veidi mõrkjas-hapukas
benseenituuma. Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet. Formaalselt on areenid küllastumata ühendid ja neid saab hüdregeenida ning viia üle vastavateks alkaanideks. Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Areenid annavad eelkõige hoopis asendusreaktsioone, mis on tingitud aromaatsest -sideme delokalisatsioonist. Tähtsaimad reakstioonid on halogeenimine, nitreerimine, sulfoonimine, alküülimine ja atsüülimine. Osa asendusrühmi muudavad benseenituuma aktiivsust. 11. Andke süsivesinikule nimetus, kui struktuurivalem on antud. - 12. Kirjutage süsivesiniku struktuurivalem nimetuse järgi. - 13. Tehke kindlaks kahe antud molekuli struktuuri põhjal, kas tegemist on struktuuri-, geomeetriliste või optiliste isomeeridega. - 14
keemia aluse. Vahel ongi orgaaniline keemia defineeritud kui süsivesinike ja nende derivaatide keemia. 1 Süsivesinikud · Süsivesinikud jagatakse aromaatseteks ja alifaatseteks: aromaatsed süsivesinikud sisaldavad benseenituuma; alifaatsed süsivesinikud ei sisalda benseenituuma. · Sageli võib molekuli puhul rääkida ka tema aromaatsest ja alifaatsest osast. Süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud · Alifaatsed süsivesinikud jagunevad: küllastunud süsivesinikud ei sisalda kordseid sidemeid; küllastumata süsivesinikud sisaldavad kordseid sidemeid, mille hüdrogeenimise tulemusena saab neid viia küllastunud süsivesinikeks. 2
tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi muutumatuna, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast jäi lahus muutumatuks. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. Sulfhüdrüülreaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe
tuuma sisaldavad aminohapped Töö käik: Ühte katseklaasi valati 1ml munavalgu lahust ja teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisati 5 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses tekkis valge sade. Mõlemaid katseklaasi kuumutati. Zelatiini lahus jäi värvilt muutumatuna, läks veidi vedelamaks, aga munavalgu lahus värvus punaseks. Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast ei muutunud lahuse värvus. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. 1.1.4 Tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe
Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Mõlemaid katseklaasi soojendame. Munavalgu lahus värvus roosa-punaseks, aga zelatiini lahus jäi muutumatuks. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet (Tyr, mis esineb enamiku valkude koostises). Aga zelatiin jäi muutumatuks, mis on seotud sellega, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list
aminohapped. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte valatakse 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 6 tilka Milloni reaktiivi. Munavalgu lahuses moodustus valge sade. Mõlemaid katseklaasi soojendatakse. Munavalgu lahus värvus roosakas-punaseks, aga zelatiini lahus jäi muutumatuks. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet (Tyr). Aga zelatiin jäi muutumatuks, kuna zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. - OH O O + OHg N HNO 3 + Hg(NO 3)2 O N O + 2H2O
Töö käik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml munavalgu lahust, teise 1ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisame 6 tilka Milloni reaktiivi. Segusid soojendatakse 40-50 kraadini. Tulemus: Millioni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgu lahuses sade, soojendamisel värvus sade roosakaks. Želatiini lahuses muutusi ei toimunud. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet (Tyr, mis esineb enamiku valkude koostises). Aga zelatiin jäi muutumatuks, sest zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi
103. LD50- Keskmine surmav annus 104. LC50- Keskmine surmav kontsentratsioon 105. Akuutne -aine kahjulik mõju, mis tuleneb kas ühekordsest kokkupuutest või korduvast kokkupuutest lühikese aja jooksul; ja krooniline mürgisus- aine kahjulik mõju, mis tuleneb pikaajalisest kokkupuutest. 106. Millega tegeleb ökotoksikoloogia? Uurib looduslike ja sünteetiliste pollutantide mõju ökosüsteemi osadele, 107.Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud(PAH)-kahest või enamast kondenseeritud aromaatsest tsüklist koosnevad ühendid. 108. Formaldehüüd- Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd. Tugeva lõhnaga värvitu gaas, mida kasutatakse ehitus- ja viimistlusmaterjalide tootmisel. 109. DDT - dikloor-difenüültriklooretaan: toksiliste omadustega putukatõrjevahend, 110. Polüklooritud bifenüülid- tsüklilised orgaanilised ühendid, kus kahel omavahel seotud benseenituumal on 1–10 vesiniku aatomit asendunud kloori aatomi(te)ga. 111
Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures. Seotud otse benseenituumaga. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist (benseensulfoonhappe või klorobenseeni reaktsioon alusega) . Fenool on omapärase lõhnaga, värvuseta, mürgine kristalne aine. Vees lahustub raskesti, õhus oksüdeerub kergesti ja värvub roosakaks. Fenooli keemilised omadused on tingitud aromaatsest tuumast ja hüdroksüülrühmast. Nende vastastikuse mõjutamise tulemusena ilmnevad fenooli omadused, mis pole iseloomulikud aromaatsetele ühenditele ega alkoholidele. Fenoolil on nõrgad happelised omadused tänu resonants- stabilisatsioonile fenolaatioonis.Fenoolid reageerivad leelistega , alkoholid mitte. Hüdroksüülrühma toimel muutuvad benseenituuma vesiniku aatomid liikuvamaks ja on kergesti asendatavad
Fenoolideks nimetatakse aromaatseid hüdroksüülühendeid, milles hüdroksüülrühm asetseb aromaatsesse süsteemi kuuluva süsiniku juures. Seotud otse benseenituumaga. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist (benseensulfoonhappe või klorobenseeni reaktsioon alusega) . Fenool on omapärase lõhnaga, värvuseta, mürgine kristalne aine. Vees lahustub raskesti, õhus oksüdeerub kergesti ja värvub roosakaks. Fenooli keemilised omadused on tingitud aromaatsest tuumast ja hüdroksüülrühmast. Nende vastastikuse mõjutamise tulemusena ilmnevad fenooli omadused, mis pole iseloomulikud aromaatsetele ühenditele ega alkoholidele. Fenoolil on nõrgad happelised omadused tänu resonants-stabilisatsioonile fenolaatioonis.Fenoolid reageerivad leelistega , alkoholid mitte. Hüdroksüülrühma toimel muutuvad benseenituuma vesiniku aatomid liikuvamaks ja on kergesti asendatavad .Benseen
vesinikule, mis seotakse prootonina, ning sellele järgneb Br- iooni eraldumine molekulist. Reaktsioonil moodustub ka mõningane kogus CH3CH2CH=CH2. 20. Miks areenidele ei ole iseloomulikud liitumisreaktsioonid? Erinevalt alkeenidest ei ole areenidele aga iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Areenid annavad eelkõige hoopis asendusreaktsioone. Asendusreaktsioonide eelistatud kulgemine liitumisreaktsioonide ees on tingitud aromaatsest -sideme delokalisatsioonist. Liitumisel toimuks resonantsi kadumine, mis on energeetiliselt ebasoodne. Resonantsi tõttu on nukleofiilsus väiksem (kaksikside on ruumis rohkem laiali määritud). Asendusreaktsioonid liitumisreaktsioonide asemel ongi aromaatsuse tunnuseks. 21. Areenide keemilised omadused. Selgitage reaktsioonimehhanismi. Vt. Punkt 10!! 22. Selgitage erinevate asendusrühmade mõju benseenituuma elektrontiheduse jaotusele
Kui tekivad van der Waalsi jõud, siis on sideme energia väike ja sellist adsorptsiooni liiki nimetatakse füüsikaliseks adsorptsiooniks. Kui adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel tekib keemiline side, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Pindaktiivse aine molekul on asümeetrilise ehitusega. Polaarne rühm on hüdrofiilne ja ta tõmmatakse lahusesse tema tugeva vastastikuse toime tõttu veega. Mittepolaarne osa, ehk süsivesinikahel, milline koosneb alifaatsest või aromaatsest radikaalist, on suunatud lahusest väljapoole, teise faasi sisse. Madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine molekulide korrapärast paigutust. Süsivesinikradikaalid asetsevad peaaegu horisontaalselt lahuse pinnal nagu "kahemõõtmeline gaas". Kontsentratsiooni tõustes pindpinevus langeb lineaarselt. Pindaktiivne aine lagundab pinnakihti. Pindaktiivse aine kontsentratsiooni tõustes asetuvad molekulid lamavast asendist seisvasse asendisse ja
annaabi.ee 
