sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti Rooma ja Egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ja sobisid paremini suurriigi valitseja maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Panthenon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna. Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi tahaplaanile. Kunst pidi olema moraliseeriv.Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Need valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal
and Ceres Rubens- The Three Graces IV maalikunst ● Hollandi maalikunst oli teistsugune: elulähedane ● Olustikumaalid ehk elu-olu täpselt kujutavad pildid ● Natüürmordid: puuviljade ja esemete kujutamine Rembrandt- Girl with a Pearl Earring Rembrandt- The Prodigal Son in the Tavern Van Dyke- The Arnolfini Wedding IV maalikunst ● Rokokoo maalikunst oli stiilist sama õrn ja mänglev nagu arhitektuurgi ● Kuulsaim kunstnik: Jean-Honoré Fragonard Fragonard- Blind Man’s Buff Fragonard- The Stolen Kiss Fragonard- The Swing Lancret- Mademoiselle De Camargo Dancer IV maalikunst ● Klassitsismi kunstis nagu arhitektuuriski rõhutati sümeetriat ja puhtaid vorme ● Kuulsaim kunstnik: Jacques Loius David David- Oath of the Horatii David- Napoleon Crossing the Alps David- Coronation of Napoleon and Josephin David-The Death of Marat
matkimisel mindi niivõrd kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - samuti ilma akendeta. Rohkelt loodi ka tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, näiteks auväravaid, võidukaari. Näited: · Jean Francois Chalgrin. Tähe triumfikaar Pariisis · Valge Maja Washingtonis · Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli peahoone Klassitsistlik skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama võitu, armastust, õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes
suurejoonelisus,lihtsus, rangus Eeskuju vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, ka Vana-Egiptusest ümarkaar ja kuppelehitised Kuulus arhitekt: Pierre Vignon Pierre Vignon "Madeleine'i kirik" http://afxafx.typepad.com/photos/uncategorized/eglise_de_la_madeleine.jpg Jacques Germain "Soufflot" https://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/mapping- paris/images/photo_pantheon.jpg Klassitsismi skulptuur Sõltuv antiikeeskujudest nagu arhitektuurgi Jäljendati vanakreeka plastikat Matrejalidest eelistatuim oli marmor Inimkehade kujutamine harmoonilisena ja hästiarenenuna Alastifiguurid Soliidsed, ranged ja suursugused skulptuurid Kuulus skulptor Antonio Canova Antonio Canova "Amor ja Psyche" http://1.bp.blogspot.com/_FF_XY3POfh8/S6kXIXsERNI/AAAAAAAAEPw/_EMxCJQgr6c/s400/a mor_and_psyche+Canova.jpg Klassitsimi maalikunst Eeskujuks skulptuurid Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi
Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud kadunule hauataguse elu kindlustamisega. Skulptuurikunst- 1) Teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi-ranged, suursugused, üldistatud. Kaanon (kaugus küünarnukist pöidla tipuni, kõik pidi olema nii nagu ette nähtud, ei tohtinud olla riidevolte, juuste lehvimist vms). Skluptuur+arhitektuur= nt Sfinks. Arvatakse, et sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kujur ei lähtunud mitte koonuse vormist, nagu seda tegi Mesopotaamia oma, vaid kivitahukast, mille eri külgedele ta joonistas kavandatud kuju erinevad vaated. Lihtrahvast kujutavad skulptuuridolid aga väiksemad, elavamad ja vabad rangusest, tihti puidust ja värvilised. Egiptuse reljeefkunst- enamasti madalreljeef, aga sageli ka kujutise kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef). Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Need katsid tempilte seinu, sambaid,...
Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn".Rooma arhitektuurgi tugines peaasjalikult etruski ja kreeka eeskujudele. Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest. Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte
peideti hoolikalt, leiti ja rüüstati hauad juba antiikajal. 20. sajandini säilis puutumatuna ainult Tutanhamoni haud. Tutanhamoni muumiat ümbritses kolm inimesekujulist kirstu ja sisemine neist oli puhtast kullast. Lisaks oli muumia nägu kaetud kuldse maskiga. Kui arheoloogid avasid hauakambri ukse, vaatas neile musta sakaali, surnutejumal Anubise kuju, mis oli hauda valvanud üle 3000 aasta. Egiptuse kujutav kunst on nagu arhitektuurgi suures osas seotud hauataguse elu kindlustamisega. Egiptuse maali- ja reljeefikunst on väga lähedased., reljeef ja maal moodustavad Egiptuses ühtse ala, mida võime nimetada pinnakunstiks. Mis puutub kujutamistiili ja kujutamisviisi, siis võime tähele panna mõningaid iseärasusi. Näiteks see, et valitsejaid kujutatakse ikka suurematena kui ametnikke, ametnikud on omakorda suuremad kui lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati seejuures ikkagi nn egiptuse poosis:
kleit tundus olevat paljal ihul. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. Selline kerge riietus aga ei vastanud Prantsusmaa klimaatilistele tingimustele. Levisid külmetushaigused, eriti kopsupõletik, mida tunti "musliintõve" nime all. Napoleni valitsemisajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks. Musliini asemel kanti siidi ja sametit. Prantsusmaalt, mis oli moe alal juhtiv maa, levis ampiirmood teistesse maadesse. Skulptuur Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alasti figuurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka
Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem hüüdnime "Rooma betoon". Need olid väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema põhiplaaniga ja väga suurte siseruumidega ehitisi. Põletatud telliskividest ja mördist ehitati kiiresti ja odavalt hiiglaslikke hooneid. Välisseinad vooderdati kalli ja kauni marmoriga. Püstitatud ehitised on ajahambale aastatuhandeid vastu pidanud ja seega on Rooma õigustanud oma hüüdnime "Igavene linn". Rooma arhitektuurgi tugines peaasjalikult etruski ja kreeka eeskujudele. Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest. Impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust
hämmastada ning tekitada imetlust ja aukartust. Peamiselt viljeleti dekoratiivplastikat, millega kaunistati hoonete fassaade, interjööre ja parke. Portreekunstis sai valitsevaks paraadportree. Rohkesti kujutati ka mitmesuguseid pühakuid. ++-+-+Skulptuuride valmistamisel eelistati eelkõige maalilisust. See saavutati rohkete detailide, järskude rakursside, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. PRANTSUSE 17 sajandi skulptuur nagu arhitektuurgi areneb omasoodu ja on seetõttu teatud omapäraga. Kuigi prantsuse skulptorid käisid Itaalias õppimas, siis vähestel ilmnesid kuulsaima barokkskulptori Bernini mõjud. Eeskuju võeti hoopiski antiikkunstist. Prantsuse skulptuur on rahulik, selge, sarmikas. Kuid 17. sajandi esimesest poolest ei ole ajalukku jäänud ühtegi väga kuulsat kujurit. 17. sajandi teisel poolel räägitakse Versailles' koolkonnast. Nimelt pidid skulptorid
eeskujudest. Levinud motiivideks olid hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil, see kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. Ampiirstiil oli jälle rikkalikum, raskepärasem ja paraadlikum. Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, nt tiivulised sfinksid. Nii nagu arhitektuurgi, sõltus antiigieeskujudest ka skulptuur. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatum marmor. Isegi kaasaegsete tegelaste portreid püüti lahendada kreekapäraselt. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Detailidest hoiduti, mistõttu kujud tunduvad üldistatud ja idealiseerituna
Võitis Apollon. Dionysose kultusest sündis veel ka tragöödia, millest sai keskne zanr. Pilet nr. 8- Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt Vana-Kreeka ja Vana-Rooma võrdlevalt: Võrdlus Kreeka ja Rooma skulptuurikunsti vahel. Sarnasused ja erinevused koos näidetega. Rooma linn. Romulus ja Remus. Kolloseum. Kontrapost. Etruskid. Klassikalise Kreeka maalidest on säilinud võrdlemisi vähe ning skulptuure tuntakse vaid Rooma koopiate või kirjalike kirjelduste kaudu. Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. 5. saj. alguses e. Kr. toimus kreeka plastikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus klassikalise
Roomlaste uuendused - rooma betoon, mis saadi vulkaanilise tuha (Vesuuv, Etna) segamisel peene kiviklibu ja veega - põletatud savitelliste kasutuselevõtmine - betoonist valatud maanteede ehitamine (tuntuim Via Appia, olla sõidetav kaasajalgi) 16 - silindervõlvide kasutamine (seni osati kasutada vaid pseudovõlvi) - arkaadide kasutuselevõtmine Arhitektuur. Rooma arhitektuurgi tugines peaasjalikult etruski ja kreeka eeskujudele. Nii näiteks võtsid roomlased etruskidelt üle nende elamu põhitüübi. Vabariigiaegse Rooma ehitised olid valmistatud peamiselt savitellistest, impeeriumiajal sai alguse luksuslike ja suurejooneliste ehitiste rajamine. Sambad, mida Kreekas rakendati kandvate konstruktsioonielementidena, degradeerusid Roomas dekoratiivelementideks, mis pidid varjama suurte müüripindade lagedust. Arhitektuuris oli
Preestreid nimetati orfeotelestideks. Talitused olid salajased. Vagasid ootas õnnelik hauatagune elu, patused pidid minema Tartarosse. Uskusid ka metempsühhoosi ja reinkarnatsiooni. V-IV saj. e. Kr. vastustas rahvalik orfism Homerose ja Hesiodose usukäsitust, hiljem mõjutas pütagoorlasi. Platon halvustas orfismi, kuid neoplatoonikud tunnustasid seda filosoofilise õpetusena. 37. Kujutav kunst arhailisel ajajärgul Kreeka skulptuur nagu arhitektuurgi tekkis egeuse kunsti traditsioonide alusel, mis säilisid Kreetal, kandusid sealt Peloponnesosele ja arenesid edasi. Vanimad kreeka skulptuurid ksoanonid rohmakad puust voolitud sambataolised jumalakujud, mida pole säilinud ning mille kohta saab teavet vaasimaalidelt. Need kujud olid kultusotstarbelised. VII-VI saj. hakati skulptuure valmistama ka pehmematest kivimitest, sh. marmorist. Puuskulptuuride pronksiga
annaabi.ee 
