· Mittemagneetiline · Kõige vastupidavam kergmetall · Oksüdatsiooniaste ühendeis harilikult IV · Kokkupuutel õhuga oksüdeerub -> tihe, vastupidava oksiidikiht · Oksiidikihi tõttu reageerib väga halvasti vees ja õhus · Peab vastu lahjendatud väävelhappele, soolhappele, gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele · Kuumutamisel reageerib halogeenide, vesiniku ja süsinikuga · Pole võimalik sulatada õhukeskkonnas -> inertses gaasis (nt argoonis) või vaakumis Avastamine Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik William Gregor Paiknemine Looduses leidub titaani ainult ühenditena Laialt levinud mineraalides: rutiil, ilmeniit, perovskiit (Uural) Pinnases ja taimedes, jõgede, järvede vees Maakoores Enamikes tardkivimites, mullas Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on
4)Tseesiumi reageerimine soolaga: 2Cs+Zn(NO3)2 => 2Cs(NO3)+Zn Bioloogiline tähtsus: Tseesiumit inimkehas ei esine. Peamiselt omandatakse seda toiduga, see imendub seedetraktis ning analoogiliselt kaalimuga ladestub peamiselt lihasmassis. Tseesium ei ole eriti mürgine inimesele. Siiski on mürgised tema radioaktiivsed isotoobid. Ohtusnõuded: Tseesium süttib õhu käest spontaalselt, seepärast tuleb seda säilitada kinnises klaasampullis puhtas argoonis või vaakumis. Tugeva reaktsioonivõime tõttu reageerib tseesium veega plahvatuslikult. Tseesiumi kõrvaldamine käib nagu ka teiste leelismetallide korral, tilgutades ettevaatlikult alkoholi ning seejärel neutraliseerides. Kaustatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/tseesium.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Tseesium http://truck.planet.ee/keemia/
o 2.1.7 Süsinik selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.8 Mangaan ja selle mõjud keevitatavas terases o 2.1.9 Räni ja selle mõjud keevitatavas terases · 2.2 Süsinikuvaeste teraste keevitamine · 2.3 Süsinikteraste keevitamine · 2.4 Legeerteraste keevitamine 3 Alumiiniumi ja selle sulamite keevitamine · 3.1 Ettevalmistused alumiiniumi keevitamiseks · 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis · 3.3 Alumiiniumi gaaskeevitamine 4 Vase ja vasesulamite keevitamine · 4.1 vase keevitamine Sissejuhatus Keevitamine on metallesemete, harilikult masina- ja aparaadiosade, ehitusdetailide või torude liitmise viis. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulametallis, õmblusemetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile
niiskuse täieliku eemaldumiseni. Rasvatustatud ja söövitatud detailid ei tohi keevituse ootel seista üle nelja tunni. Kuni 1 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. [muuda]Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4
niiskus keevitatavate detailide pinnal jms. 1.3.1. Lämmastikus keevitamine Värviliste metallide suhtes on lämmastik inertgaas. Kasutatakse suure puhtusega lämmastikku. Keevitatakse sulamatu elektroodiga. Lämmastik on inertgaasiks vase ja selle sulamite suhtes. Süsinikuvaeste ja süsinikurikaste teraste keevitamisel soodustab lämmastik õmblusmetallis pooriteket. Inertgaasis keevitamisel kasutatakse enamasti sama keemilise koostisega keevitustraati nagu on keevitataval tootel. 1.3.2. Argoonis keevitamine ...on rakendatav kuumatugevast ja roostekindlast terasest ning värvilisest metallist ja nende sulameist toodete valmistamisel. Keevitatakse kas sulamatu või sulava elektroodiga. Sulamatu elektroodiga keevitatakse päripolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Sulamatute elektroodidena kasutatakse folframelektroode. · Kõrglegeerteraste keevitamisel sulamatu elektroodiga tarvitatakse lisametallina keevitustraati, millel on keevitatava materjaliga sama koostis. Keevitatakse
Koostas: Reppy 21.11.2012 MIG/MAG Keevitus: MIG/MAG keevitamist e. sulava elektroodiga kaarkeevitamist kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi: · MAG-keevitamine e. kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis (CO2), · MIG-keevitamine e. kaarkeevitamine inertgaasis (argoonis). Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad vähe ja kasutatakse samu seadmeid, siis on sageli rahvusvaheliselt käibel lühend MIG/MAG-keevitamine. MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad (sele 2.23). Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu
Teda on võrreldud plaatinaga, sest nad on peaaegu, et sama vastupidavad metallid. Nemad suudavad vastupidada lahjendatud väävelhappele, soolhappele lisaks ka gaasilisele kloorile ja enamikele orgaanilistele hapetele, siiski on titaan lahustuv kontsentreeritud hapetes. Titaani pole võimalik sulatada keskkonnas, kus on õhku, kuna ta jõuab enne ära põleda, kui ta saavutab oma sulamis temperatuuri. Seetõttu sulatatakse titaani näiteks argoonis, mis on omadustelt väärisgaas või vaakumis. Titaaniga on võimalik luua kõrge vaakumiga süsteema, kuna ta on väga töökindel. 2.2. Titaani füüsikalised omadused Puhas titaan pole väga tugev, kuid vähesel määral hapnikku või lämmastikku teeb ta vägagi tugevaks. Ta on võrdlemisi kerge metall teiste metallide seas, lisaks on ta tuntud oma tugevuse ja kaalu suhte poolest. Titaani ja tema sulameid peetakse üheks tugevaimateks metallideks maailmas
vees, seejärel kuumas vees ja kuivatatakse niiskuse täieliku eemaldumiseni. Rasvatustatud ja söövitatud detailid ei tohi keevituse ootel seista üle nelja tunni. Kuni 5 mm paksust lehtalumiiniumi keevitatakse faasimata, üle selle servad faasitakse. Kuni 25 mm paksusi detaile võib keevitada eelkuumutuseta. Üle 25 mm paksusi detaile on soovitatav eelkuumutada temperatuurini 300...400 C°, silumiinvaludetaile temperatuurini 250...300 C°. 3.2 Alumiiniumi keevitamine argoonis Kaitsegaasidest on argoon kõige sobivam. Võidakse keevitada käsitsi poolautomaatselt või automaatselt. Käsitsi keevitamisel kasutatakse sulamatuid volframelektroode ja erihoidikuid. Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1..
MIG/MAG keevitus MIG/MAG keevitus (sulava elektroodiga kaarkevitamine kaitsegaasis) - MIG-keevitamine (kakevitamine inertgaasis nt. argoonis) - MAG-keevittamine (kaarkevitamine aktiivkaitsegaasis nt. Süsihappegaasis CO2) · Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum 33.Vormstantsitud tooted Seega termomõju tsoon on kuni kaks korda
kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0, - MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre) - MAG- keevitamine inertgaasis (argoonis) 3) Lõikesügavus (t) on töödeldava pinna vaheline Keevitus parametri: kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. - Keevitusvool (Ic)- 40- 600 A Välistreimisel t= (D-d)/2 mm - Keevitus pinge Uc- 16- 40 V 4) Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st - Keevituskiiruse Vc- 4- 20 mm/s Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise kiirus.
suunatud 26. Mis on metalilise sideme tekke aluseks? tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvede jagamine sidet moodustavate aatomite vahel. 27. Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 28. Mis on elektrongaas? Metallilise sideme valentselektronid. 29. Milliste metallide puhul on kõrgemat aste metalliline side? leelismetallid 30. Kirjelda keemilist sidet argoonis? Kui üks argooni aatom sattub teise Ar aatomi lähedusse, siis tema negatiivselt laetud elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Selline kerge kõrvalekalle kerakujulisusest elektronpilves toimub samaaegselt mõlemas aatomis. Tulemuseks on dipooli teke. 31. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuutid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? 32. Kirjelda vesiniksidet? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side, millest võtab osa
trajcktoori kujtr. Isclo<-rmustage 3. V6nkering koosneb 100 oomisesr taliistist, kondema-atoristnahtul'usega 8 miklofirradit ja poolist induttiivsusega 0.2 H. Leidke omav6nkesagedusning sumbuvustegur- Kirjutage .ror.un<{,krii tretket t = 0.01s oli Pinge kondens?ratotil30 V ja r''6nte.fam0 5r' '5rrkrmiste ja L Arvrtage hiile kiirus temperatuuril l0 Celsiuse kraadi argoonis (Ar, aatommass 40) ieidke ka sagedusele1300 Hz va-stavlaincpikkus' 5.Ahela]e.mjskoosnebrtrstaadisttakistusegal00oonrirrilrgdrosselistirrduktiir.suega = 60Hz' L - 0.15H ja ta.kisiusegaltr, : 35O ou rakendatud vaheicirrvpilge U = 36V' / Le'icike pinged ahela eieme-ntidel ja arvutage faasinihc' 6. Laine, mille laiaepikkus on 120 crn ning amplituud 16 ctr, levib cLustseskeskkonnars
trajcktoori kujtr. Isclo<-rmustage 3. V6nkering koosneb 100 oomisesr taliistist, kondema-atoristnahtul'usega 8 miklofirradit ja poolist induttiivsusega 0.2 H. Leidke omav6nkesagedusning sumbuvustegur- Kirjutage .ror.un<{,krii tretket t = 0.01s oli Pinge kondens?ratotil30 V ja r''6nte.fam0 5r' '5rrkrmiste ja L Arvrtage hiile kiirus temperatuuril l0 Celsiuse kraadi argoonis (Ar, aatommass 40) ieidke ka sagedusele1300 Hz va-stavlaincpikkus' 5.Ahela]e.mjskoosnebrtrstaadisttakistusegal00oonrirrilrgdrosselistirrduktiir.suega = 60Hz' L - 0.15H ja ta.kisiusegaltr, : 35O ou rakendatud vaheicirrvpilge U = 36V' / Le'icike pinged ahela eieme-ntidel ja arvutage faasinihc' 6. Laine, mille laiaepikkus on 120 crn ning amplituud 16 ctr, levib cLustseskeskkonnars
Keevitatakse vahelduvvooluga. Ühepoolne õmblus keevitatakse grafiit- või vaskplaadil täieliku läbikeevitusega. Kuni 8 mm paksusi lehti keevitatakse ilma servamata. Paksemad lehed servatakse V- kujuliselt 60° nurga all. 8...12 millimeetri paksusi vasklehti on soovitatav keevitada kahepoolselt. Et kaar keevitamise alustamisel paremini süttiks on soovitatav panna elektrooditraadi otsa alla messinglaaste. Vaske saab keevitada ka kaitsegaasis:argoonis või lämmastikus. Vaske saab argoonis või lämmastikus keevitada sulamatu volframelektroodiga või sulavelektroodiga. Ulatuslikult on levinud volframelektroodiga keevitamine päripolaarse alalisvooluga. Lisametallina kasutatakse vasest M1, M2 ja M3 vardaid. Sulavelektroodiga keevitatakse samuti päripolaarse alalisvooluga. Elektroodid tehakse vasktraadist (M1) või pronkstraadist. Gaaskeevitust rakendatakse vase puhul kõige enam. Kuni 5 millimeetri paksuse vase keevitamisel on
piirkonnaga. 2.Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Püsiv- ja juhuslik dipoolside. 3.Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Elektronid täidavad orbitaale järgnevas järjestuses:1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s24f145d106p67s25f146d107p66f 147d10 4.Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? Tasakaalne olek tekib siis kui tõmbejõud saavad võrdseks tõukejõududega ja nende sumaarne jõud on võrdne 0ga 5.Kirjeldage keemilist sidet argoonis? Keemiline side kahe argooni aatomi vahel on dipoolne ja väga nõrk, kuna argooni väliskiht on täidetud ei saagi ta moodustada tugevaid sidemeid. Kui üks Ar aatom satub teise lähedusse, siis tema elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Sellest tulenebki side. 6.Sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel RTK elementaarrakus? Sõltuvus avaldub kujul: a sqrt(3)=4r kus r aatomraadius ja a-ühikraku külje pikkus. 7
2. Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Püsiv-ja juhuslik dipoolside. 3. Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Elektronid taidavad orbitaale järgnevas järj estuses. 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 4f14 5d10 6p6 7s2 5f14 6d10 7p6 6f14 7d10 4. Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? Tasakaluline olek tekib siis kui tõmbejõud saavad vôrdseks tõukejõududega ja nende summaarne jõud on võrdne 0-ga 5. Kirjeldage keemilist sidet argoonis? Keemiline side kahe argooni aatomi vahel on dipoolne ja väga nõrk, kuna argooni väliskiht on täidetud ei saagi ta moodustada tugevaid sidemeid, Kui uks Ar aatom satub teise lahedusse siis tema elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Sellest tulenebki side. 6. Sõltuvus kuubilise raku kuljeja aatomraadiuse vahel RTK elementaarrakus? Sõltuvus avaldub kujul: a ruutjuur3=4R kus R- aatomi raadius ja a- ühikraku külje pikkus. 7
protsess, kus sepistamisest kaitsegaasis) erinevalt on Me voolamine stantsivao vormiga piiratud. - MIG-keevitamine (kakevitamine inertgaasis nt. argoonis) Kuumvormstantsimine on - MAG-keevittamine (kaarkevitamine leidnud kõige laiemalt aktiivkaitsegaasis nt. Süsihappegaasis CO2) kasutamist keskmise ja
Peamine prob- leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus, keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti
Loetlege kasutatavaid gaase. Kaitsegaas on suure tähtsusega nii keevisõmblusele kui ka täidismaterjali, seadmete ja tööjõu valikule. Selleks, et vastata tänapäeva kvaliteedinõuetele on sobiva kaitsegaasi valik MIG/MAG keevitusel muutunud tähtsamaks. Keevituskvaliteet ei ole ainus arvesse võetav parameeter. Masstootmise korral on oluline ka keevitamiskiirus. MIG keevitus CO2-g kestab näiteks 44 s, sama õmbluse tegemine segugaasiga 31 s. sama argoonis keevitades pika leegiga pulseeruva keevitustehnoloogiaga kestab 22 s. Viimane tasub ennast ära, kui on massiline töö sest gaas on märgatavalt kallim. AGAMIX on AGA üks tuntumaid kaitsegaase. See on gaasisegu mille põhiline koostisosa on argoon. Kasutades kaitsegaasina süsihappegaasi (C02) asemel AGAMIX- I, paraneb keevitustulemus tunduvalt. Kvaliteedi paranemine on märgatav, kuna kasutatav kaitsegaas mõjutab keevisõmbluse mehhaanilisi omadusi oluliselt.
· kaarkeevitus räbustis, · MAG-keevitamine e. kaarkeevitamine aktiiv- kaitsegaasis (näiteks süsihappegaasis CO2), · elekter-räbukeevitus e. räbukeevitus, · MIG-keevitamine e. kaarkeevitamine inertgaasis · plasmakeevitus. (näiteks argoonis). 60 Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad TIG-keevitus on levinud peamiselt käsikeevi- vähe ja kasutatakse samu seadmeid, siis on sageli tusena. Kasutataks õhukeste materjalide, alates 0,1 rahvusvaheliselt käibel lühend MIG/MAG-keevita- mm (võrdlusena: elektroodkeevitamisel alates 1,0 mine. mm) keevitamisel
annaabi.ee 
