(firma) imidz parem: imago (kuvand, kellestki v millestki avalikkuses loodud kujutluspilt . Kauba, firma, laulja imago. Rahvasõbra imago loomine) peldik käimla kruiis ristlus suhkruhaigus - suhkurtõbi 3. Leidke märgendite jm järgi, kuidas terminoloogiliselt (mingi ala oskussõnaga) väljendada järgmist: katsesarv, küüslaugu küün/küüs; sulama (nt suhkur sulas kiiresti), (avasin) pangaarve. Katsesarv (zooloogia) tundel Küüslaugu küüs (argikeelne) sibulake Sulama (suhkur sulab vees) - (argikeelne) lahustub Pangaarve (argikeelne) arveldus-, hoiu-, pangakonto (majandus, majandusteadus). Peab väljaminekute kohta või üle arvet 4. Leidke märgendi järgi, kas ja milline hinnang varjub sõnades täikrae, rongaema ja kantpea. Täikrae sõim: Sa igavene täikrae! Rongaema - inimese kohta halvustav: ronga+ema, ronga+isa, ronga+vanemad (ei hooli oma lastest) Kantpea - kanti lõigatud siilisoenguga tegelane 5
……………………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………. 7. Kirjuta argikeelne tekst ümber kirjakeelseks. Sisu peab samaks jääma (3p). Õu, sina seal! Kule kassa tead, kus see lennujaam siin on. Mul on nagu täiega kiire praegu, peaks juba kümne mintsa pärast kohal olema. A õudsalt tahaks vetsu ka saada. Ütle, kas siin raketti on kuskil vä? ………………………………………………………………………………………………..................... .................................................................................................
sitasitikas - kehtiv - zooloogia suhkurtõbi - kehtiv - meditsiin suurushullustus - kehtiv argikeeles - meditsiinis pigem suurusluul pingpong - kehtiv argikeeles sport; eelistatakse terminit lauatennis süsivesinik - kehtiv - keemia 16) Millises kontekstis (kui üldse) sobib kasutada järgmisi sõnu või sõnavorme? (4 p) 4 p kellegile soendama bläkki tegema juhiload Vastused: kellegile Ei ole sobilik kirjakeeles kasutada, kuid kõnekeeles kasutatakse. soendama argikeelne termin, mis tähistab protsessi, mille käigus kedagi/midagi soojendatakse bläkki tegema slängtermin, mis tähistab teatud tüüpi pettust juhiload argikeelne väljend, mis tähistab juhtimisõigust tõestavat dokumenti 17) Mida tähendavad järgmised ütlused? (3 p) 3 p lahkus esivanemate jahimaale naine on viimase veerandi peal ajab kuradit peltsebuliga välja Vastused: lahkus esivanemate jahimaale indiviid, kellest räägitakse on surnud
esmatähtis. Kuna mõlemad luuletused räägivad luule kaduvusest, siis võibolla ületabki vorm ühel hetkel nende luuletuste sisu. Keele ilu hinnates sobib Alver kindlasti eesti luulekaanonisse - luuletuses on kasutatud sõnu, nagu "läidetud" ja "räbune", mis tavapäraselt ei kuulu igapäevasesse keelekasutusse, tegu on pigem poeetiliste sõnadega. Kasuks räägib lisaks ka eelnevalt mainitud Alveri õigekeelsus ja kirjavahemärgistus. Kolk on aga üsna argikeelne. Kuna kasutanud pole ta ka kirjavahemärgistust ja suuri tähti, siis traditsioonilises mõttes keele ilu poolest Kolk kaanonisse pigem ei sobi. Alveri kindlalt kaanonisse kuulumise poolt räägib ka asjaolu, et poetess tegutses eelmisel ehk 20. sajandil, kuid Kolgi "hiilgeajaks" võib pidada käesolevat sajandit. See tähendab, et meil on rohkem aega olnud aru saada ajastust, mil Alver kirjutas, ning kergem on mõista tema luuletuste mõju tagantjärele
Nimetage sotsiaalteadusi! Mida nad täpsemalt uurivad? Sotsiaalteadused on erilised: Ühe nähtuse seletamiseks on tihtipeale mitu võrdselt aktsepteeritud teooriat. Sotsiaalteaduslike uurimisobjektide kohta on inimestel tavaliselt olemas tavaarusaam. Te istute õhtul sõpradega teelauas. Mille üle te arutate järgmistel teemadel: Valgu biosüntees? Intelligentsus? Sotsiaalteaduste terminoloogiasse kuuluvatel sõnadel on tavaliselt ka argikeelne tähendus. PS Teadusliku keele kasutamine ei tähenda automaatselt, et info oleks teaduslik Inimese ja inimühiskonna kohta saame me teavet ka teadust mitte appi võttes (ja nii peabki olema!). Tavateadmine vs teaduslik teadmine Autoriteetne inimene palub üliõpilastel anda kaastudengile, kes ei ole neile midagi halba teinud, peaaegu letaalseid elektrisokke. Kui paljud üliõpilased on sellega nõus (%)? Kui tasustada lapse tegevust, mis talle nagunii
ninja [nindža] (jpn) • Jaapani salakuulaja või varisõdalane, kelle kunsti (mille hulka kuulusid käratult liikumine, eriliste, ka alatute võitlusvõtete ja relvade kasutamine jms) nimet ninjutsu’ks 5. Mis on eufemism? Leidke vähemalt kolm eufemismi, mida kasutada sõna hunt asemel. Eufemism ehk peitesõnad. Hundi asemel saab kasutada: lepikulell, metsakutsa, pajuvasikas. 6. Millele viitab märgend ARGI? Tooge mõni näide. Kairi Laur IK 12 AÜ ARGI- argikeelne, nt telekas, apsakas, fotokas. 7. Leidke üldkeele sõnade pastinaak ja piibeleht oskuskeelsed vasted. Pastinaak- aedmoorputk (porganditaolise valge juurega (maitse)köögivili). Piibe|leht- maikelluke. 8. Missuguses tähenduses ei soovita ÕSi koostajad kasutada sõnu adresseerima, indeks, kaasaegne, resümee, vabandama? Adresseerima ei soovita tähenduses: tegelema, käsile võtma, lahendust otsima. Indeks ei soovita tähenduses: (aine)register, nimestik, loend.
teevad tempo aeglasemaks; palju erinevaid kõrvallauseid annab aeglase tempo. Stiil ja uudise retoorika 1. Uudis kasutab neutraalstiili. 2. Kõige halvem on ametlik tuim tekst. 3. Kui tekst on ametlik tuim-bürokraatlik, siis tuleb vähendada: võõrsõnu, termineid, abstraktseid sõnu; umbisikulist tegumoodi; kaudne ja tingiv kõneviis; mine-vormid; pikad laused ja lõigud. 4. Kui tekst on argikeelne või lobisev, tuleb vähendada järgmisi sõnu: üldsõnad, tühisõnad; eufemismid, metafoorid; hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad; släng ja argisõnavara. Stiiliühtsus Stiil peab olema välja peetud, ühtne läbi kogu teksti. Sõnad peavad olema valitud samast stiilikihist. Reporter peab kirjutama oma autoriteksti ühtses neutraalses uudisestiilis ning toimetama sealt välja eri allikate keelelise omapära. Ajalehekeel Leht peab kasutama üldist normkirjakeelt
internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti-pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal = internetiportaal, Interneti-teenus = internetiteenus, Interneti- turundus = internetiturundus, Interneti-väljaanne = internetiväljaanne, Interneti-ühendus = internetiühendus, Interneti- põhine = internetipõhine. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Argikeelne taimenimetus on Brüsseli kapsas, aianduses on rooskapsas. Kirjutage Käru valla päev (lahku). Edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul. Õige on kirjutada Eesti piirivalve (esimene sõna suure, teine väikese tähega). Õige on kirjutada Eesti toode. Rõõmsaid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Ühendis Eesti riik on esimene sõna suure tähega. Rahulikke jõulupühi ja edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul.
isikuline; kas stiil on loomulik ja kogu tekstil sama. Sõnavara. Kas sõnad on korrektsed, kas on sõnu, mida peaks vältima, kas saab leida lühemaid sõnu, kas on palju omadus-määr ja tühisõnu, kas on kujundeid jm, kas on sõnu, mida saab maha tõmmata. Kui tekst on liiga tuim-bürokraatlik, siis tuleb tõmmata maha võõrsõnad, terminid, mine-vormid, pikad laused ja lõigud. Kui tekst on liiga argikeelne või lobisev, siis tuleb maha tõmmata üldsõnad, eufemismid, metafoorid, tühisõnad, hinnangulised omadussõnad ja määrsõnad, släng ja argisõnavara. Lause. Kas lauses on mitu mõtet, täiendid, määrused, kuidas verbe kasutatakse ja –mine vorm, kas on isikulist tegumoodi, kas laused on lühikesed. Lausete paremaks muutmiseks on neli nippi: teha pooleks kõik sõnad, milles on rohkem kui 15 sõna; visata välja semikoolonid ja mõttekriipsud; otsida
Interneti-kaubandus = internetikaubandus, Interneti-otsing = internetiotsing, Interneti- pank = internetipank, Interneti-pood = internetipood, Interneti-portaal = internetiportaal, Interneti-teenus = internetiteenus, Interneti-turundus = internetiturundus, Interneti-ühendus = internetiühendus, Interneti-põhine = internetipõhine. Vt Emakeele Seltsi keeletoimkonna 30. juuni 2008. a otsus (http://www.emakeeleselts.ee/otsused/eskt_otsus_2008_int.pdf). Argikeelne taimenimetus on Brüsseli kapsas, aianduses on rooskapsas. Edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul. Õige on kirjutada Eesti piirivalve (esimene sõna suure, teine väikese tähega). Õige on kirjutada Eesti toode. Rõõmsaid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Ühendis Eesti riik on esimene sõna suure tähega. Rahulikke jõulupühi ja edukat uut aastat! Suur täht on ainult lause algul. Õige on kirjutada eesti keel (väiketähega).
pädev, raev, ründama, sangar, solvama, sünge, uje 36. Mis muutub eesti keeles praegu? Viimastel aastakümnetel eesti keelde laenatud sõnadest enamik on anglitsismid, nende ülekaalu tingib eelkõige inglise keele kõrge prestiiž. Kokanduskeelde tuleb palju sõnu prantsuse, itaalia ja Aasia keeltest. Tsitaatsõnade ja laenude tung keelde jätkub, uuem sõnavara on ebastabiilne. Meediakeeles segunevad erinevad stiilid - üldkeelne, argikeelne, släng. Grammatiseerumine. 14
19 Leelo Keevallik: -nud/-nd Leele Keevallik uuris oma magistritöös eesti kõnekeele statistiliselt kõige tavalisemat variaablit, nimelt -nud-kesksõna kahe põhilise lõpuvariandi -nud ja -nd kasutust. See variaabel pärineb ajalooliselt eri murdealadelt, kuid on tänapäeval erineva allkeelelise ja sotsiaalse staatusega. -nud on normikeelne variant ja kõrgema prestiiziga, -nd on argikeelne. Keevallik püüdis kindlaks teha, millised on need sotsiaalsed, keelelised ja kontekstuaalsed tegurid, mis mõjutavad varieerumist. Olulisimad tulemused on lühidalt järgmised: - rida mõjureid on keelelised (eelneva segmendi häälikud, tüvepikkus jms). Neist on oluline rõhk: rõhuline sõna kaldub olema -nud; - olulisim tegur on situatsiooni formaalsus: formaalses kasutatakse lühemaid variante 8%, argises 40%; - oluline on ka see, kas sõna on argikeelne või kirjakeelne
Ka sellele kohe järgnenud intervjuus nahaarstiga päikesepõletuse ja –kiirguse teemal kasutas ta mobiilirakendust silmad pidades sõna äpp. Neid slängisõnu võib pidada osaks elektroonika oskuskeelest, sest tavainimesed argivestlustes neist palju ei räägi. Kõnekeeles on tavaline, et öeldakse sõna selline asemel siuke. Kuna „Ringvaade“ on vabas vormis telesaade, ei ole saatejuhtidel rangest kohustust öelda välja selline ega sihuke, kuigi ka sihuke on argikeelne ja ametlikus tekstis peaks seda pigem vältima. Samas pole selle puhul tegu väga erilise keelejoonega, vaid pigem tekib kiirustades ja mugavusest öelda infot kiiresti vestluspartnerile. Kõnekeeles kiputakse kiiresti rääkides sõnu kärpima ja lühendama. Ka Jüri Muttika kasutab sõnade tegelikult ja põhimõtteliselt asemel lühenenud sõnu tegelt ja põhimõtselt, mida ei ole küll tema tekstis silmatorkavalt palju, ent neid siiski leidus ning need andsid lausele värvingu.
Väitlause „Kõik S ei ole P” on sünonüümne osaeitava väitlausega „Mõni S ei ole P”. Keele argikasutuses võib seda tüüpi lause, nt „Kõik inimesed ei ole haiged” sisaldada varjatud eeldust, et mõni inimene siiski on ka terve, ent seda ei kasutata, väitmaks, nagu poleks mitte keegi haige. 5 NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni (mõned) kasutatakse loogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). Argikeelne „mõni” tähendab harilikult „paar-kolm kuni mingi osa, aga mitte kõik”. Loogikas kasutatav „mõni” võiks argikeeles kõlada „vähemalt üks kuni lausa kõik”. Loogikas sisaldab väljend „mõni X” endas võimalust, et (sattumuslikult) on haaratud kogu termini X maht. See võib sõltuda kontekstist, asjaolude täpsustamisest jne. Seega „mõned” võib sattumuslikult haarata kõiki, kuid „kõik” saab haarata ainult kõiki
Keele argikasutuses võib seda tüüpi lause, nt ,,Kõik inimesed ei ole haiged" sisaldada varjatud eeldust, et mõni inimene siiski on ka terve, ent seda ei kasutata, väitmaks, nagu poleks mitte keegi haige. 5 NB! Eesti keeles on ükskõik, kas kasutada kvantorit mõni või mõned. Sõna mõni (mõned) kasutatakse loogikas tähenduses vähemalt üks (üks kuni kõik). Argikeelne ,,mõni" tähendab harilikult ,,paar-kolm kuni mingi osa, aga mitte kõik". Loogikas kasutatav ,,mõni" võiks argikeeles kõlada ,,vähemalt üks kuni lausa kõik". Loogikas sisaldab väljend ,,mõni X" endas võimalust, et (sattumuslikult) on haaratud kogu termini X maht. See võib sõltuda kontekstist, asjaolude täpsustamisest jne. Seega ,,mõned" võib sattumuslikult haarata kõiki, kuid ,,kõik" saab haarata ainult kõiki
annaabi.ee 
