alluvad ööpäevatsüklile, milles kõige olulisem on päevase ärkveloleku ja une vaheldumine 2. Nälg ja söömine- nii keha kui ka vaim vajavad energiat, et normaalselt toimida. 3. Janu ja joomine 4. Suguiha ja seksuaalsuhted- Inimese seksuaalmotivatsioon, mille bioloogiline otstarve seisneb oma geenide säilitamises järglaskonnas ja seeläbi liigi säilitamises. 5. Sõltuvus uimastitest Kultuuriline motivatsioon Eneselesuunatud ehk arengumotivatsioon. Teisteinimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatu ehk sotsiaal-kultuurilised motivatsioonid Arengumotivatsioon On püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Näiteks; Uudishimu- Uudishimu ehk uute muljete ja elamuste motivatsioon. Algatab paljusid inimlikke tegevusi. Ei piisa vaid unistustest, me tahame ka tegelikkuses kogeda maailma tema mitmekesisuses ja iseenda muljeid ning
kehakaalust · Suguiha ja seksuaalsuhted Soov leida partner ja astuda temaga seksuaalvahekorda · Sõltuvus uimastitest Tolerantsuse teke; nauding saab teistest vajadustest olulisemaks · Aktivatsioonitase ja uni Psüühilised funktsioonid on ööpäeva jooksul erineval määral mobiliseeritud Optimaalne aktivatsioonitase http://www.flatworldknowledge.com/node/28857#web-28857 Kultuuriline motivatsioon · Arengumotivatsioon · Saavutusvajadus Enesele suunatud Püüdlused oma võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks Uudishimu Kontrollitunne Tunnetuslik ebakõla http://www.tutrin.com/ Saavutusvajadus (David McCelland) http://www.bbc.co.uk/blogs/adamcurtis/2009/10/kabul_city_number_one_part_3.html Saavutusvajadus (David McCelland) Maslow' vajaduste hierarhia
energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused. Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine. Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine inimene ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kont rollitunde, teadmine, kuidas maailm toimib. · Kognitiivne dissonants tunnetuslik ebakõla tahaks koogi ära süüa, aga paks ka olla ei viitsi.
· Liigsöömine · Häiritud kehataju · Kontrollivajadus Põhjused: psüühhiline või füüsiline häire. Perekonnasisesed probleemid, liialt kontrollitakse, tekib arusaam, et keha üle ega söömist ei saa keegi teine kontrollida. 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon enesele suunatud - Uudishimu - Kontrollitunne - Saavutusvajadus - Tunnetuslik ebakõla · Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatud - Armastuse... - Hoolitsemise... - Kiindumuse.. - Inimkooslusse kuulumise vajadus Sotsiaalsed vajadused: · Vajadus sotsiaalseteks kontaktideks · Teistega suhtlemise vajadus · Info, mõtete vahetamise vajadus · Vajadus mõista ja olla mõistetud
Ei tea millal söömist lõpetada. Söömishäired · Liigsöömine · Anorexia nervosa 1% arenenud maade inimestest põeb, 90% naissoost o Häiritud kehataju o kontrollivajadus · Bulimia nervosa võivad olla normaalse kehakaaluga, 19% naistest ja 5% meestest 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine
vajadusest. Janu ja joomine. Janutunne tekib, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni kehakaalust. Suguiha ja seksuaalsuhted. Suguiha on soov leida partner ja astuda temaga seksuaalvahekorda. Sõltuvus uimastitest. Uimastid on sellised söödavad, joodavad, sissehingatavad ja süstitavad ained, mis tekitavad soovi seda ainelt ikka ja jälle tarvitada, ehk tekitavad sõltuvus. 10.5. Kultuuriline motivatsioon Kultuuriliste vajaduste kaks rühma: 1) iseendale suunatud ehk arengumotivatsioon ja 2) teiste inimestega suhete loomisele ja säilitamisele suunatud motivatsioonid ehk sotsiaal-kultuuriline motivatsioon 10.5.1. Arengumotivatsioon Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Nt. uudishimu, saavutusvajadus, kontrolli saavutamine olukordade üle. Uudishimu. Paljusid inimlikke tegevusi algatabki uudishimu. Kontrollitunne. See tunne seisneb teadmises, kuidas maailm toimib.
Bioloogilised vajadused · Vajadus säilitada püsivat kehatemperatuuri · Söögi, joogi ja unevajadus Haapsalu 2009 Motivatsioon · Suguiha ja seksuaalsus e. vajadus säilitada liiki · Vajadus säilitada iseennast vältida valu, vigastust, surma · Uudishimu e. Tunnetusvajadus 2) Ühiskonnast tingitud e. Kultuurilised vajadused, mille alla kuuluvad: · arengumotivatsioon · sotsiaal - kultuuriline motivatsioon (http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf) Haapsalu 2009 Motivatsioon Motivatsiooniteooriad Maslow` motivatsiooniteooria - Maslow jagab vajadused viieks: 1) Füsioloogilised vajadused - homeostaas-teatud oleku hoidmine, säilitamine 2) Turvalisuse vajadus - kui füsioloogilised vajadused on rahuldatud, tekivad uued ihad, mis
järele. J.Sõerd · Vajadus loob inimesele väärtuse, mistõttu vajaduste skaala kattub inimestel väärtuste skaalaga (L. Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) MIS MEID MOTIVEERIB? Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: aktivatsioonitase ja uni nälg ja söömine janu ja joomine suguiha ja seksuaalsuhted Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T
- Näljatunne - motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. Janutunne tekib siis, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%-ni kehakaalust. - Suguiha - soov leida partner ning astuda temaga seksuaalvahekorda (suguhormoon testeron). 30 - Uimastid - sellised söödavad, joodavad, sissehingatavad ja süsitavad ained, mis tekitavad soovi seda ainet ikka ja jälle tarbida, seega tekitavad sõltuvuse. Kultuuriline motivatsioon: - arengumotivatsioon - sotsiaal-kultuuriline motivatsioon - Arengumotivatsioon - püüdluste (нужда/желание) kogumi iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. Arengumotivatsioonid: - uudishimu (любопытство) - kontrollitunne (adekvaatne tunnetus) - tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants (ebaloogika) - saavutusvajadus Kognitiivse dissonantsi teooria: 1) Kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu.
· Liigsöömine · Anorexia nervosa 1% arenenud maade inimestest põeb, 90% naissoost Häiritud kehataju kontrollivajadus · Bulimia nervosa võivad olla normaalse kehakaaluga, 19% naistest ja 5% meestest 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine Harry Harlow (1906-1981) näidanud, et sensoorne stimulatsioon on motiveeriva jõuga · Kontrollitunne vajadus ette ennustatava keskkonna järele · Maailma adekvaatne tunnetus ja veendumus oma suutlikkuses tekitab kontrollitunde sellele vastand kontrolli puudumine
Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S
Motivatsioon iseloomustab tegevuse intensiivsust ja suunda. Motivatsiooni eesmärk on tegevuse algatam ja energiseerimine. Bioloogiline motivatsioon – arvukate inimtegevuste eesmärgiks on otseselt kehaliste vajaduste rahuldamine. Need kehalised ehk bioloogilised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada. Kultuuriline motivatsioon – kultuurist ajendatud vajadused: 1. arengumotivatsioon – on arengu kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks. 2. sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse-, teiste tunnetele kaasaelamise e. empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu e. kiindumuse-ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Füsioloogilised tarbed ja nende regulatsioon: vee-, toidu-, une-, seksuaalvajadus jne
Priimägi, 2007. Reklaam ja imagoloogia. Mõistevara.) 12 MIS MEID MOTIVEERIB? · Bioloogiline motivatsioon Kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive:aktivatsioonitase ja uni, nälg ja söömine, janu ja joomine, suguiha ja seksuaalsuhted · Kultuuriline motivatsioon Arengumotivatsioon sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants, saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). "Ma tahan!" Tahe teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln
annaabi.ee 
