oma." Ma arvan, et see on natuke liialdatud, kuna leidub ka inimesi, kes on jätnud koolitee pooleni, kuid on suutnud elus saavutada nii mõndagi. Neile on antud võimalus, kuid nad on sellest loobunud ja otsustanud ainult elukooli kasuks. Samuti on ka maailmas neid, kes tahaksid väga õppida ja koolis käia, kuid neil puuduvad võimalused. Sellised põhjused võivad olla majanduslikud, tervislikud ja traditsioonilised. Traditsiooniliste põhjuste all on näiteks see, et mõnel arengumaal ei pooldata naiste õppimisvõimalusi. Tervislikud põhjused kõigil erivajadustega inimestel pole võimalust haridusele ja majanduslikeks põhjusteks on peamiselt raha puudus. Viimase kohta näite võiks tuua isegi Fjodor Dostojevski romaanist "Kuritöö ja karistus," kus Raskolnikovi ülikoolitee jäi poolikuks just raha puuduse tõttu. Tänapäeval võiks öelda, et keskkool ja ülikool on põhimõtteliselt siiski kohustuslikud, kuna
minnakse linnast maale elama,linna lähedale. Slum,agul,geto-piiramatu linnade kasv arengumaades. Megaloopolised-hiidlinnastud (Boston-Washington=BoshWash;Tokiost Kobeini). Sooline ja vanuseline koostis: Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid,kuid vanu naisi rohkem kui vanu mehi. Lapseeas (kuni 12) juhtub poistega rohkem õnnetusi; tööiga (kuni 50) pinge,stress,narkomaania,suits,alkohol. Peale 50 elavad kaua. Rahvastikupür isel soolist ja vanuselist koostist. Arengumaal-0-4 a laste hulk suur,vanurite osatähstus väike,võrdselt mehi ja naisi. Arenenud riigis-sündimus väike,vanurite osatähtsus suur,eakamaid naisi rohkem. Rahvuseline koostis: Inimesed jaotuvad pärilike tunnuste poolest rassideks. Negriidne,europiidne,mongoliidne. Etnos on ajalooliselt välja kuj püsiv inimrühmitus (hõim,rahvas,rahvus),mille põhitunnused on ühine asuala,keel,kultuur,kombed. Arvukamad rahvused:hiinlased,hindustanlased,USA
tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine, looduse mitmekesisus, energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine). Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. Ammendamatud loodusvarad - õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia. Taastumatud – maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Näljahädade põhjused: rahvastiku kiire juurdekasv ja ebaühtlane asustustihedus. Koondumine viljakatele aladele toob omakorda kaasa ülekarjatamise, metsade hävitamise, mulla erosiooni ja
tööstuskaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1 _ Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne _ Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga. _ Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal. 18. Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut? Majandusarengu üheks peamiseks eesmärgiks on elatustaseme tõus, eriti vaeste elujärje paranemine. Siin on aga takistuseks arengumaade rahvastiku kiire kasv. Rahvastiku kasv on tõsine takistus näiteks vaeste näljahäda leevendamisel. 19. Missugused tegurid mõjutavad sündivust? 20. Miks on vajalik valitsusepoolne sekkumine turule? Miks on välismõjude ja ühishüviste puhul vajalik valitsuse sekkumine turule? 21
ekspordivad tööstuskaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1.Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne.Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik,kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga.Kui vastavalt kapitali sissevoolu ei suudeta tagada,peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal. 18. Rahvastiku kasvu mõju majandusarengule-vähendab heaolu sest, kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid,tekib surve toiduainete pakkumisele,linnad hakkavad üle- rahvastuma,tööpuudus suureneb,säästumäär väheneb,kapitali ja tööjõu suhe halveneb.Tänase kasvukiiruse juures kahekordistub rahvastik iga 65 aasta jooksul.Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.Kuna mitmed
elastsus on suurem kui 1 - Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga. · Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal. 18. Rahvastiku kasv mõjutab majanduse arengut: Majanduslikku arengut mõjutavad kolm rahvastiku aspekti: · Absoluutne rahvaarv · Rahvastiku kasvutempo · Rahvastiku vanuseline struktuur · Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. · Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.
Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
elastsus on suurem kui 1 Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne · Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga. · Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal. 18. Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut? Rahvastiku kiire kasv vähendab heaolu, sest: Kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid Tekib surve toiduainete pakkumisele Linnad hakkavad üle-rahvastuma Tööpuudus suureneb Säästumäär väheneb Kapitali ja tööjõu suhe halveneb Rahvastiku kasvutempo ja majanduse areng
tööstuskaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on suurem kui 1.Arengumaad toodavad kaupu mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne. Juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga.Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal. 19. Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut? Rahvastiku kiire kasv vähendab heaolu, sest: Kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid, Tekib surve toiduainete pakkumisele, Linnad hakkavad üle-rahvastuma, Tööpuudus suureneb, Säästumäär väheneb, Kapitali ja tööjõu suhe halveneb. 6
Selleks tuleks raadata troopilised metsad, suurendada veel niisutatavate maade pindala kõrbete ja muude kuivade alade arvelt. Kunstliku niisutuse ja paremate sortide abil saab saagikust veidi parandada, kuid siingi tuleb vastu bioloogiline lagi. Aasta jooksul langeb sooldumise tõttu kasutusest välja sama palju niisutavat maad kui jõutakse ette valmistada uut. Maailmas toodetakse aasta-aastalt üha rohkem toitu, kuid näljaoht varitseb 43 arengumaal. Teisest küljest aga-tööstusmaades toodetakse toitu üleliia. Seetõttu ei ole küsimus mitte ebapiisavas toidukoguses, vaid selle ebaühtlases jaotumises. Läänemaine põllumajandustootmine on rahamahukas ja raiskab loodusvarasid. Teistsugustes ökoloogilistes tingimustes- troopikas-seab keskkond põllumajandusele rangemad piirid, sest muld on tihti vaene ja selle vaesumise oht suur. Peaaegu 95% maarahvastikust ja üle poole maakera haritavast maast asub arenguriikides.
Keskkonnakaitse strateegia ja põhiprintsiibid.-> Jätkusuutlik majandamine 1.)Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimega 2.)Jätkusuutlik ressursi kasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet Säästev areng. Säästev looduskasutus ja keskkonda säästva tehnoloogia vajalikkus. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene! Taaskasutus, varude piiramine, taastuvate loodusvarade kasutamine, kokkuhoidlikkus, energia säästlik tarbimine, koostöö, planeerimine. Planeet maa säästmine, eluea tõstmine, järgnevad põlved jne. Keskkonnaindikaatorid (surve-, seisundi-, mõju-, toimeindikaatorid). BIOINDIKATSIOON: 1.Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid reageerivad muutustele keskkonnas.
sissetuleku elastsus on suurem kui 1 -arengumaad toodaad kaupu, mille nõudluse sissetuleku elastsus on mitteelastne · juhul kui perifeerias kasvab tulemusena import kiiremini kui eksport, ei saa majandus olla jätkusuutlik, kui ei suudeta katta tekkivat jooksevkonto defitsiiti vajaliku kapitali sissevooluga. · kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal 19. Kuidas mõjutab rahvastiku kasv majanduse arengut mingis regioonis? Rahvastiku kiire kasv vähendab heaolu, sest: · Kasutatakse ära piiratud ja mittetaastuvad ressursid · Tekib surve toiduainete pakkumisele · Linnad hakkavad üle-rahvastuma · Tööpuudus suureneb · Säästumäär väheneb · Kapitali ja tööjõu suhe halveneb Iga uue inimese lisandumine tähendab täiendavat toodangut eeldusel, et tööjõu piirprodukt on positiivne
Need suurused kasvavad ajas eksponentsiaalselt. globaalse tasakaalu kontseptsioon, looduse ja ühiskonna süsteemi seisund, kus on tagatud süsteemi "inimene-loodus" stabiilsus ja samal ajal rahuldatud ühiskonna liikmete vajadused maakera taluvusvõime on juba ületatud. Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) _Piirkondade vahelised erinevused Maailma majanduses ja loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) Piirkondade vahelised erinevused vajab olemasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt.
Maailmas sureb 1,6 inimest sekundis, minutis 96, 5927 tunnis ja 51923209 aastas. Iive on 2,6 inimest sekundis, 151 minutis, 9038 tunnis ja 79 174 297 aastas. See on maailma keskmine, kui arengumaades on iive kuni 4 korda kõrgem kui arenenud riikides. 2000. aasta seisuga elas Maal 6, 05671 miljardit inimest, neist mehi 3,051108 ja naisi 3,00562 miljardit. Kõigist inimestest elas linnas 2,846539 ja maal 3,210171 miljardit. 61 arenenud riigis elas kokku 1,31454 ja 162 arengumaal 4,74217 miljardit inimest. Arenenud riikides elas 26% (0,347323 miljardit) inimestest maal ja 74% (0,967216 miljardit) linnas. Arengumaades elas 60% (2,862848 miljardit) maal ja 40% (1,879323) linnas (FAO andmebaas). Eestis elas 2000. aastal kokku 1,393 miljonit inimest, neist 649 000 meest ja 745 000 naist. Linnas elas 69% (955 000) ja maal 31% (438 000) inimestest (FAO andmebaas). 2003. aastal elas Maal 6,31 miljardit
annaabi.ee 
