teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kiki haigusi. D`Artagnan jttis vanematega hvasti ja lahkus. Krtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse le nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja juda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rkis de Treville`iga
d'Artagnan vabandas. Sellest ei piisanud musketärile, duell oli kell üks Luxembourgi lossi taga. Mööda tänavat minnes, nägi noormees Aramist, kes vestles kuninga kaardiväelastega.. Lähemale jõudes nägi d'Artagnan, et Aramis püüab varjata taskurätti. Hoolimata sellest võttis ta maast taskurätti ja ulatas Aramisele. Aramis punastas kõrvuni ja pigem haaras kui võttis taskurätti gaskoonlase käest. Nende kahe arusaamatus tuli sellest, et kaardiväelased hakkasid Aramise armuasju sorkima ja musketär ei tahtnud taskurätti omaniku kompromiteerivasse olukorda panna. Tema ootas d'Artagnani kell kaks härra de Treville majas. D'Artaganan ei tundnud Pariisis kedagi, seega läks ta Athosega duellile ilma sekundantidega ja otsustas rahul olla nendega keda vastane valib. Tal oli ühel päeval kolm duelli musketäridega. Porthose ja Aramise pärast ta ei muretsenud, sest arvas, et isegi kui nii ei lähe, tapab Athos ta juba varakult
korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1. osa 1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 eküüd, nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. D`Artagnan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rääkis de Treville`iga
Katre Rohumägi 8c Athos Dumas' teoste põhjal on Athose täielikuks nimeks Olivier d'Athos de la F ère ning tema eluaeg jääb vahemikku umbes 15951661. "Kolmes musketäris" on Athos d'Artagnan ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi.Athosel oli üllas ja peen välimus ,tema suursugusus,mis aeg ajalt esile tungis varjust,kuhu athos ennas vabatahtlikult peitis, muutumatult kindel meelelaad,mis tegi temast maailma sobivaima kasslase, terav hammustav lõbusus, vaprus,mida oleks võinud nimetada pimedaks.Need olid iseloomu jooned
kord d'Artagnanina (tagasihoidliku päritoluga noormees, kes tuleb provintsist ja üritab kaasaegses ühiskonnas läbi lüüa). Nelja noormehe esimest kohtumist on võrreldud "Henri III ja tema õukonna" esietendusega, kus Dumas nägi esimest korda Hugo'd ja Vigny'd ning sellest kohtumisest arenes aastakümnetesse kestnud sõprus. Hugo olevat seega palju kaasa aidanud Athose, Vigny Aramise ja ei keegi muu kui Balzac Porthose tegelaskuju tekkele. Ka mõned põhimõttelist laadi küsimused, mis "Kolme musketäri" lugedes võivad tekkida puudutavad autori isiklikke probleeme: kellest saab tulevase kuninga tõeline isa? kas Richelieu, Mazarin või Buckingham? Mis vahe on legitiimsel ja õnnelikust perest pärit kuningal (Charles I) ning armastuseta peres ja tõelise isata kasvanud kuningal (Louis XIV)
leitnandiks. 5. Peategelased: Oma romaanis esitleb Alexandre Dumas lugejale nelja kangelast – d’Artagnani, Athost, Porthost ja Aramist – kui prantsuse hingelaadi tunnetust. d`Artagnan - gaskoonlase ülemäärane uhkus, meeletu soov saada kuninga musketäriks ning äärmine tulipäisus, isegi mõtlematu vaprus, mis viib ta ühest peadpööritavast seiklusest teise. Athos – Ta on krahv La Fère'i. Athos on d´Artagnani ja veel kahe musketäri, Aramise ja Porthose sõber. Athos on seltskonnast kõige vanem ( umbes kolmekümneaastane) ja tal on sünge minevik, mis seob teda mileedi de Winteriga. Oma minevikumured uputab ta tavaliselt alkoholi. Ta on meeldiva välimusega, rikas, lahke südamega, healoomuline, arukas, rahumeelne. Ta oli suursugune ja karmi ilmega. Kõneles väga vähe. Porthos - hiiglaslik musketär, kes kõneles palju ja valjusti. Vihkas teadlasi. Riietus
Samal ajal saavad piiratavad inglased teada et Buckingham on surnud ning annavad alla. Sõbrad naasevad Pariisi ning elavad rahulikult edasi. Porthos hakkab elama koos rikka Advokaadi prouaga, Aramis hakkabki preestriks ning Athos elab rahulikult Pariisis kuni lahkub ühel päeval. D'Artagnan aga peab mitu korda Rochefortiga duelli ning võidab kõik korrad. Kaupmees Boncieux aga elab edasi ning ei saagi kunagi teada, et ta naine on surnud. D'Aragnani, Athose, Porthone ja Aramise kapten on de Treville' i. de Treville'i tubli ja ustav aadlik.
Athose täisnimeks oli Olivier d'Athos de la Fère. Ta oli vanem mees, kel oli sünge minevik. Tavaliselt unustas ta oma mured juues alkoholi. Grimaud oli Athose teener. Porthos oli laisk, aga see-eest käsitles ta mõõka väga hästi. Mousqueton oli Porthose teener. Aramis oli naiivne, leebe näoilme, mahedad silmad, roosad sametised põsed. Ta kirjutas hästi poeeme. Aramis soovis ka tulevikuks vaimulikuks hakata. Bazin oli Aramise teener. 4 ,,Kolm musketäri" kokkuvõte D'Artagnan lahkus oma kodust isa kaasa antud viisteist eküüd, hobune, nõuanded, soovituskiri härra de Treville'ile ja ema andis talle salapärase mustlase ravimi retsepti. Ta suurim soov oli astuda musketäride sekka. Kui d'Artagnan jõudis Meungi, nägi kuidas üks inimene hakkas tema üle naerma
teised. Viis meest läksid minema, kuid unustasid valge rätiku sinna. Athos läks tagasi ja tõi selle ära. Neist räägiti kogu laagris ning nad said väga kuulsaks. D.A müüs oma deemant sõrmuse ära, mille eest ta sai seitse tuhat liivrit. (kuningannalt saadud) Aramis kirjutas kirja inglise milordile, hoiatades mileedi eest. Seda läks viima Planchet, kes jõudis ilusasti õigeks ajaks tagasi. Teine kiri oli mõeldud Tours's elavale osavale isikule, kelleks sai Aramise nõbu. Ta soovis, et nõbu ütleks ta õele edasi, et inglise laevad ei pruugi kohale jõuda ning et ta nägi Buckinghami surnuna. Bazin viis selle kohale ja vastuseks sai ta, et vb ei lähe unenägu täide. Mileedi läks inglismaale. Ta võeti ühele paadile ning viidi ära. Tund aega kestis sõit, kui mileedi hakkas aru saama, et ta võeti vangi. Ta pandi tuppa kinni. Ta ei saanud aru mis toimub. Järsku ilmus tema juurde tema vend, lord Winter, kellega nad hakkasid rääkima.
fooliokaustas käsikirja, mis oli registreeritud, ei mäleta enam hästi, kas number 4772 või 4773 all ja mis kandis pealkirja: «Härra krahv de la Fere'i mälestused mõningate sündmuste kohta Prantsusmaal kuningas Louis XIII valitsuse lõpul ja kuningas Louis XIV valitsuse algul.» Võib kujutleda meie rõõmu, kui me seda käsikirja lehitsedes, mis oli meie viimane lootus, leidsime kahekümnendal leheküljel Athose, kahekümne seitsmendal Porthose ja kolmekümne esimesel Aramise nime. Peaaegu imepärasena tundus meile täiesti tundmatu käsikirja leid ajajärgul, mil ajalooteadus on saavutanud nii kõrge taseme. Seepärast tõttasime nõutama käsikirja trükis avaldamise luba, et ühel päeval võõra pagasiga ilmuda Vana-ajaloo ja Keelte Akadeemiasse juhul, kui meil ei peaks õnnestuma, mis on väga tõenäoline, pääseda oma isikliku pagasiga Prantsuse Akadeemiasse. Peab ütlema, et trükiluba anti meile lahkelt.
Inimesele lähim on simpans. 30-20 milj. a tagasi oli ahvide aeg. Esimesed inimahvid 20 milj aastat tagasi neid nimetati prokonsulid. Inimese kujun. lugu - erinevaid inimahve on terve rida. Rändab Aafrikast välja ja jõuab Euroopasse kõige pealt griphopithecus 14,5 milj a tagasi. Probleem küllaltki pikk ajavahemik 12-8 milj a. tagasi pole leitud mingeid tõendeid, et mis siis juhtus, seega see ahvide kujunemise lugu inimeseks on ka poolik. Oluline - 1992 a leiti Etioopiast (Aramise külast) luu kilde Ardipithecus-st. Neid uuriti a la 17 aastat ja alles siis avaldati uurimistöö. Osales 47 eri maade teadlast. Töö oli oluline leiti et tegemist võib olla inimliigiga, kes on vahelüli inimahvide ja järgmise astme australophitecuste vahel. Vanus 4,4 milj aastat. Ja et ta (ardi) on juba kõndinud kahel jalal. JÄRGMINE SUUREM ASTE Australophitecus üldiselt leitud küllalt palju juba. 20 saj alguses leiti üks tema pealuu L
Leiutas USA keemik William Frank 1949. a. Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine Prokonsul - üks vanimaid inimahvide perekondi, elasid u. 23-25 milj. aastat tagasi. Prokonsulite fossiilseid jäänuseid on leitud Ida-Aafrikast. Inimahvid jõudsid Euroopasse u. 14,5 milj. aasta eest. Griphopitecus - üks esimesi inimahve Euroopas (asustusala Väike-Aasiast Türgini). Pole tänapäeva inimese eelkäija. 1992. aastal leiti Etioopiast Aramise küla juurest 4,4 miljoni aasta vanune hominiid Ardi (Ardipithecus ramidus). Ardi puhul on tegemist ühe paremini säilinud varase inimlasega. Ardit uuriti 17 aastat. Üks olulisemaid vahelülisi inimese kujunemise loos. U. 1,2m pikk, kaal 50kg. Aju suurus umbes sama mis simpansil. Australopiteegid (eesti k lõunaahvlased) arenesid u. 4 milj. a. tagasi Ida-Aafrikas. Nad surid välja u. 2 milj. a. tagasi. Australopiteekide ajumaht oli umbes 35% tänapäeva inimese omast
Viimaste puhul on püütud väljaselgitada nende käitumise eripärasid. Ei saa rääkida, nagu inimene. Suhtlevad üksikute häälitsuste ja miimika ning žestide abil. Prokonsul – üks vanimaid inimahve. Ahvide tippaeg oli umbes 20-30 miljonit aastat tagasi. Lähis-Ida kaudu jõudsid inimahvid Euroopasse 14,5 miljonit aastat tagasi. Need olid griphopithecused (kreeka keeles inimahvid). 1992. aastal leiti Etioopiast, Aramise küla juurest Ardipithecuse luud. Ardi (Ardipithecus ramidus). Vanus: 4,4 miljonit. Kõndis kahel jalal, osav puuotsas ronija. Australopiteek (Lõunaahvlased). Pälvisid tähelepanu 20. sajandi alguses. 1924. aastal Lõuna-Aafrikast leid – lapse kolju, mida hakati nimetada leiukoha järgi “Taungi beebi”. Vaheastmeks inimahvide ja inimeste vahel oli australopiteek. Nende uurimise juures oli üks takistus, et seda ei võetud tõsiselt, sest kolju
Euroopas, Hiinas, Aafrikas jm. Seda teooriat arendasid hiinlased ja teisedki paleoantropoloogid. Tänapäeval on seda peetud n-ö vananenuks. Esimene H.E leid Euroopas tuli välja 1907 Saksamaalt Heidelbergi lähedalt, välja tuli ainult üks lõualuu. Inimese kujunemine ja nende jõudmine Euroopasse II Leiti uus liige, Ardi, vanuseks on tal 4,4 milj, teda peetakse vahelüliks austraalopiteekide ja inimahvide vahel. Leiti see mees 1992. a Etioopiast Aramise küla juurest. 17 aastat uurisid 40 teadlast seda ja nüüd lõpuks julgesid välja tulla väidetega. Ta turnis küll palju puudel, kuid suutis ka kõndida kahel jalal. Hinnati veidi ümber ka simpanse, arvati, et nad on eraldunud liinist, mis viis inimesi u 6-7 milj aastat tagasi. Alguses arvati, et inimesed tekkisid neljas erinevas kohas, nüüd aga on selgunud, et inimene on ikka kujunenud ühest. Heidenbergi inimese viiamsed leiud on Gran Dolinast (Hispaanias), see on üks
Tänapäeval uurib inimese arengut peamiselt molekulaarbioloogia ja geenitehnoloogia. Eestis elavatest loomadest on inimesele kõige sarnasem nahkhiir. Inimahvide kõri ei võimalda nii palju häälitsusi teha nagu inimesel . Neile õpetatakse viipekeelt ja arvutit. Prokonsul on üks vanimaid inimahve. 14,5m a tagasi olid inimahvid juba Euroopas (Griphopithecus). Ardipithecus ramidus 4,4m aastat. Toodi avalikkuse ette eelmise aasta lõpus. Leiti 1992 Etioopias Aramise küla juurest. Luukildudega tegelesid 10 riigi teadlased, kokku oli 47 teadlast. Uuriti 17 aastat. Ardi kohalikus keeles põhi, põrand. Ardi oli 122 cm pikk, kaalus 50kg, aju oli enam-vähem sama suur kui simpansil. Kõige olulisem vahelüli inimese kujunemise loos. Ardid elasid metsades, vist ei olnud ainult puude otsas vaid ka maas. Australopithecus australopiteek, eesti keeles lõunaahvlane. 1924 leiti kolju ,,Taungi beebi". 1912
annaabi.ee 
