aktiivtranspordiga rakku. Toimub kotransport Na + ja teise aine (glükoos, AH, sulfaat, tsitraat) vahel. Basolateraalse plasmamembraani läbivad: passiivne difusioon, vahendatud kandjavalguga, liikumine mööda gradienti. Bikarbonaadi imendumine - H+ATPaas (pumpab H+ valendikku) ja Na+/H+ vahetaja – Na+ võetakse toru valendikust sisse ja H+ läheb välja. Torukese vedelikus ühineb H+ HCO3-ga > tekib H2O ja CO2 (karboksüanhüdraas, apikaalse plasmamembraani rakkudes. CO2 siseneb rakku, tsütoplasmas hüdroksüleeritakse CO2 > tekib H+ ja HCO3-. Bikarbonaat väljub basolateraalsest membraanist Na + kotransporteri ja Na-sõltuva vahetaja abil. Cl- - imendub tagasi transtsellulaarset (transporterid apikaalis ja basolateraalis, Cl- kanalid basolateraalis) ja paratsellulaarset teed pidi. Insuliin, glükagoon, paratüroidhormoon jpt võetakse apikaalse plasmamembraani endotsütoosi teel
B VARIANT 1. Missugused taimeelundid on vegetatiivsed? Juur, vars, leht 2. Milles seisneb taimevarre (või varrelõigu) apikaalse ja basaalse osa bioloogiline erinevus? Vegetatiivsel elundil (või selle osal) on 2 poolust: aplikaalne (tipmine) ja basaalne (alumine) osa. Apikaalses osa moodustavad ainult võrsed , basaalses osas ainult juured. 3. Missuguseid taimeelundeid nimetatakse homoloogilisteks elunditeks? Tooge botaanilisi näiteid? Sama päritolu ja ehitusega elundid, kuid nende välimus ja funktsioon võivad erineda. N: kuuse okas ja kase leht, kaktuse okas ja astri leht, naadi risoom ja
d. Definitiivne endoderm Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Seedekulgla areng Maksa ja sapipõie ning pankrease areng Kopsude areng 8. Jäseme areng Jäsemeväli kui morfogeenne väli Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll Proksimaal-distaalse telje areng ja peamised faktorid Anterio-posterioorse telje areng ja peamised faktorid Dorso-ventraalse telje areng ja peamised faktorid Apoptoosi roll autopoodi kujunemisel 9. Mesoderm Nimetage mesodermi liigid ning põhilised koe- ja organialged, mis nendest arenevad Kordamesoderm ja tema roll selgroogsete arengus Mis on paraksiaalne mesoderm?
· männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel millest arenevad välja juurevõsud (vaarikas, astelpaju) · õiepung---Õiepungad on tihti kasvupungadest suuremad ja seal paiknevad õiealgmed.
Omane hilistele sortidele. Koristamine on raskendatud. 2. Keskmiselt hajus pesa- enamus Eestis kasvatatavaid sorte. 3. Kompaktne pesa - mugulad paiknevad koos. Omane peamiselt varastele sortidele. Vähese muldamise korral on oht, et mugulad jäävad päikese kätte. Varases kasvufaasis moodustuvad kartulil väikesed klorofüllita soomusjad lehekesed, mis mugula kasvades kuivavad ja jätavad mugulale lehearmi e. kulmu. Kulmu suurus ja sügavus on sordiomane tunnus. Mugulast apikaalse tipu poole moodustuvad silmad e. iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks, teised jäävad uinunud olekusse. Sordiomased tunnused mugula juures: 1. Kuju 2. Koore värvus 3. Mugula sisu värvus: valge, kollane, punane, sinine 4. Valgusidandite värvus - punavioletne, sinivioletne või roheline. Kasvuaja pikkuse järgi jaotatakse kartulisordid: 1. Varased 75-90 päeva 2. Varasepoolsed 90-100 päeva 3
3) Spetsiifiliste inhibiitorvalkude CKI-de seostumisel CDK-tsükliin kompleksile (takistab üleminekut G1st S-faasi) Nimetage, milliseid taimede kasvuained osalevad rakutsükli regulatsioonis. Sahharoos, auksiinid ja tsütokiniinid indutseerivad tsüklit, abtsiishape (ABA) Nimetage de-etioleerumisel toimuvaid muutusi Kui taim saab valgust: 1) hüpokotüüli (pikaks veinud vars) kasvu pärssimine 2) etioplastide kloroplastideks muutumine 3) klorofülli süntees à roheliseks värvumine 4) apikaalse kõverdumise kadumine Nimetage proplastiidide ja etioplastide peamised struktuursed iseärasused ja funktsioonid Proplastiid on diferentseerumata plastiid meristeemrakkudes ning areneb vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Proplastiid võib minna üle kõikideks erinevateks plastiidideks. Etioplast on juba diferentseerunud plastiid, saab minna üle vaid kloroplastiks. Tekib, kui kloroplast, ei saa valgust. Etioplastides on prolamellaarkehad, mis kannavad klorofülli
rasvatilk alveooli valendikku nii, et rasvatilk on ümbritsetud rakumembraanikihiga. Seejärel sünteesitakse epiteelirakkudes uuesti membraanikomponente. Piima moodustumine toimub näärmerakkudes ja iga rakk sekreteerib valmis piima. Näärmerakud asetsevad alveoolides, basaalmembraani peal ühekordse kihina. Piima algmaterjal, mis pärineb verest, transporditakse näärmerakku läbi basaalmembraani. Piim sekreteeritakse luumenisse läbi apikaalse membraani. Alveoole ümbritsevad müoepiteeli rakud, mis kontraheeruvad hormooni oksütotsiin vabanedes ja niiviisi suruvad piima alveoolidest piimajuhadesse. Igal alveoolil on oma alveolaarjuhake, mis ühinedes teiste alveoolide viimajuhadega moodustab ühtse viimasüsteemi. Piimanäärmete talitlus on tsükliline. Tiinuse lõpul piima süntees ja eritumine langeb järsult ja lõpuks lakkab täielikult Piima väljutamine e
1. Rebukoti seinas tekivad primaarsed sugurakud, mis migreeruvad hiljem sugunäärme algmesse. 2. Rebukoti laest kujuneb ürgsool, mille tagaosast sopistub kusekott. 3. Rekott taandareneb, kusekott kasvab lootevälise mesodermi sisse —> nabaväädi veresooned. 3. Tiheliidused, ehitus ja funktsioon Tiheliidustel on 2 põhifunktsiooni: • nad määravad epiteelirakkude polaarsuse, sest lahutavad nende rakkude apikaalse domeeni basolateraalsest ja takistavad lipiidide ning valkude vaba difusiooni kahe kompartmendi vahel. • nad on barjääriks ainete paratsellulaarsel difusioonil. Tiheliidused sulundavad vööna epiteelirakkude vahelise ruumi vaba pinna lähedal. Tiheliiduseid saadavad ankurliidustest vöödesmosoomid, kus transmembraanne valk - okludiin - seostub nelja valguga. 4. Kudede jaotus Epiteelkude: katteepiteel, näärmeepiteel
esijäse, Hox10-tagujäse) ning määravad sõrmede asetuse ja lahknemise. (Spetsifitseerib mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks.) · Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF valgud osalevad jäsemepunga initsiatsioonis. FGF10 avaldub jäsemepunga mesenhüümis ja indutseerib ektodermis AERi tekke. FGF8 avaldub AERis ja hoiab AER-ga külgneva mesenhüümi jagunemas. · Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll -areneva jäseme peamine signaalikeskus JUHIB JÄSEME EDASIST ARENGUT ja vastutab apoptoosi eest (vajalik sõrmede ja varvaste eraldumiseks) -AER tagab proksimaalse-distaalse (õlg-sõrmed) jäseme kasvu, hoides mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumisjärgus. Samal ajal AER säilitab anterioorse-posterioorse (pöial-
kujunevad rakule omasteks rakutüüpideks ja kudedeks; nii eristatakse 3 põhist kudede rühma: *kattekoed *juhtkoed *põhikoed 5. Nimetage peamised embrüogeneesi etapid ·Viljastatud munaraku jagunemisel pannakse paika arengu suund tekivad 2 rakku: väike ehk apikaalne rakk ja suur ehk basaalne rakk sellega pannakse paika, tekkivad taime kasvutelg (profaasiriba) ·Apikaalse raku jagunemisel moodustub embrüo. ·Basaalne rakk moodustab suspensori tagab embrüole toitained, ül siduda arenev embrüo endospermiga · Üsna vara areneb välja hüpofüüs. Sellest moodustub hilisemas arengus juurekübar ja juure meristeem ·Ajapikku suspensori-osa kaob ja jääb järele ainult embrüo. · Juba 16-rakulises embrüos on näha kudede eellasi: kattekoe, põhimeristeemi, prokambiumi eellasi · torpeedostaadiumis ilmuvad ka meristeemid võrse ja juurte tippudesse.
Wnt2b-esijäse; Wnt8c-tagajäse). FGF10 omakorda põhjustab FGF8 sünteesi (läbi Wnt3a) apikaalses ektodermaalses vallis (AER), mis positiivse tagasisidena indutseerib jällegi FGF10’t. FGF-de hulk AER-is võib toetada või inhibeerida Shh tootmist ZPA poolt. Kui jäsemepung kasvab ja rohkem FGFsid toodetakse, toimub Shh inhibitsioon, mis omakorda vähendab FGFde taset ja lõpuks proksimaaldistaalne kasv lakkab. Apikaalse-ektodermaalse valli (AER) ning selle all paikneva mesenhüümi roll AER rollideks on tagada lineaarne proksimaalne-distaalne (õlg-sõrmed) jäseme kasv (selleks hoiab AER all paiknevaid mesenhüümi rakke mitootilises prolifereerumis- järgus), säilitada anterioorse-posterioorse (pöial-väike sõrm) telje tekkimiseks vajalike faktorite ekspressioon ja määratleda dorsoventraalsed (käeselg-peopesa) teljed. AER kujuneb alloleva mesenhüümi induktsiooni toimel
aminohappeid). Valgud imenduvad aminohapetena. Lipiidide lõhustamine ja imendumine: lipiidide hulka kuuluvad triglütseriidid, fosfolipiidid, tsüklilised lipiidid ja lipiididesarnased rasvlahustuvad vitamiinid. Lipiide lõhustavad ensüümid on lipaasid. Lipiidide lõhustumisele aitab kaasa ensüüme mittesisaldavad sapp ja kolipaas. Lipiidide imendumine toimub lihtsa difusiooni teel läbi enterotsüüdi apikaalse membraani. Seedimine suus: seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab 98...99% vett ja 1...1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat -
Pung Pung on lühivõrse, mis koosneb kasvukuhikuga kaetud metameeride algmetest – vegetatiivne pung Kui kasvukuhik on muutunud õie või õisiku algmeks – vegetatiiv-generatiivne pung Kui pung koosneb ainult õie või õisiku algmetest, puuduvad fotosünteesivate lehtede algmed – generatiivne pung Asukoha järgi: ◦ Ladvapungad ◦ Külgpungad: kaenla-, lisa-, sigipungad Võsu makroskoopiline ehitus Leheseis: spiraalne, vastak, männaseline Kasv: pikkusesse apikaalse meristeemi abil, paljudel taimedel vahekasv Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne
Defektid: Häired neuronite tekkimisel, migratsioonis ja korrektsel paigutumisel oma õigetesse positsioonidesse põhjustavad mitmesuguseid erineva raskusastmega arenguanomaaliaid (nt lissentsefaalia tüüp I ja II, makro- ja mikrotsefaalia, polümikrogüüria, heterotoopia jmt), mille tagajärgedeks on enamasti motoorne ja kognitiivne kahjustus või epilepsia Neurogenees täiskasvanud organismil: Väike osa radiaalse gliia rakke säilitab oma apikaalse kontakti vatsakestega ja muutub täiskasvanu tüvirakkudeks Aktiivne sekundaarne neurogenees on ruumiliselt piiritletud peamiselt subgranulaarsesse tsooni (SGZ) hippokampuse hammaskäärus ning subventrikulaarsesse tsooni (SVZ) külgvatsakestes Neurogeense potentsiaaliga neuraalsete tüvirakkude (NSC) populatsioone on leitud täiskasvanud ajukoorest, mandelkehast, hippokampusest, väikeajust , seljaajust, hüpotaalamusest, juttkehast (harva prolifereeruvad, vaikivas olekus)