Tallinna Ringkonnakohus Pärnu mnt 7 Tallinn 09.05.2016 Apellant: Mari Maasikas (isikukood 48611148758) Aadress: Paju 2, Tallinn 18293 E-post: [email protected] Tel: +372 5464 7464 Apellandi volitatud esindaja: Vandeadvokaat Toomas Tool Advokaadibüroo OÜ E-post: [email protected] Tel: +372 6474 7363 Vastustaja: Kalle Saabas ( 35606050403) Aadress: Saju 3, Tallinn 12623 E-post: [email protected] Tel: +372 5689 1452 Apellatsioonkaebus Tallinna Harju Maakohtu 09.04.2016 otsusele tsiviilasjas nr 1-2-345 1) Sissejuhatus:
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib
mööda lastud. (5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.
järgmise menetlustoimingu tegemiseks5. 5 Vt nt RKTKo 3-2-1-94-07, p 11, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et ,,apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale on vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele". 3 Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine on niivõrd tähtis protsess, et menetlusreeglite vastu eksimine toob endaga kaasa kättetoimetamise tühisuse, seega peab olema täpne reeglistik, kuidas menetlusdokumentide kättetoimetamine peab toimuma. 2. MENETLUSDOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMISE VIISID. Kättetoimetamine peab olema dokumenteeritud, et oleks võimalik tõendada dokumendi
Menetluse peatamine : .Määrusega pikem ära sõit Raske haigus Kui üks pooltest sureb Kui on vaja oodata kriminaalotsust Lõpetamine : Kui ei kuulu tsiviilkohtu menetlusega Samas asjas on tehtud juba otsus Hageja loobub hagist Pooled sõlmivad kokkuleppe Üks osapooltest sureb Rinnkonnakohtus aja lahendamine apellatsiooni menetlus Apellanti see kes kaebuse esitab Vastustaja see kes vastust annab kellele kaebus esitatakse Apellatsiooni kaebuse sisu kirjalikult, rinnkonnakohtu nimi ,apellandi andmed menetlusosaluste andmed nõue põhjendus lisa I astme kohtu istungid : peab teatama vastaspoolt ei talle on kaebus esitatud kohtus võib enne materjalidega tutvuda Eelmenetlus Rinnkonnakohtu valitused : Jätta istung pidamata Tühistada kohtuotsus Saata sama asi uuesti lahendamiseks Lõpetada menetlus Riigikohtu pärdevus: Rinnkonnakohtute läbi vaatamine Teistmiste avalduste läbivaatamine Kohtuvigade praendamine Pädeva kohtu loomine Riigikohus
Apellatsioonkaebuses palus AS O vähendada temalt kohtuotsusega K kasuks väljamõistetud saamata jäänud töötasu. AS O esitas pärast töövaidluskomisjoni otsust koheselt hagi oma õiguste kaitseks. AS O tõttu ei lükatud kordagi kohtuistungit edasi, kuid kostja K oli neljal korral haige, kohtunik seitsmel korral, lisaks viibis kohtunik kahel korral seminaridel. Seetõttu lükati kohtuistungeid edasi 13 korral ja menetlus kestis kokku neli aastat ja kaheksa kuud. Apellandi väitel ei lahendanud kohus vaidlust mõistliku aja jooksul. Kas taotlus on põhjendatud? pole alust, et haiguse pärast peaks kohtuniku taandama isegi kui oleks alus (631 lg 2 õigusnormi ebaõige kohaldamine), siis TsMS § 333 kui kohe ei esitanud avaldust, siis apellatsiooniastmes enam ei saa st taotlus ei ole põhjendatud isegi kui oleks esitatud õigeaegselt, siis ei ole see aluseks, et vähendataks saamata jäänud töötasu hulka
2) menetlusosaliste sõidukulud; 3) menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek; Apellatsioonimenetlus Apellastioonimenetlus on ringkonnakohtus asja lahendamine. Apellant on see, kes kaebuse esitab. Vastustaja on see, kelle vastu kaebus esitatakse. Sisu: koostatakse kirjalikult. Seal on ringkonnakohtu nimi, apellandi andmed, teiste menetlusosaliste 10 11 andmed, selgelt väljendatud nõue ning põhjendus. Lisada dokumendid. Sellele kirjutab alla apellant või tema esindaja. Peab fikseerima ka, kas apellant ise soovib osaleda kohtuistungil. Käiguta võib jätta kui on puudused, nende kõrvaldamiseks antakse tähtaeg. Tihti lahendatakse asi kirjalikult, seega ilma kohtuistungita, kirjalik menetlus
pool, kes taotleb toimingu tegemist; kautsjon makst. Riigikohtule kui kaebus rahuld täielikult või osaliselt; pool riigilõivust tagastatakse kui pooled sõlmivad kokkuleppe või hageja loobub hagist; asja läbivaat kulud hüvitatakse ainult siis kui esitatkse nõue( 3 kuu jooksul). Jaotus(hagita ja hagimenetlus). 39.Apellatsioonimenetlus: määruskaebust õigus esit 10 päeva jooksul, kaebuse sisu: peab olema koost kirjalikult, peab sisaldama ringkonnakohtu nime, apellandi(kaebuse esitaja) andmeid, teiste menetlusosaliste andmeid, see otsus või otsuse osa mille peale kaevatakse, nõue+põhjendus, dokmd, kirjutab alla apellant või tema advokaat ja kas pellant tahab osa võtta pannakse kirja. 40.Kassatsioonimenetlus: Kassatsioonikaebus esit kirjalikult ja lisatud peab olema kautsioni maksmine tõend. Peab sisaldama: kohtu nimetus; kassaatori andmed; vastaspoole andmed; otsus
Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik. Apellatsioonkaebusele on samuti sätestatud vormi ja sisu nõuded (TsMS § 633). Apellatsioonkaebus tuleb vormistada A 4 formaadis, eesti keeles ja see peab sisaldama muu hulgas: - kaevatava otsuse teinud kohtu nimetust, otsuse kuupäeva ja tsiviilasja numbrit; - apellandi selgelt väljendatud taotlust, milles tuleb ära märkida, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb; - apellatsioonkaebuse põhjendust - millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud; millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine; viide tõenditele,
osas põhistamata. Põhjendades seda järgmiste argumentidega: raskendavate asjaolude puudumine, kergendavate asjaolude mittearvestamine, alaealisuse mittearvestamine. Lisaks leiab apellant, et kohus on otsustanud irduda tavapärasest kohtupraktikast, kuna KarS'i § 45 kohaselt oleks alaealisele keskmine karitstuse määr 8 aastat ning kohus ei olnud arvestanud ka seda, et süüalusel puudusid kriminaalasjades eelnevalt õigusrikkumised. Apellandi seisukohta arvestades, pidanuks kohus mittarvestatud asjaolusid arvestades määrama alammäärase sanktsiooni ning vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendama seda ühe kolmandiku võrra. Ringkonnakohus otsustab jätta apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse samaks. Süüaluse kaitsja pöördub kassatsiooni korras Riigikohtusse, taotlusega tühistada maa-ja ringkonnakohtu otsused, seda sarnase põhjendusega nagu apellatsiooni kaebuse puhulgi. Olgu
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttele ega eesmärgile ei vastaks olukord, kui apellatsioonikohtul oleks igas asjas võimalik maakohtu otsust tervikuna üle kontrollida ja tühistada ka osas, mille peale ei kaevata, kuid kus maakohus on materiaalõigust vääralt kohaldanud. Esimeses kohtuastmes omaksvõetud asjaolud või hagi õiguseksvõtt kehtivad ka apellatsioonimenetluses. Lisaks apellatsioonkaebusele eristatakse veel vastuapellatsiooni, mille võib esitada apellandi vastaspool vastusena apellatsioonkaebusele või sellega ühiseks läbivaatamiseks. Samas on vastuapellatsiooni esitamise õiguse seotud apellatsioonkaebuse ja selle tähtajaga. Nimelt TsMS § 635 lg 3 kohaselt võib vastustaja esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Sama paragrahvi lõige 4 järgi pärast
protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et ringkonnakohtus rakendatakse meritoorsuse printsiipi. See tähendab, et ringkonnakohus võib asendada esimese astme kohtu otsuseid.
protsessiosaline ei ole rahul halduskohtu otsusega, võib ta 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikule kuulutamisele järgnevast päevast, esitada apellatsioonikaebuse ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumi istungil arutatakse apellatsioonikaebust kollegiaalselt vähemalt kolme kohtuniku osavõtul. Apellatsioonikaebus vaadatakse läbi reeglina sisuliselt. See tähendab, et toimub sisuline tõendite uurimine: uuritakse esimese astme kohtus kontrollitud tõendeid, siis apellandi ja teiste protsessiosaliste poolt täiendavalt esitatud tõendeid ning seejärel ringkonnakohtu algatusel kogutud täiendavaid tõendeid. Otsustusmenetlus ringkonnakohtu halduskohtukolleegiumis ei erine oluliselt vastavast menetlusest esimese astme kohtus. Vahe seisneb üksnes selles, et ringkonnakohtus rakendatakse meritoorsuse printsiipi. See tähendab, et ringkonnakohus võib asendada esimese astme kohtu otsuseid.
kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Osutatud sättest tulenevalt on süüdistatava või kaitsja apellatsioon, milles väidetakse, et kokkuleppemenetluses on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe, lubatav ja ringkonnakohtul tuleb see sisuliselt läbi vaadata. Sellest, kas ringkonnakohus apellandi väitega nõustub või mitte, ei sõltu apellatsiooniõiguse olemasolu. Järelikult ei anna süüdistatava või kaitsja kõnealuse väite põhjendamatus ringkonnakohtule alust jätta apellatsiooni KrMS § 326 lg 1 esimese lause ja § 323 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, vaid see saab tingida üksnes apellatsiooni rahuldamata jätmise või erandjuhtudel ka apellatsiooni läbi vaatamata jätmise KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel. Teisisõnu tagab KrMS § 318 lg 4 ls
annaabi.ee 
