Varauusaja all mõistetakse tavaliselt ajajärku 16.-18. sajandini. Mõningal määral olid ühiskonnas säilinud veel keskaegsed struktuurid, kuid toimusid ka väga suured muutused, mis muutsid inimeste ellusuhtumist ja ühiskonda. Juba 14. sajandil hakkas Itaalias kujunema uus maailmavaade. Religiooni asemele tõusis inimene, kes oli kui looduse osa ja Jumala loomingu tippsaavutus. Sellist ellusuhtumist nimetati humanismiks. Taasavastati ja tõsteti ausse antiikkultuuriga seonduv. Inimesed suhtusid kriitiliselt endistesse autoriteetidesse, näiteks kirikutesse ja hakkasid tegelema loodusteadustega. Inimeste maailmapilti avardasid suured maadeavastused. Kui ennem arvasid inimesed, et maakera on lapik, siis nüüd saadi kinnitust, et tegelikult on see kera kujuline. Algselt ei olnud inimeste eesmärk mitte avastada maid, vaid leida lihtsam ja odavam ligipääs Aasiasse. Meresõitjad oma rännakutega avastasid juhuslikult palju
esile toodud ning see sobis hästi humanistliku ettekujutusega inimese täiuslikkusest. Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni, näiteks lahkas kuulus Itaalia renessanssikuntsnik Leonardo da Vinci (1452-1519) keha täisliku kujutamisel laipu. XVI sajandil sai Itaaliast alguse uue maailmavaate kujunemine. Üha enam eemalduti religioossetest väärtustest , hindama hakati inimkesksemat maailma (humanism). Taasavastati ja ausse tõsteti antiikkultuuriga seonduv (renessanss). Jõukast ja kultuurilembesest Põhja-Itaaliast levis renessansskultuur mujalgi Euroopas. Uus maailmavaade pani ka kriitiliselt suhtuma teaduslikesse, ühiskondlikesse ja kiriklikesse autoriteetidesse. Senisest enam asuti tegelama loodusteadusega . Varauusajal avardus tänu suurtele maadeavastustele oluliselt eurooplaste ettekujutus maailmast. Varauusaja alguseks oli eurooplastele tuntud umbes 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks juba neli viiendikku
Renesanss: toimus võitlus feodalismi vastu, ilmalikkus, humanism-hakati inimestega arvestama, tegeldi antiikkultuuriga, kajastas kodanluse huve, ilmalik inteligents. Renesanssi jagunemine: vararenesanss (14-15), kõrgrenesanss (15-16), hilisrenesamss(16-17). Dante Alighieri üleminekuaja luuletaja. ,,Vita Nuova" (Uus elu) *valmistatud 1921, 1922 *pühendatud Beatricele * koosneb 31 luuletusest, millest 25 sonetid ja ülejäänud kommentaarid *osad: armastuse eellugu, armastuse puhkemine, armastuse süvanemine, neiu surm *uus mahe stiilis
Tema figuurid muutuvd mahulisemaks, vormikamaks, see võimaldas tal ka loobuda tumedatest varjudest. Väga tasakaalukad kompositsioonid, inimeste näod on rahulikud, emotsioonid puuduvad. Üks tema töödest on ,,Kristuse ristimine". 15 saj teise poole kõige kuulsam kunstnik Firenzes oli BOTLICELL. Firenze linna rikaste poolt tuli talle palju tellimusi. Meditsite õukonnas suhtles ta haritud inimestega, mis avaldasid tema silmavaadet ja ta sai tuttavaks antiikkultuuriga ja hakkas selle vastu huvi tundma ja see kajastus ka tema loomingus. Tema esimesi teoseid on ,,Veenuse sünd" ehk armastusjumalanna sünd merevahust. Kuna sel perioodil levisid filosoofilised(uued) suunad (nt neoplatonism), siis see teos kajastab ka juba Neitsi Maarjat. 17. saj enamus kunstnike suundus Rooma. 15 saj lõpus on Sixtuse kabeli seintele maalinud kunstnikud oma freskod 16 sajand püüeldakse terviku ja üldmulje poole. Et kõik osad oleksid võrdsed ja üks ei
vaevatasu Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub Kunstikambri rajamine Peterburis. Arhitektuur: 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega. 2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis –Prantsuse klassitsism. 3)Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 31.Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaaeg 1790-1830) Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg) hõbeaeg (Katariina II ajal) 32.Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? Mõis antiikeeskujude ja –esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (1900-19340) 1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka
- kunstimuuseumi rajamine Peterburgi 18. sajandil. - antiiksest eeskujust inspireeritud skulptuurid suveaedades (18. saj). 4. Võimuga seonduv: 6 - nimetus tsaar tuleb Bütsantsi kaudu (Caesar - isevalitseja). - väljendi SPQP ülevõtt, mis tähendas Senatus Populusque Petropolidis. - Peeter I lasi endale Rooma keisrite eeskujul pidada kiidukõnesid. 28. Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Vastus: Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaeg 1790-1830). Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal). 29. Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? Vastus: Mõis antiikeeskujude ja -esemelise kultuuri vahendajana.Antiigi avardumine (ad fontes, ca 1900-1940 :
· Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub. · Kunstkambri rajamine Peterburis. Arhitektuur: 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega. 2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis Prantsuse klassitsism. 3) Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 28. Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Kõrgaeg USAs 17601790 (hõbeaeg 17901830). Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal). 29. Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? 11 Mõis antiikeeskujude ja esemelise kultuuri vahendajana.
Hakati otsima kadunud salajasi kultuure (nt eesti tol ajal). R. Williams: Indiviidide või indiviidide grupi vaime intellektuaalne esteetiline protsess. Kultuuri mõiste avamine kunstitoeste abil (raamatud, muusika jne) Kultuur on inimeste elamise viis, seega sinna alla kuulub kõik, mis me teeme. Ideed on mõjutanud kultuuriteooriat Nietzsche, Freud, Marx Nietzsche "Tragöödia sünd muusika vaimust" Niezsche teeb olilise järelduse Lääne kultuuri kohta kõrvutades seda antiikkultuuriga. Apollooniline (asjade eristamise alus, kõigil asjadel on oma vorm. Vorm on apollooniline. Skulptuurid nt.) ja dionüüsiline (hävitab piire ja lagundab individuaalsust: muusika, mis murrab läbi inimese ratsionaalsusest) printsiip, aluseks on kreeka jumalad (Apollo- päikese jumal mõistus, kord, seadused, piirid ja Dionysus - viljakus, pidutsemine, ekstaas, ta ei tea oma soolist identiteeti). Nietzsche oli modernsuse vastu. Lääne ühiskond on rajatud ideele
nääripuu“. See raamat on üks ühele samas kujunduses ilmunud hiljemal ajal nimega „Kuidas leidi jõulupuu“. 60ndatel ilmus „Pilleriini lood“ ja „Krõll“. Ain Kaalep – Ta saab hiljem tuntuks klassikalist vormi kultiveeriva autorina. Ta peab tähtsaks vormi tõlkimist. See kokkupuutepunkt tollaste otsingutega on olemas. Retseptsioon teeb uperpalle – võime küll öelda, et tegelemine antiikkultuuriga ja klassitsistlik värss, aga kõige tuntum tekst on ikkagi laulutekst „Tihemetsa Tiina“. Kaalepist saab varakult (50ndate 60ndate vahetusel) kirjanduselu juhtfiguur ja õpetaja. 80ndate aastate lõpus pannakse Kaalepi juhtimisel käima ajakiri „Akadeemia“. Kross, Niit ja Kaalep on veidi nagu hilinenud põlvkond autoreid. Need autorid oleks võinud debüteerida normaaloludes juba näiteks 40ndatel aastatel, kuid poliitilistel põhjustel polnud see võimalik
sajandil tekkinud faustliku alge (mis seob lõpmatuse perspektiiviga) vahel. Faustlik vaim saab küpseks barokis, matemaatika. Baroki sümboliks on kell, mis mõõdab lõpmatust. Pessimistlik vaade. Teaduslikult rangem ja optimistlikum on Wölfflini harmooniliste ja ebaharmooniliste stiilide vaheldumine. Tavaliselt antakse järgmine suurte stiilide kirjeldus: 1) renessanss, mida iseloomustab antiikaja kultus. Antiikaeg on helge, levib uuspaganlus, mis seostub antiikkultuuriga. Individualism, ettevõtlikkuse ja otsustustavuse kultus, elu intensiivsuse ja edukuse printsiip, teadmise universaalsus. 2)Barokk on seotud katoliikluse renessansiga ja areneb tugevalt katoliiklikes maades. See on kontrastide kunst, mis on suunatud teose maksimaalsele vastuvõtule. Meelelise ja vaimse, erootilise ja müstilise kontrast. Kujutavas kunstis valguse ja pimeduse kontrast. 3) klassitsism toetub ratsionaalsele algele. See on õukonnakunst, mis areneb
(paljude tegelastega ning elu mitmekülgselt kujutav) mitmeosaline eepiline teos, romaanisari. Näiteks Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Tõde ja õigus" IV. Vt ka romaan. essee mahupiiranguteta vabas vormis arutlus mingil kindlal teemal; isiklikust vaatepunktist lähtuv teadusliku või kirjandusliku sisuga tekst, mida iseloomustab kujundlikkus ning vaimukas sõnastus. Zanrina paikneb essee ilukirjanduse ja teaduslik-filosoofilise traktaadi vahepeal. Essee sünd seostub antiikkultuuriga, zanr iseseisvus renessansi ajal (Michel de Montaigne (15331592) "Esseed"). Esimeseks eestikeelseks esseeks võib pidada Otto Wilhelm Masingu (17631832) õppevahendit "Algupärased eestikeelsed lehed sakslaste jaoks". Esseezanr jõudis küpsusele 20. sajandi algul nooreestlaste loomingus (näiteks Friedebert Tuglase (18861971) esseed "Eduard Vilde ja Ernst Peterson" ning "Kirjanduslik stiil"). Tuntud esseistid on Anton Hansen Tammsaare (18781940), Johannes Semper
II trüki lõppu on lisatud Wertheri sõnum teispoolsusest: „Ole tubli, ära tee nii nagu mina.“ 1775 kolib Goethe Weimarisse ja asub tööle. Tõuseb mõjukale kohale, tegeleb rahanduse, karjanduse, mäendusega jne. Pühendub ihu ja hingega, et vürstiriiki edendada. Loominguks jääb aega napilt. Kümnr aasta jooksul tuhin kahaneb, pingutus ei õigusta ennast. Läheb tervisevetele, sealt sõidab Itaaliasse, kus veedab kaks elu parimat aastat. Seal oli aega ja võimalust tutvuda antiikkultuuriga, antiik kujuneb talle ideaaliks. Ühiskonnas Elu paremaks muutmiseks tuleb kasutada kunsti. Aga pöördub Weimarisse tagasi. 21 Mõned pealkirjad: draama „Iphigeneia Taurises“. Weimaris jäi õueteatrit juhtima, pühendub kunstile. Kirjutab luuletsükli „Rooma eleegiad“. Seal räägib maisest armastusest, Goethe’l on ka endal palju naisi. Teeb veel oma käsitluse „Reinuvader Rebasest“.