Natsi-Saksamaal tähtsustati ,,rahava" huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler, kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu kontseptsiooni aluseks. Seda võisid ohustada pärilike haigustega ja puuetega inimesed. Halvas valguses näisid kurjategijad, prostituudid ja mitte töötavad inimesed. Selline oli antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega olev natsiideoloogia. Euroopas 19.sajandil arutulusel olnud vaated olid aluseks natside rassistlikutele ja poliitilistele veendumustele. Peale Esimest maailmasõda kujunesid fasistlikud liikumised ja reziimid üle Euroopa. Mitmed riigid otsustasid minna üle autoritaatsetele reziimidele loobudes demokraatiast. Natside ideoloogia oli vallutamas maailma. Vägivalla ja süveneva
sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus, fasism poliitiline ideoloogia, marurahvuslik diktatuur, mis kehtestati esimesena Itaalias, juhikultusega agressiivne natsionalistlik antidemokraatlik ja antikommunistlik poliitiline liikumine, NSDAP Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtus Adolf Hitler, NKVD NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, NKGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, KGB NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee, GESTAPO SS-ile alluv riiklik salapolitsei Saksamaal, RIIGID, MIS TEKKISID I MS TULEMUSENA Soome, Eesti, Läti, Leedu, Türgi, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Poola, Austria, Ungari.
pankurite ja suurte äriühingute suhtes. 2. Liiga lihtsustatud pilt ühiskonnast järsu eristusega sõbrad ja vaenlased, suhtumine regressiivne, anti-modern, 3. Ühelt poolt tugev isiksustamistendetents, teiselt poolt kollektivism ja assimileerunud identiteedipoliitika. 4. Ärritatud olek, ebareaalsus, intellektuaalide vastasus. 5. Ühelt poolt radikaalne-demokraatlik suhtumine, teiselt poolt antidemokraatlik, autoritaarne, juhile-orienteeritud suhtumine. BZÖ ja endise FPÖ parempoolseim valitsev populism on kaotanud oma esialgsed jooned (1,2,3) ja omandanud enam ja enam (4,5) jooni alates aastast 2000. Parempoolse populisti retoorika põhilised jooned Austrias on järgmised: (I) Parempoolse populisti määratlus Opositsioonilise parempoolse populisti maailmavaate järgi on neli põhigruppi Tabel 5.3 Toetajad moodustavad 2 gruppi Mina/meie (juhid ja liikmed),
juuksed, sinised silmad), keda kehastas saksa rahvas. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende arvates rahva mandumisele ja allakäigule Üldise heaolu kontseptsiooni aluseks oli rahva tervis, mille ohuteguriteks loeti pärilike haiguste ja puuetega inimesi ning ebaproduktiivseid elemente nagu kurjategijad, prostituudid või inimesed, kes keeldusid töötamast Poliitiliselt oli natsiideoloogia antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega Kes on juut? Enam levinud ja aktsepteeritud selgituse järgi on juut isik, kelle ema on juut või kes tunnistab juudi usku Mõnikord peab end juudiks ka see inimene, kelle isa on juut Levinud on seisukoht, et juut on selline inimene, kes tunnistab juudi usku, peab kinni traditsioonidest, mille juured ulatuvad enam kui 3000 aasta taha
Regionaalsed ja etnilised parteid n Enamuses liberaalsetes ühiskondades on olemas kultuurilistel eripäradel põhinevad regionaalsed väikeparteid, N: Suurbritannias Wales, Sotimaa, Põhja- Iirimaa, Belgias flaamide ja valloonide parteid. n Ideoloogiliselt sageli parempoolsed ja kodanlikud (N: Flaami Blokk), kuid on ka mitmeid vasakerakondasid (N: Quebecis, Sotimaal ja Walesis). Paremäärmuslikud erakonnad n Fasism kahe maailmasõja vahel antiliberaalne ja antidemokraatlik, eesmärgiks kaitsev riik. Sel põhjusel ka rassism tavaline osa fasismist. Samas ettevõtluses toetati väikeettevõtlust, kuigi ka majandust kontrolliti. Klassijooni peeti negatiivseks opositsioon marksismiga. n Peale 2. maailmasõda vaid mõni üksik aktiivne neo-fasistlik partei, N: MSI Itaalias. Rassism, täpsemalt immigratsioonivastasus on peamine tegur uute paremäärmuslike parteide tekkes ja kasvus, N: National Front Prantsusmaal,
Sokrates Kreeka filosoof, kelle peamine õpetus oli voorusest ja selle mõistmisest. Hippokrate Kreeka arst. Teda seostatakse Hippokratese vandega, kus on loetletud arsti s kutse-eetika peamised nõuded. Xenophon Kreeka ajaloolane.Kirjutas palju Sokratesest, tänu millele me S-ist üldse teame. Isokrates Ateena oraator, kes esindas poliitilist retoorikat. Koolitas ajaloolasi, kirjutas väga-väga häid kõnesid riigimeestele Platon Antidemokraatlik Ateena aristokraat. Lähtekohaks oli Sokratese eetika (voorused). Et jõuda vooruseni, peab mõistma ideid. Aristoteles Platoni kuulsaim õpilane. Kirjutas praktiliselt kõigest. Võttis kokku Kreeka filosoofia ja teaduse. 18) Hellenismiajajärk Aleksander Makedoonia kuningas. Aristotelese kasvandik. Peetakse üheks parimaks Suur väejuhiks üldse. Demetrios Makedoonia kuningas, kes sai endale hüüdnimeks ,,linnapiiraja", peale
teoseid. Kõige tõsisema iseloomu omandab Aristophanese kriitika komöödias "Konnad". Selles analüüsitakse Aischylose ja Euripidese stiili, nende prolooge, muusikalis-lüürilist külge draamades, ent suurimat huvi pakub arutlus luulekunsti ja eriti tragöödia ülesandeist. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platoni õpetus on antidemokraatlik, eriti põlastab ta materialistlikke teooriaid (maised asjad on hajuvad ja muutlikud), rõhutab kõrgemat ideed (olemas tõeliselt enne kõike). 1) Varajane periood: ,,Sokratese apoloogia", ,,Kriton" (tugev Sokratese mõju); 2) Keskmine periood: ,,Pidusöök", ,,Politeia" (ideeõpetuse rakendamine); 3) Hiline periood: ,,Riigimees", ,,Seadused" (metafüüsika, eetika ja loogika); Platon on läinud filosoofia ajalukku ideeõpetusega. Ta arvas, et kõigil silmaga
Rajas retoorika kooli. Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu. 26. Nimetage Platoni teoseid. Filosoofilise dialoogi zanri algataja. Kujundas välja filosoofilise sõnavara. ,,Sümposion"(,,Pidusöök") iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele ,,Phaidros" räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus, ,,Phaidon" kõneleb hinge surematusest, ,,Riik" ja ,,Seadused" täiuslik riik, polis ,,Sokratese apoloogia" Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline ,,nägemus", maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee eksisteerib tõeliselt enne kõike. 27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Ta tundub enseirooniline, teisi proovile panev, elutark, samas mitte hooplev ega üleolev. Sokrates leidis, et filosoof peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ning
Konföderatsiooni loetakse föderatsiooni eriliigiks või suveräänse riigi eriliigiks. Poliitiline reziim Poliitika on määratletav kellegi poolt oma eesmärkide saavutamisena avaliku võimu kaudu. Poliitiline reziim on riigivõimu teostamise meetodite süsteem, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste olkorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse õiguslikesse alustesse. a) demokraatlikkk poliitiline reziim: riigivõim kuulub rahvale. b) antidemokraatlik poliitiline reziim: võim lähtub vähemusest. Riigi funktsioonid ja ülesanded Riigi üldfunktsiooni kui ka riigiorgani funktsiooni määrab üldjuhul seadus (põhiseadus+ seadused, õigusnormid) ning nende alusel konkretiseerivad sellest madalama õigusjõuga õigustloov akt. Kui seda ei ole tehtud sedausega või haldusaktiga, siis on tegemist määratlemata funktsiooniga riigiorganiga, nt portfellita minister.
See võitlus soodustas liidu tugevnemist. Kõrgeim valitsusorgan oli siin rahvakoosolek. täidesaatvat võimu juhtis strateeg. Ahhaia liit (280-146) põhines samuti tema liikmete autonoomial, liit laienes suurele osale Peloponnesosest. Võimukorraldus sarnane Aitoolia liiduga. Jõukate 43 kihtide mõju määras kogu Ahhaia liidu poliitika, mis oli olemuselt antidemokraatlik. Ateena III saj. sunnitud alluma Makedooniale, Ahhaia liit suudab aga Peloponnesosest välja tõrjuda Makedoonia garnisonid. Nii nagu Ateena, ei astunud ka Sparta III saj. Kreeka linnade ja hõimude liitu. Siseolud olid siin rasked. Mitmete kaotuste järel oli langenud tema välispoliitiline autoriteet. Sparta juht Kleomenes teostas Spartas reforme ja sõdis Ahhaia liidu ja Makedooniaga. Kaotab ja Sparta läheb Makedoonia võimu alla. Ateena sai neutraalsuse,
demokraatia, õigusriik); riigi vorm ning riigi valitsemise vorm: otsevalitsemine ning esindusdemokraatia, monarhia (absoluutne, dualistlik) ning vabariik (parlamentaarne, parlamendikeskne, presidentaalne, puhas võimude lahusus), valijamehed, veto (absoluutne, suspensiivne), dekreet; riiklik tsentralism: demokraatlik ning bürokraatlik (moodustamise viisid: valimine, nimetamine, määramine, kinnitamine, koopteerimine); föderatsioon kui subjekt ning föderatsiooni subjekt; antidemokraatlik poliitiline re?iim; autoritaarne poliitiline re?iim, erivolitustega re?iimid: politsei-, sõjaväe- ning bürokraatlik re?iim; riigi üldfunktsioonid: sise- ning välisfunktsioonid; riigiorganite funktsioonid (valitsemisala ehk valdkonnafunktsioonid); normatiivne ning normivaba tegevus; pädevus (ülesanded, õigused, kohustused). 46 TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, VALIMISÕIGUSE
Riigisiseselt ei omanud individuaalsed õigused mingit tähtsust, olulised olid ainult „rahva“ huvid. Millised need olid, seda otsustas rahva juht, Natsi-Saksamaal siis Adolf Hitler. Üldise heaolu kontseptsiooni aluseks oli rahva tervis, mille ohuteguriteks loeti pärilike haiguste ja puuetega inimesi ning ebaproduktiivseid elemente nagu kurjategijad, prostituudid või inimesed, kes keeldusid töötamast. Poliitiliselt oli natsiideoloogia antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega. Industrialiseerimist peeti ohtlikuks sellega kaasnevate sotsiaalsete probleemide tõttu, selle asemel propageeriti naasmist romantiseeritud agraarellu. Kuna Saksamaal polnud piisavalt maad, et argaarmajanduse juurde tagasi pöörduda, kavatses Hitler vallutada Ida-Euroopa alad (Lebensraum, ek eluruum), mis tähendas naabermaade ründamist.
annaabi.ee 
