Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
Üks tuntumaid halogeeni ühendeid. Puhtal kujul mürgine gaasiline aine, vesilahus on tugev hape. Vesiniku ja kloori vaheline reaktsioon H2+ Cl2= 2HCl Kasutatakse paljudes orgaanilistes sünteesides ning metallide eraldamiseks maagist ja metalli kloriidide tootmiseks. NAATRIUMKLORIID Naatriumkloriid ehk keedusool on keemiline aine valemiga NaCl Sool on maakeral väga laialt levinud - leidub kõikidel mandritel v.a Antartikas Seda saadakse peamiselt mereveest ja soolajärvedest Naatriumkloriid on eluks vajalik aine; enamik kudesid sisaldab suuremal või vähemal määral soola. Kasutamine: toiduvalmistamisel maitseainena, meditsiinis füsioloogiliste lahuste valmistamisel, seebi ja muude pesuainete tootmisel Leelis- ja leelismuldmetallid - kõige metallilisemad elemendid, Esinevad peamiselt ühenditena IIA rühma aktiivsemad metallilised elemendid
• Koostatud kaitsekorralduskava. (Esimene 2003. aastal) • Sood on looduskaitse alla. Mida peaks kaitseks veel tegema? • Elektriliinide vahetus Kuidas on liigi arvukus ajas muutunud? • Kaitse alla võtmisega on arvukus paranenud. • Viimase punase nimistiku alusel ei ole sookurg enam ohustatud. Huvitavad faktid • Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks(tegutsemispaikade järgi) • Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas. • Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“. • Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat. • Tiibade siruulatus – 2,5 meetrit. • Ei lasku kunagi puule. TÄNAN KUULAMAST ! Kasutatud kirjandus • Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Hüdsi, S.(s.a). Sookurg Külastatud aadressil http://www.looduspilt
Hülge vaenlased Hülgeid söövad jääkarud, hülgepoegi ka kotkad. Hüljeste vaenlasteks on ka inimesed, kes kütivad neid naha ja rasva pärast. Nad on ka ohustatud keskkonna reostuse pärast. Toiduahela lõpplülina kuhjuvad hüljestesse praktiliselt kõik elukeskkonna mürgid. Eestis on looduskaitse all viigerhüljes ja hallhüljes. Viimane on eriti tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. HÜLJESTE LIIGID Hülged kuuluvad imetajate hulka. Neid on 19 liiki Antartikas on 6 liiki hülgeid: lõuna-lonthüljes - maailma suurim hülglane ja kaalub kuni 4 tonni krabihüljes - ei söö krabisid vaid hiilgevähilisi, keda nõrutab läbi hammaste nosuhüljes - Antarktika kõige väiksem hüljes. Toitub kalmaaridest, kaladest ja krillist sukelhüljes - sukeldub hüljestest kõige sügavamale. Üht hüljest täheldati sukeldumas 73 minutiks 600 m sügavusele merileopard
Inimesed peaksid säilitama põllumaad, magedat vett, energiat ja bioressursse. Oleks vaja teha taastuvaid energia allikaid. Kõik inimesed peaksid teadma, et elanikkonna kiire kasv kahjustab maa ressursse ja vähendab inimeste heaolu. Rahvastiku kasvuga hakkab tekkima ka elamiskõlbliku vaba ruumi puudus (nt Jaapanis) Tekib ka toidu, mineraalsete ainete ja osade energialiikide kadumine (nt fossiilsed kütused). Ressursside puudumine mõjutab ka elu osades kohtades (nt aafrikas või antartikas) Loodusliku keskkonna mõjutamine Inimeste tegevus kahjustab loodust ja mida rohkem on inimesi seda suurem on kahjustamine. Väga lühikese aja jooksul on toimunud palju muudatusi looduses. Me oleme selle ajaga ära kulutanud ¼ viljakat pinnast ja 1/5 põllumaadest, muutnud atmosfääri koostist täielikult, hävitanud suurema osa metsadest ja looduslikkudest kohtadest ilma neid taastamata. Me oleme ka erinevad liigid
soojenemise tagajärjel, sest palju palju aastaid tagasi on toimunud katastroofilisemaid uputusi ja liustike liikumisi kui praegult. See on looduse normaalne käitumine ja see kõik kordub teatud aja tagant. See tundub meie jaoks väga katastroofiline, kuna ajakirjandus on raha teenimise nimel kliima soojenemise katastroofilisemaks kirjutanud, kui see tegelt on. Kardetakse, et saatuslikuks võib meile saada ka kogu Maa jää sulamine. Professor Miller uurib jääd. Tema sõnul on Antartikas 96 protsenti kogu maakera jääd ja isegi kui ilm väga soojeneb, on seal piisavalt külm, et jää püsib muutumatuna. Klassis nähtud filmis rääkisid teadlased, et väga suurt rolli mängivad, planeedil Maa, pilved. Pilvede regulaatori roll tähendab seda, et pilved võivad nii jahutada kui ka soendada kliimat. Nendest sõltub kliima soojenemine. Sama moodi on ka ookeanide hoovustega, et need võivad nii soendada kui ka jahutada mandrit. Ookean ja kliima mõjutavad teineteist.
12 riiki rajasid 51polaarjaama, kus tehti meteoroloogilisi, enamasti ka glatsioloogilisi, arheoloogilisi ja maamagnetismivaatlusi. Sisealade tundmaõppisel kasutati erilisi roomiktraktoreid. Selliseil masinail läbisid Briti ja Uus-meremaa ekspediatsioon 1957 1958 V. Fuchi (s. 1908) ja E. Hillary juhtimisel esimesena Antarktisele Weddelli merest üle lõunapooluse rossi mereni. 11 Kokkuvõte Antartikas on käinud paljud eestlastest - eestimaalastest uurijad, teadlased. Et Antarikas on 29 saart ja Antarktis on kaetud aastaringi mandrijääga mis on üle 2 kilomeetri paks . Sealne temperatuur võib langeda alla -80ºC . Vaatamata pideval jääle , külmaleja tuulele elavad seal taimed ja loomad nt pingviinid, vaalad, hülged ja linnud. Antarktise täielik avastamine on kestnud üle saja aastaid ja kestab siianigi. Aastal 1928
Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Geograafilised tingimused: Elad mereääres või sisemaal, oled kalur või metsamees, kas saad labidaga augu kaevata, et inimene maha matta või lased lindudel korjuse laiali tassida, kas saad surnu allavett lasta ja põletusmatust teha. Kõrb ja antartika – antartikas on vaid polaaruurijad Demograafilised tingimused: Ülerahvastatud riikides piiratakse sündivust 8. Avalikud varad on... a) Ühisomandis olev vara, mida kogukonnaliikmed vastastikusel kokkuleppel kasutada saavad b) Varad, millele on kõigil õigus c) Riigi varad d) Varad, mida keegi endale ei soovi 9. Määra alljärgnevalt Alberti sotsiaalne mobiilsus /Siin on pikk tekst/ Abiks tekstist vastus(t)e leidmisel
on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa'). Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas). Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga. Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri (1250 miili). Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Pindala 268 680 km², rahvaarv 3951307, rahvastikutihedus 14,7 in/km² KULTUUR Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, soti, iiri
õhuniiskus- õhus leiduv veeauru hulk. Sademeid kus/ palju? Madagaskar idarannik- Soehoovus- 2000-3000. Gangese alamjooks mussoonide 1000-2000. Jaapan-Kuroshio hoovus- 1000-2000. P- Am. Idarannik- 500-1000. Mäestike mõju kliimale- 1km-20'| 2km-14'| 3km-8'| 4km-2'|. Õhu saastamine happesademed-Tööstuspiirkonnas, põhjustab heitgaasid, loodust hävitab, muudab mullad happeliseks, iminesele- sudu(hingamine). Abinõud-Filtrid, mitte fossiilsed kütused. Osooniaugud- antartikas, põhjustab külmad temp olud, fretoonid ja aerosoolid, loodust hävitab, inimesele nahavähk, aerosoolide piiramine. Kasvuhooneefekt- kogu maalilmas, kasvuhoonegaas, vulkaanid, loodusele kuivatav, liustikud sulavad, inimesele õhutemp tõuseb, jääalad sulavad, haigused levivad,
See mõjutab 2 kliimasoojenemist ja see on meie Maa jaoks väga koormav, sest mõned elusolendid ei suuda kohaneda nii kiiresti ja on väljasuremis ohus.2 Näiteks Eestis ei saa enam karud korralikult talveund magada, sest tänapäeva talved on pigem vihmased kui lumised ja seetõttu pääseb lumi tihtipeale karu pessa, mis häirib nende und. Globaalse kliima soojenemistulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III
Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas. Uus-Meremaa on just eriline oma eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt üle 2000 km. Lähimateks naabriteks põhjas on Fidzi, Tonga ja Uus- Kaledoonia. Teadlased on nimetanud Uus-Meremaad koos Hawaii ja Lihavõttesaarega Polüneesia Kolmnurgaks. 5 3. UUS-MEREMAA KLIIMA Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ning Ida-
Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas.[3] Uus-Meremaa on just eriline oma eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmaani mere poolt üle 2000 km. Lähimateks naabriteks on põhjas on Fidzi, Tonga ja Uus- Kaledoonia. Antropoloogid on nimetanud Uus-Meremaad koos Hawaii ja Lihavõttesaarega Polüneesia Kolmnurgaks. [4] 4 Uus-Meremaa on geoloogiliselt noor, valdavalt mägine maa. Saared on seismilised, kuid
Kärdlas ja Kuressaares. 14.Liustike teke, tüübid ja levik. Liustik lumepiirist kõrgemal raskusjõu mõjul pidevas viskoosses liikumises olev jäämass, mis on moodustunud tahkeist sademeist aladel, kus sademete talvine ladestumine ületab suvise sulamise ja sublimatsiooni. Tänapäeval on püsiva jääkatte all 11% maismaast ehk liustike pindala on ligikaudu 16 milj. km². Liustikest: 89,8 % Antartikas 9,7 % Gröönimaal 0,3 % Arktilised saared 0,2 % mägedes. Liustikes sisaldub ca 26,1 milj. km³ vett (see on 1,74 % vee koguhulgast). Antarktise ja Gröönimaa mandriliustikesse on kinni külmunud 80% kogu maakera magedat vett. Tekkimine: Aastate jooksul kujunevad nõgusatel ja laugetel nõlvadel sadanud lumest suured lumekogumid Ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad
annaabi.ee 
