• 23. veebruaril Pärnus, Endla teatri rõdul (Maanõukogu liige Hugo Kuusner). • 24. veebruaril Tallinnas. • 25. veebruaril jõudsid Tallinna võõrad väed. Algas üheksa kuud kestnud keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon • 3. märtsil 1918 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. • Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia tunnustasid Eesti Vabariiki de facto, sest Antantile oli kasulik kõik, mis kuidagi Saksamaad häiris. Saksa okupatsioon • Eesti Diviis saadeti laiali, • K. Päts pandi vangi, • Ajutine Valitsus ja Omakaitse läksid põranda alla, • rängad kohustused Saksamaa varustamiseks toiduga, • asjaajamine muudeti saksakeelseks, • saksakeelseks muudeti Tartu ülikool ja gümnaasiumid, • baltisakslaste süvevnev põlgus põlisrahva ja Venemaa vastu. Balti hertsogiriik • Riik, mille Eestimaa, Liivimaa,
11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile
11.11.1918 Compiegne’i vaherahu – Saksamaa annab alla 9. Keskriikide kaotuse, Antanti võidu põhjused. Kaotus: Liitlasriigid ei toetanud enam Saksamaad Saksamaa ei olnud valmis nii pikaks sõjaks, oli arvestanud välksõjaga, niiet ressurssidest jäi puudu halb paiknemine sõjas (keskel), võidelda tuli mõlemalt poolt Keskriigid ei saanud merd kasutada Võit: Serbia visa vastupanu Austria vastu Antantile tuli appi USA Inglaste tark tegutsemine merel – blokeeriti saksa rannik 10. Muutused ühiskonnas, majanduses ja sõjanduses seoses I maailmasõjaga. Mentaliteet: patriotismilaine pettumus sõjas, arvukad vastuhakud sõjaväes tööliste streigid naised muutuvad iseseisvaks ning hakkavad nõudma poliitilisi õigusi äärmuslike ideoloogiate levik Majanduses: majandus oli allutatud riiklikule kontrollile
5.-12. September Marne'i lahing. Sakslased löödi tagasi. Läänerindel algas kaevikusõda ehk positsioonisõda. Kaevik kaitsekraav. August 1914 Venemaa ründas Ida-Preisimaad. 29. August 1914 Tannenbergi lahing. 3. September 1914 Lvov (Lviv) Austria-Ungari väed suruti Karpaadidesse. 23. August 1914 Sõtta astus Jaapan. Sakslaste vastu. Jaapanlased vallutasid Saksamaa Aasia ja Okeaania kolooniad. 29. Oktoober 1914 - Sõtta astus Türgi. Meredel olid Antantile probleemiks Saksa allveelaevad. 1915 ja 1916 1915 alguse probleemid: · Enamus laskemoonast oli kulutatud. · Vaja oli uusi kaitserajatisi. · Tagalas tekkis tööjõu puudus. Naised ajati tehastesse tootma. Läänerinne Aprill 1915 Ypres'i lahing 22.4 Esimest korda kasutati sõjas mürkgaasi. 1916 21. Veebruar 18. Detsember : Verduni lahing. Hukkus umbes 1 miljon meest. 1.Juuli 18. November Somme'i lahing Hukkus 1,3 miljonit meest. Esimest korda
Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11. novembril, kui Saksamaa Compiegne'i vaherahuga Antantile alistus, lõppes ka selle okupatsioon ametlikult Eestis. 3. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda ning kui suure ala vallutas Punaarmee 1918.a? Pärast seda, kui Saksamaa oli Esimeses maailmasõjas Antandile alistunud, tühistas enamlik Venemaa ühepoolselt Brest-Litovski rahu ning taotles vähemalt kõigi endiste Vene impeeriumi alade enda kätte haaramist. Seetõttu asuti koondama vägesid ka Eesti piirile. 28. novembril 1918 alustas Punaarmee rünnakut Narva vastu
ja tulemusi. Positiivsed tagajärjed: a) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. b) Edaspidiste sõdade vältimiseks loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit, mis pidi toimima pingete maandajana. c) Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi. d) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. e) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. f) Sõda kiirendas tohutult teaduse ja tehnika arengut. g) Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. Negatiivsed tagajärjed: a) 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut. b) Tohutud materiaalsed kaotused.
*24. Veebruar 1918 loetakse ette Tallinnas välja Eesti Vabariik. -Moodustatakse EV Ajutine Valitsus (K.Päts) *25.02.1918 okupeerivad sakslased Eesti Vabadussõda Üldised faktid *Sõda, milles Saksa okupatsiooni alt vabanenud EV kaitseb oma iseseisvust Punaarmee ja Baltisaksa mõisnikuväe vastu *Kestab 28.11.1918 2.02.1920 *Sõdivad pooled: Eesti Rahvavägi vs Punaarmee ja Eesti Rahvavägi vs Landeswehr *Lõpeb Tartu rahuga 2.02.1920 Ellugu *11.11.1918 alistub Weimari Vabariik Antantile (Compiegne vaherahuga) *13.11.1918 tühistab Lenin Bresti rahulepingu *16.11.1918 Vene vägedele käsk alustada pealetungiga Soome lahest kuni Ukrainani Sõja alguse periood *28.11.1918 algab Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale eestlastel ei jää muud üle kui põgeneda *Enamlased moodustavad Eesti Töörahva Kommuuni (Jaan Anvelt) *Punaarmee jätkab edukalt pealetungi ning Eestit on tabanud sõjaline ebaedu: -Eesti rahvusväeosad saksa okupatsiooni poolt laiali aetud
Iseseisvusmanifest Saksa okupatsioon aeg, abinõud. Kestis 24.veebr. 11. nov. 1918. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, kehtestasid siin terrorireziimi ning kavatsesid luua Balti Hertsogiriigi, mis oleks hõlmanud nii Eestit kui Lätit. Asjaajamise keeleks määrati saksa keel, paljud rahvuslikud tegelase arreteeriti. Tänu Saksamaal alanud Novembrirevolutsioonile Saksa keiser kukutati, kuulutati välja vabariik ning võimule tulnud sotsiaaldemokraatlik valitsus alistus Antantile. Selle tulemusena 11. nov. 1918 Saksamaa kapituleerus. II Eesti Vabadussõda Aeg 28.nov. 1918 2.veebr. 1920. Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Ebaedu põhjused Oli vastaste ülekaal. Valitsusel polnud esialgu kedagi Punaarmeele vastu saata, sest Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali saatnud ja Kaitseliit oli veel nõrk. Oli ka laskemoona ja relvade nappus. Ning rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse,
a ühines nendega Itaalia nn Kolmikliit. Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust, et ei ründa Prantsusmaad, see sundis Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingut sõlmima, millega kohtustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Inglismaa ühines nendega, kuna leidis, et Euroopa riikide jõudude tasakaal on ohus ja selle säilitamiseks tuleb Saksamaale vastukaal luua. 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla "üdamlikule liidule" ehk Antantile. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. 1907. a kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. 20. saj algul hakkas Itaalia Kolmikliidust eralduma. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ja võidurelvastumine. KOLMIKLIIT JA SELLE EESMÄRGID a) Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi Inglismaaga.
palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal. 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. 7) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. 1.9. Esimese maailmasõja tulemused: 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit
palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida. 5) Puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest ning neile kehtestati kaardisüsteem; kõige raskem oli olukord Saksamaal ja Venemaal. 6) Nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu. 7) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. 1.9. Esimese maailmasõja tulemused: 1) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 2) Lagunesid impeeriumid (Türgi, Venemaa, Austria-Ungari) ning Euroopas tekkisid uued riigid (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Jugoslaavia). 3) Sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit
osalema ühiskondlikus elus · mõnedes maades kehtestati üldine töökohustus (16-60 a) · keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida *puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: · kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal · nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu *sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) Esimese maailmasõja tulemused: *Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. *lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. *Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. *sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut
· keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: · kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal · nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: · andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene · Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut
Iseseisvus Tsehho-Slovakkia, Jugoslaavia ja Rumeenia. Ungari kaotas transilvaania(rumeeniale),kaliitsia( Poolale), horvaatia ja hertsogovina. Ka Austriale ja Ungarile määratakse reparatsioonimaksud. Itaalia said Istria poolsaare ja Tirooli. 1922- Itaalia üleminek totalitaarsele korrale, korratuste ja ülestõusude pärast. Laguneb ka Osmanite impeerium. Sõlmitakse Sevresi rahuleping, millFele Türgi alla ei kirjuta. Türgis puhkeb rahvarevolutsioon, hakatakse Antantile vastu. Võimule tuleb Atatürk. Sõlmitakse uus kokkuleppe, millega võetakse ära Türgi kolooniad ja antakse Inglismaale(Palestiin, transioldaania alad, Mesopotaamia e iraagi alad) ja Prantsusmaale (Süüria ja Liibanoni alad) kontrolli alla. Neuvilly rahuleping- sõlmitakse Bulgaariaga. Temalt võetakse ära tükk maad väljapääsuga Egeuse merele.(Jugoslaavia, Kreeka) Venemaa laguneb. Selle tulemusena ilmub Euroopa kaardile 5 riiki( Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola)
13* keelatud oli nõuda palgatõusu, töötingimuste parandamist ja streikida 24* puudus oli toiduainetest ja esmatarbekaupadest, neile kehtestati kaardisüsteem: 14* kõige raskem oli olukord Saksamaal (Briti laevastiku blokaadi tõttu) jaVenemaal 15* nälg tõi kaasa sõjavastaste ja revolutsiooniliste meeleolude kasvu 25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia.
annaabi.ee 
