1,5 atü õhukindlalt suletud katlas - autoklaavis. Sellist meetodit kasutatakse laialdaselt konservide valmistamisel. Steriliseeritud toiduaine on mikroobivaba. Sellise konserveeritud toiduaine toiteväärtus on alati madalam võrreldes värskete toiduainetega- hävivad ensüümid ja vitamiinid, muutub toidu maitse, väheneb valgurikka toidu bioväärtus. Steriliseeritud toiduained säilivad hermeetilises taaras aastaid. 18. Anaeroobid anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. Aeroobid ehk aeroobsed organismid on vaba molekulaarset hapnikku sisaldavas keskkonnas (aerobioosis) elavad organismid, kelle ainevahetus baseerub hapnikuosalusega reaktsioonidel. Aeroobid kasutavad rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil 19. Bakterite hävitamine toidus
fosfaadid akumuleeruvad baktermassis ja kõrvaldatakse süsteemist koos liigmudaga - Lämmastiku kõrvaldamiseks sobib kõige paremini bioloogiline meetod o nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsess o nitrifikatsioon - (ammooniumioon → nitraatioon), aeroobne keskkond o denitrifikatsioon – denitrifitseerivate bakterite abil, tekib vaba lämmastik, anoksilises keskkonnas Fosfori ja lämmastiku kui tähtsamate toitainete eraldamine veest on kaasaegse reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Fosfori põhiosa tuleb fekaalidest, edasi pesemisvahenditest, kalakasvatusest ja põllumajandusest. Lämmastikku eraldub vette väetistest ning ammooniumina. Fosfori eraldamiseks veest kasutatakse enim keemilist sadestust, kus sadestuskemikaalidega muudetakse fosforiühendid raskelt lahustuvateks.
! · Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine · Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess. · Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks. · Ökopüramiidid. Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad,
Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine · Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess. · Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks. 23. Ökopüramiidid. Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad,
metsakasvatuses, ladestada prügilasse kas eraldi või koos teiste jäätmetega (piiratakse järsult). Reovete järelpuhastusmeetodid Lämmastiku biol. ärastus - Kogu lämmastik on Kjendahl N = orgaaniline N + ammoonium N Klassikalise biopuhastusega saavutatakse 20- 40 % (rakkude ehitusse) nitrifikatsioonist aeroobsetes tingimustes- ammoonium muundub nitraadiks NH+4 + 2O2 = NO-3 + 2H+ + H2O, mida vahendavad bakterid Nitrosomonas ja Nitrobakter denitrifikatsioonist anoksilises keskkonnas denitrifitseerivate bakterite toimel: 1/5 NO-3 +1/4(CH2O)+ 1/5 H+ = 1/10 N2+ 1/4CO2+7/20 H2O 1. anoksiline tank-denit. Süsinik saadakse org süsinikust. 2. aeroobsesse tanki kus heterogeensete bakterid muudavad nitraadi gaasiliseks lämmastikuks. Lämmastiku eraldamist saab parendada lisades teise anok tangi. Füüsikalis-keemiline ärastus - Kloorimine: NH+4 hapendatakse N2 gaasiks. Võivad tekkida toksilised CI- org. ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu
lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks ( N 2 ), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Jäätmetele ei ole omastatud veel kindlat definitsiooni, kuid neid võib defineerida nt nii: Jäätmed on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside
21. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine · Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess. · Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks. 22. Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt
siin üle teisele, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks ( N 2 ), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe. 16. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Jäätmed on kõik esemed või ained: a) mis on ära visatud või kavatsetakse ära visata b) millele ei leita edasist kasutust Sageli on jäätmete tekkepõhjus geograafiline - näiteks võivad teatud tehase tööstusprotsesside jäätmed olla küll kasutatavad teises tehases toorainena, kuid tehastevaheline kaugus ja sobiva infrastruktuuri
Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3
Oma osa on ka kõrgematel veetaimedel e makrofüütidel, zooplanktonil ja kaladel. Veekogus toimuvad protsessid Bioloogilised protsessid võivad olla: Aeroobsed (vees on lahustunud hapnikku O2) Hapnikuvabad (vees ei ole lahustunud, kuid on seotud hapnikku, NO3) Anaeroobsed (vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Orgaaniline aine laguneb järgmiste reaktsioonide tulemusena: Aeroobses keskkonnas orgaaniline aine + O2 = CO2 + H2O + anorgaanilised soolad Hapnikuvabas (anoksilises) keskkonnas orgaaniline aine + NO3 + H2O = CO2 + N2 + H2O + anorgaanilised soolad Anaeroobses keskkonnas orgaaniline aine= CO2 + CH2 (need 2 ainet kokku annavad biogaasi) Bioloogiline lämmastikuärastus bakterid oksüdeerivad hapnikurikkas keskkonnas lämmastikuühendid nitrititeks ja nitraatideks (nitrifikatsioon) mida hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid (denitrifikatsioon). Lämmastik vabaneb ja lendub. Veekogu seisundi hindamine
Anoksiline keskkond ehk hapnikuvaba keskkond ehk hapnikuta keskkond on elukeskkond, kus seal puudub vaba hapnik, kuid hapnik võib esineda keemilistesse ühendeisse seostatuna, näiteks sulfaatides, nitraatides. Sellist keskkonna seisundit nimetatakse anoksiaks. Anoksilist keskkonda asustavad anaeroobid. Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. • Suureneb abtsiishappe ja etüleeni süntees mille tagajärjeks õhulõhede sulgemine ja lehtede langemine • Lõpuks raku membraansüsteemid lagunevad Adaptatsioonid hapnikuvaegusele • Funktsionaalsed adaptatsioonid: - alkoholi dehüdrogenaasi aktiivsuse vähendamine anaerobioosis
siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. ((Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l).)) 15. Jäätmete definitsioon ja liigitamine, jäätme käitlemise eesmärgid Ei ole olemas ühest jäätmete definitsiooni ega universaalset jäätmete liigitamiseeskirja. Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata; b) millele ei leita edasist kasutust. Definitsiooni esimese osaga on kõik enam-vähem selge - kui omanik kohtleb oma asju vastavalt, on tegu
Nitrifikatsioon ei ole lämmastiku ärastuse protsess, vaid lämmastik läheb siin üle teise, keskkonnale vähem ohtlikku vormi. Lämmastik eraldub veest alles siis, kui nitraadid taandatakse gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri. Taandamine toimub denitrifitseerivate bakterite abil ja protsessi nimetatakse denitrifikatsiooniks. Nitrifikatsiooniks on vajalik vaba hapnikku sisaldav aeroobne keskkond, mis suurendab puhastusjaama hapnikuvajadust. Denitrifikatsioon toimub aga anoksilises keskkonnas, kus hapnikku on vähe (alla 1 mg/l). Füüsikalis- keemiline lämmastikuärastus 1. Kloreerimine: NH4 + hapendatakse N2 gaasiks ja haihtub atmosfääri. Kloreerimisel võivad tekkida toksilised CI- orgaanilised ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. 2. loonvahetus: NH4 + ioonid seatakse kationiidiga, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniakaalne lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. 3
Saab toimuda pidevalt, ei olene valgusest. Ainus protsess, mida ei saa peatada. Glükoos+ hapnik=süsinikdioksiid+vesi Produtseeritava energia hulk oleneb algmaterjalist. 1 moolist rasvast saab 9959 kilodzauli energiat. 1 moolist glükoosist aga 2870 kilodzauli. Seega annavad sama koguse juures rasvad tunduvalt rohkem energiat. Kui hapnikku ei ole piisavalt normaalseks hingamiseks, kasutatakse anaeroobset ehk mineraalset hingamist. Toimub keskkonnas, kus O2 puudub (ehk anoksilises keskkonnas) Sellisteks piirkondadeks on süvameri (ka läänemere põhi mõnikord). Kasutatakse lämmastikku, väävlit, karbonaate ja orgaanilisi ühendeid elektronaktseptorina. Nitraatne hingamine on võti denitrifikatsiooniprotsessi mõistmiseks. Saab dilämmastikgaasi ja dilämmastikoksiidi. NO3-NO2-NO-N2O-N2. Väävlit redutseerivad bakterid kasutavad hingamisel sulfaate, ka tiosulfaate ja elementaarset väävlit elektronretseptoritena
annaabi.ee 
