Nii kiriku kui ka torni müürid tehti paekivist. Lagi oli puust ja lame, võlvimata. Torni ülemine osa oli puust (torni kõrgus praegu 47,5 m). Erinevalt kirikuarhitektuuri traditsioonidest ehitati Paide kiriku torn kiriku lõunaküljele, see on väljakupoolse pikikülje ette. Seda tingis taotlus siduda väljak ja üksikhoone ansambliks klassitsismi printsiipide järgi. 10. mail 1845. a. hävis Paide kirik tulekahjus. Et taastada kirik, otsustati korraldada korjandus. Vabatahtlike annetustena saadi kiriku ülesehitamiseks 10 480 rubla (sh. keiser Nikolai I 500 rubla). Taastatud kirik õnnistati 1848. a. sügisel. Kiriku praegune arhitektuur on võrreldes 18. sajandi lõpul püstitatud ehitisega mõnevõrra muutunud. Tulekahju tagajärgede likvideerimiseks ehitati torn kõrgemaks ja barokne tornikiiver asendati terava gooti kiivriga. Uue kiriku rajamisest saadik on Paide keskväljak, mida kolmest küljest
Tänu Jaan Poskale ja Reaali direktorile Nikolai Kannule õnnestus võimlemisõpetajal Anton Õunapuul luua esimene skaudirühm Tallinnas ja see kandis poliitilist ideed. Peale Veebruarirevolutsiooni algas õpilaste ja õpetajate ühine aktiivne tegevus. Anton Õunapuu moodustas õppuritest üksuse, kuhu 1917. aastal kuulus 340 õpilast (16 - 20 aastased), realiste nende hulgas oli 82. Algul oli rood relvadeta, siis õnnestus annetustena saadud raha eest muretseda relvad (need osteti muide kiiresti demoraliseeruva Vene armee sõduritelt). Sõjalist väljaõpet tegi Anton Õunapuu kehalise kasvatuse tundides, lisaks pühapäevad ja koolivaheajad. Koos käidi plaanipäraselt Reaalis. Rood tegutses tihedas koostöös 1. oktoobril 1917 loodud Omakaitsega. Kui oktoobri lõpus tulid võimule enamlased, läksid nii Omakaitse kui Õppiva Noorsoo Rood põranda alla. Kui 23
Seintele ja lagedele maaliti sageli nn Hea Karjus - Jeesus Kristus lambatall õlal. Hea Karjus Ristiusk Kui esialgu oli ristiusk levinud peamiselt vaeste hulgas, siis tasapisi muutus ristiusk ka valitsejatele meelepärasemaks. Põhjuseks oli kristlaste loobumine riigi ametlikust usust Ristiusk tunnistati Rooma riigis sel ajal valitsenud keisri Constantinuse poolt ametlikuks usuks 4.saj pKr. Arhitektuur Alates 5. saj. hakati renditud või annetustena saadud majade asemele kirikuid ehitama. Arendati välja kaks kirikutüüpi - ümmarguse põhiplaaniga rotunda ja piklik hoone. Ümmargused hooned ehitati eelkõige usu eest võidelnud märtrite haua kohale, mis paiknes rotunda keskel. Seda ümbritses kolonnaad ja kattis kuppel. Hiljem kasutati neid hooneid ristimiskirikutena. Arhitektuur - kirik Kuna teenistusest võttis osa tohutu hulk inimesi oli vaja hoonet, mis
Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21. septembril) muistse vabadusvõitluse monument. Monument on valmistatud punase graniidi tahkudest. Kahele tahule on raiutud väljavõte Läti Henriku kroonikast eesti ja ladina keeles. Monumendi autorid on arhitekt Ülo Stöör ja skulptor Renaldo Veeber. Mälestussammas Vabadussõjas langenuile Mälestussammas avati 24. juunil 1926. aastal. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Skulptuuri autoriks on kujur Amandus Adamson. Mälestussambal on kujutatud Sakala muinasvanem Lembitut, kes on haavatud, kuid hoiab veel mõõka kõrgel. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid vabadussõja lahingutes. See töö jäi aga pooleli. 1941. aastal purustati mälestussammas esimest korda. Sammas taastati, kuid 1950. aastal tehti see uuesti maatasa. Skulptuur "Lembitu" leidis pärast mitmeid eksirännakuid tee Viljandi muuseumi. 1990
ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi). mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid dominiiklased. Alustanud põliselanike kaitsjaina, muutusid nad peagi suurmaaomanikeks, kes kasutasid oma valduste harimiseks põliselanike tööjõudu. Selleks, et neid paremini kristianiseerida, ohjes hoida ja tööle sundida, koondati nad erilistesse asulatesse, reduktsioonidesse. Rüütel: Rüütlite kasvatus 7 a. paaz , 15 a. kannupoiss, u.18 21 löödi rüütliks. PAAZ kõrgemalseisva feodaali
....................................................................................................................................................9 3.1 Kasutatud materjalid................................................................................................................10 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust. 7.märtsi 1928 asutati Randvere külla raamatukogu ja selle asutajaks oli Kuressaare Eesti Haridusseltsi Haruselts "Kungla". Raamatukogule pandi alus külast annetustena kogutud raamatutest ja kogujaks oli Voldemar Kirss. Sealt saadud raha läks osalt raamatute ja ajakirjade ostmiseks. Ajakirju ja ajalehtede jutulisasid köitis Aleksander Matt. Raamatukogu asus vanas mõisahoones kuni see lammutati aastal 1934. Osa koolimajast valmis aastal 1936. Hiljem sai selle uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest. Kui aga 1940 hakkasid " puhuma uued tuuled" , pidas
Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused. IV. TULUD § 28. Selts kasutab tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Emakeele Selts saab ainelisi vahendeid: a) maksudena oma liikmetelt; b) Eesti Teaduste Akadeemialt ja muudest riiklikest eraldistest; c) lingvistiliste teenuste osutamisest; d) annetustena ja toetustena; e) muudest õiguspärastest allikatest. V. PÕHIKIRJA VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE NING SELTSI TEGEVUSE LÕPETAMINE § 29. Emakeele Seltsi põhikirja ning selle muudatused võtab vastu seltsi üldkoosolek. Emakeele Seltsi registreerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse
Esmalt puhastati ja kaevati välja vundamendid. August Wilhelm Hupeli sõnul tulid mulla alt välja keskaegsed piidad, sambad ja hauakivid. Kiriku ja torni müürid ehitati paekivist, kuid võlvimata lagi ja torni ülaosa olid puust. Paide kiriku torn ehitati mitte kiriku lääne- vaid lõunaküljele. Seda seetõttu, et siduda linna turuväljak ja kirikuhoone ühtseks klassitsistlikuks tervikuks. 10. mail 1845 aastal süttis Paide kirik. Kiriku taastamiseks korraldati korjandus. Annetustena saadi 10 480 rubla, millest 500 rubla annetas keiser Nikolai I. 18951898 ehitati kiriku ümber raudaed ning 1901 telliti kirikule 8 Riias valmistatud vitraazakent. 19091910 teostati ulatuslikke ümberehitusi. Ordu ajal oli Paides peale lossikiriku veel Katariina ja Püha-Risti kirik. Esimene hävis tulekahjus 1558. a., teine 1573. a. 1786. a. valmis uus kõrge kelpkatuse ja ümarkaarakendega saalkirik, mille lõunafassadil oli barokkstiilis torn. 1845.a
Ühise arutelu tulemusena leiti, et lisaks hoolitsusele on võitluses rahvuse olemasolu eest oluline kasvatada teadlikeks rahva liikmeteks ka need lapsed, kellega perel polnud aega tegeleda. Tema lasteaia asutamise ettepanek leidis kuulajaskonnas poolehoidu ja nii valitigi seltsi naiste komitee, mida juhatas Veera Jõgever (1866-1940). Komitee ülesandeks oli lasteaia töö korraldamine. Raha lasteaia asutamiseks ja ülalpidamiseks saadi heategevuslike ürituste korraldamisega ja rikastelt annetustena (sponsorluse teel). Lastevanematele oli lasteaed tasuline. Lapse eest pidi tasuma 1-3 kopikat päevas vastavalt pere majanduslikele võimalustele. Esialgselt pidi lasteaed töötama suvekuudel Põllumeeste Seltsi ruumes ja aias ning täitma põhiliselt hoiuasutuse ning laste mängukoha funktsiooni. Avamispäeval, 24. mail, 1905, oli Põllumeeste Seltsi aias 170 last. 1910. aastal ostis Tartu Lasteaia Selts "Vanemuise" õue ja varemed ning ehitas uue lasteaia hoone
Vana Testamendi pildikeeld. Pildikeeldu järgisid nii juudid kui ka varakristlased. Piltide maailm oli seotud paganlusega (piltide ja kujude kummardamine kui paganluse tunnus). (Onasch, Schnieper 2003). Niisiis on esimestel sajanditel pKr loodud kristlikust kunstist väga vähe teada. Varakristlaste kogukonnal oli piisavalt olmeprobleeme. Kogukond oli vaene, kirikuid algkristlastel polnud, koguneti laenatud, renditud või rikkamatelt koguduseliikmetelt annetustena saadud majades. (Lassus 1966) Loominguline periood kristluses algas laias laastus 4. sajandist, pärast ristiusu lubatuks kuulutamist (mis tähendas suuremate probleemide lahenemist – kristlased ei pidanud end enam varjama, oli võimalik ehitada kirikuid ja usku kuulutada ning levitada). Kristluse tunnustamine 4. sajandil oli suur murrang ühiskonnas. Sellega sai kogukond, mis seni oli olnud ebaseaduslik ja tagakiusatud, kõik õigused. Kirik, mis oli värskelt
Kristel Kaljuvee Katariina Vaabel Tartu 2014 Sissejuhatus Suhtekorralduslikuks juhtumiks valisime heategevuskampaania ,,Anname Au!", mille käigus kutsuti inimesi üles kandma veteranipäeva eel ja ajal sinilille rinnamärki toetamaks Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veterane ja nende lähedasi. Annetustena koguti ligi 56 000 eurot, mille eest soetatakse Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule uus kõnniabiseade. Töö on jaotatud kolme suurde peatükki: teema kajastamine, lisamõjutajad ning juhtumi analüüs. Lisaks, oleme töö lõppu jätnud kaks tabelit: üks meedia allikatega ning teine lisaallikatega. Kogu töö vältel viitame numbritega st igale numbrile vastab üks allikas. Teemat oli käsitletud kõikides meediakanalites (raadios, teles, online'is, trükimeedias), mis
Näitemängule järgnes tants kuni varaste hommikutundideni. Mälestussammas 1932. aastal tutvustas Johannes Tutt ausamba kavandit oma endistele õpetajatele Kunsttööstuskoolist Voldemar Pätsile, Nikolai Triigile ja Günther Reindorffile, kes hindasid seda positiivselt. Teedeministeerium kinnitas kavandi 1933. a. märtsis. Järgmisel kuul alustati töödega. Ausammas läks maksma 700 krooni, millest 150 eraldas valitsus ning 550 koguti rahva käest annetustena. Johannes Tutt koos vend Arvediga vedas hobuvankritel kohale muldkeha. Juuru tööstur Adamson andis oma töölised samba aluse kivide lõhkumiseks ja paikapanemiseks. Mahtra Suurküla mees Mihkel Susi lõhkus kivid ning Vassili Zelmin oma meestega paigaldas samba maakividest aluse nii osavalt, et seal tänapäevani pole pragu sees. Trepiastmed sümboliseerivad kolme kihelkonda Juurut, Raplat ja Koset, kus olid rahutused 1858. aasta maisjuunis
Teatud väegrupp oli ka Suure- Jaanis. Sügisel selgus, et Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ja novembris lahkusid sakslased ka Suure-Jaanist. Saksa okupatsioon oli lõppenud. 1918 - 1920. a. toimus Eesti Vabadussõda. Eesti väed võitlesid Punaarmee ja Landesveeri vastu. 2. veebruaril 1920. a. sõlmiti Tartu rahu. Eesti rahvas saavutas iseseisvuse. Langenute mälestuseks otsustati ka Suure-Jaanis püstitada mälestussammas. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Sooviti, et mälestussambal oleks kujutatud muinasvanem Lembitu. Töö telliti Amandus Adamsonilt ja mälestusmärk avati 24. juunil 1926. a. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid Vabadussõja lahingutes. Kahjuks jäi see töö pooleli. Monumentii ei olnud nõukogude ajal enam surnuaia kõrval, kuid monument oli alles, ainult käsi murtud. Eesti Vabariigi taasiseseivumisega oli suure-jaanilastele väga tähtis taastada Vabadussõja mälestussammas
Ostrublad ja margad lasksid sakslased liikvele nende poolt Maailmasõjas vallutatud endise Venemaa osades. (Eesti Vabadussõda 1918 1920 I, 1996). Valitsus seisis väga tõsise küsimuse ees, kuidas hankida riigikassale summasid nii sõjapidamise kui ka muude riiklike kulude rahuldamiseks. Oma deklaratsiooni 27.11.1918 märgib Ajutine Valitsus esimese abinõuna riigi väljaminekute katmiseks laene. Esimesed kulud kaeti eraasutustelt ja isikutelt saadud laenudest. Annetustena tuli peale raha sisse ka mitmesuguseid esemeid, nagu sõrmused, sõled, taskukellad, käevõrud, kuld-, hõbe-, pronks-, ja vaskau- ning mälestusmärke. Sel viisil saadud summadest ei jätkunud aga kaugeltki järjest kasvavate väljaminekute tarbeks. Seepärast nõutas valitsus Maanõukogult volitust teha riigikassa täiendamiseks sise- ja välislaenu. Siselaenuna otsustati välja anda 5% lühiajalised võlakohustused. Suurema
Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele. Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud kultuuripärandiga tutvumine Eestis kui välismaal. Meede: Museaalide sihiteadlik kogumis- ja hoiustamistegevus Toimub järjepidev töö Eesti arstkonda ja meditsiiniajalugu puudutavate materjalide kogumiseks nii annetustena kui ostudena. Muuseumikogude kasutamise võimaldamine uurijatele nende uurimistöös. Kogutud materjalide eksponeerimine muuseumis ja deponeerimine teistele asutustele. Uuendusena on kavas kogumisvõistluste korraldamine. Fondiruumide paigutamine esimesel korrusel paiknevatesse ruumidesse. Samuti uute metallist rullikriiulite muretsemine museaalide nõuetekohaseks hoiustamiseks. Läbiviidavate inventuuride tulemusel selgub museaalide seisukord. Muuseumi kogumiskava koostamine.
toimub ka Eestimaa piiridest väljapool. Kultuuriministeeriumi poolt algatatud MUISi kasutuselevõtuga muuseumis kaob järk-järgult vajadus kartoteegikaartide ja kappide järele. Meetme realiseerimisel toimub lihtne ja kättesaadav digitaalsesse keskkonda talletatud kultuuripärandiga tutvumine Eestis kui välismaal. Meede: Museaalide sihiteadlik kogumis- ja hoiustamistegevus Toimub järjepidev töö Eesti arstkonda ja meditsiiniajalugu puudutavate materjalide kogumiseks nii annetustena kui ostudena. Muuseumikogude kasutamise võimaldamine uurijatele nende uurimistöös. Kogutud materjalide eksponeerimine muuseumis ja deponeerimine teistele asutustele. Uuendusena on kavas kogumisvõistluste korraldamine. Fondiruumide paigutamine esimesel korrusel paiknevatesse ruumidesse. Samuti uute metallist rullikriiulite muretsemine museaalide Eesti Meremuuseum nõuetekohaseks hoiustamiseks. Läbiviidavate inventuuride tulemusel selgub museaalide seisukord. Muuseumi kogumiskava koostamine
sama aasta 15. novembril, tuues põhjuseks pargi ebahügieenilisuse ja ohtlikkuse. (The Huffington Post, 15.11.2011) Pärast välja ajamist üritasid meeleavaldajad Zuccotti parki veelkord hõivata 2011. aasta uusaastaööl. (NY Daily News, 01.01.2012) Occupy Wall Streeti telklaager Vähem kui nelja nädalaga suutis Occupy Wall Street püstitada väga omapärase välilaagri. Occupy Wall Streeti telklaagris pakuti meelavaldajatele tasuta toitu, mis oli saadud annetustena või siis ostetud annetatud raha eest. Toitlustamist organiseerisid vabatahtlikud ning kõik telklaagri kulud kaeti annetustega. Keskmiselt annetati üritusele päevas 5000 dollarit. Samuti sai OWS annetusi asjade näol. (The Wall Street Journal, 15.10.2011) Tekkinud telklaagris ei lubatud kasutada helivõimendeid, sest selleks oli vaja linna eriluba, mida OWS-il ei olnud. Selle tulemusel toimis protestijate vahel inimmikrofon. Kõnepidaja
annaabi.ee 
