8) lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum 9) sinihall luga Juncus inflexus 10) nõmmluga Juncus squarrosus 11) ahtalehine kareputk Laserpitium prutenicum Õistaimed 12) harilik kobarpea Ligularia sibirica 13) silmjärvikas Littorella uniflora 14) nõtke näkirohi Najas flexilis 15) mägilipphernes Oxytropis campestris 16) mägipiimputk Peucedanum oreoselinum 17) sinine kopsurohi Pulmonaria angustifolia 18) pisilina Radiola linoides 19) villtulikas Ranunculus lanuginosus 20) püstkivirik Saxifraga adscendens 21) püsiksannikas Swertia perennis SININE KOPSUROHI Pulmonaria angustifolia Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase SININE KOPSUROHI Süstemaatika Riik: Taimed (Plantae)
15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm
Lavendlipõld Provence´s 1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat. Peetakse tõelist lavendlilaata, kus müügil kõikvõimalikud tooted lavendlist. 3. ISELOOMUSTUS Meil tuntud tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia Mill.) on Vahemeremaades 80-150 cm kõrgune põõsas, meil kasvab ta 20-50 cm kõrguseks poolpõõsaks. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taime vars on alaosas puitunud, ülaosas rohtne. Lehed on lineaalsed, hallikasrohelised, kergelt karvased ja vastakad. Sinised õied moodustavad varre ladvaosas tiheda tähkja õisiku. Lõhn on tugev ja aromaatne, maitselt on taim kibe. Õitseb suve keskpaigast külmadeni. Lavendli toimeainetest on kõige tähtsam eeterlik õli, mida on 1,5 3
Uuringust selgus, kolmismadara seemnete idanemine oli poole meetri sügavusel tugevalt pärsitud (Wang, Wang, Yuan, Lu, & Jiang, 2014). Uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum) Üks artikkel, mis uuris taime erinevate osade (juured, varred, õisikud) eeterlike õlide koostist. Leiti, et õli kvalitatiivne koostis sõltub sellest, mis taime osaga tegemist (Stamenkovi, Stojanovi, Radojkovi, Petrovi, & Zlatkovi, 2015). Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia) Kokku leiti kaks artiklit. Üks Eesti teadlaste artikkel, kus vaadeldi isendite vahelist polümorfismi (mitmekujulisus) ja nende hübriide. Outbreedingut nähakse liigi leviku 7 langusena (Kook et al., 2015). Teine artikkel keskendub eelkõige putuka Birka annulitarsis elutsüklile ning sinine kopsurohi leiab käsitlemist sedavõrd, et tegemist on putuka peremeestaimega (Macek, 2013). Harilik äiakas (Agrostemma githago) Kokku seitse artiklit.
Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla Suurelehine brunnera Brunnera macrophylla · Mõned sordid: 'Hadspen Cream' , 'Jack Frost`, 'Silver Wings`, 'Variegata' (laia valge servaga lehed). · Kõrgus 30 cm. · Õitseb mai-juuni. · Taevasinised "meelespeaõied". · Parasniiske tavaline aiamuld. · Poolvari kuni vari. · Põuakartlik! Tundlik kuivuse ja liigse päikese suhtes lehed muutuvad pruunilaiguliseks. Tähklavendel Lavandula angustifolia Tähklavendel Lavandula angustifolia · Kõrgus 30-50 cm · Õied: lillakassinised, lõhnavad, õitseb juunist augustini. Poolpõõsas. · Lehed hallikasrohelised, igihaljad. · Päikeseline kasvukoht ja vett läbilaskev pinnas sobib. Lubjarikas pind sobib. Ei talu liigniiskust. · Talub hästi pügamist. Veidi külmahell. Varane liivatee Thymus praecox Varane liivatee Thymus praecox · Kõrgus 5-10 cm. · Õitseb juunis
Mustköömned Nigella 3 18 C 14-20 päeva Keerispead Phacelia 3 10-14 päeva Suureõieline portulak Portulaca grandiflora 3 V 18-21 C 10-21 päeva Ahtalehine kääbuskakar Thymophylla tenuiloba 3 V 18-20 C 10-14 päeva Lõhis-mungalill Tropaeolum peregrinum 3 15 C 14-20 päeva Ahtalehine pruudisõlg Zinnia angustifolia 3 21-23 C 5-7 päeva Külv kasvukohale - A Aedhernes A Porgand A 18-21 C 12-18 päeva Peet A 20-25 C 8-10 päeva Pastinaak A 18-24 C Kaalikas 3 15-18 C 5-6 päeva
kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii). Nõmmeaed Nõmmeaias on kokku 63 taksonit. Suurimad sordikollektsioonid on kanarbiku, punase eerika ja värd-eerika kultuuridel. Põhja-Ameerika päritoluga liikidest on kollektsioonis esindatud lamav talihali (Gaultheria procumbens), vaigu- ebamustikas (Gaylussacia baccata), ahtalehine kalmia (Kalmia angustifolia) ja veel paljud teised. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Samblaaed Sammaldega saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Kuiva kindel sammal on harilik keerik (Tortula ruralis)
Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi. Järves domineeris kaldaveetaimestik, kõige rohkem esines harilikku pilliroogu (Phragmites australis), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) ja ahtalehist hundinuia (Typha angustifolia). Ujulehtedega taimestikku oli vähe, peamiseks liigiks oli kollane vesikupp (Nuphar lutea). Veesisest taimestikku oli samuti vähesel määral, valitsevaks liigiks läik-penikeel (Potamogeton lucens). Kaitsealustest liikidest esines III kategooria liik väike vesiroos (Nymphaea candida). (Eesti väikejärvede seire 2008) Zooplanktoni järgi oli Vagula järve seisund 2008. aastal väga hea. Arvukus oli suur ning biomass keskmine. Leiti 10 liiki, sh. 8 liiki koorikloomi
Suure Emajõe vanajõgedest on määratud 20 vetikaperekonda ja liiki. Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud
Kasmofüüdid on üldiselt pika elueaga puised mitmeaastased taimed. 3 Kaldataimestik. Madalamatel kõrgustel on voolusängid on enamasti ääristatud puuliikidega nagu idaplaatan (Platanus orientalis), harilik oleander (Nerium oleander), mungapipar (Vitex agnus-castus) ning suurematel kõrgustel pajud (Salix sp.), sanglepp (Alnus glutinosa), ahtalehine saar (Fraxinus angustifolia), paplid (Populus sp.) jne. Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal on alltoodud tabelis. Liik Pindala 1000 ha Percent % A. Okaspuuliigid Nulg 543,3 16,17 Süüria mänd (Pinus halepensis), eldari mänd (Pinus brutia) 567,7 16,90
Joonis 92. Ginnala vaher (http://www.aiamarket.ee/media/catalog/product/cache/1/image/5e06319eda06f020e43594a9c23 0972d/g/u/gunnala_vaher_1/myshop-Ginnala_vaher_120-180cm-31.jpg; http://seemnemaailm.ee/userfiles/Acer%20ginnala.jpg) 96 Joonis 93. Ginnala vaher 97 Hõbepuu (Elaeagnus) Konkreetne liik: ahtalehine hõbepuu (Elaeagnus angustifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: 3-5 m kõrge, 3-5 m lai Taime välislaadi kirjeldus: Ebakorrapärase laiuva võraga Lehed: Peenikesed, pealt hõredalt, alt tihedalt hõbedaste karvadega kaetud Õied või õisikud: Ebameeldivalt lõhnavad, kellukjad, seest kollased, pealt hõbevalged Õitsemine: mais-juunis Liigi eritunnused: Külmakindel, põuakindel, talub kärpimist. Hea meetaim Kasvukoha nõuded: Päikseline, kuiv kuni märg mullastik, lubjane kasvukoht ei meeldi
Metsaistutamine on Brasiilias kasvutendentsis. (FAO 2010) Tabel 1. Metsaistutus Brasiilias 2009 ja 2010 aastal Liik 2009 (ha) 2010 (ha) Eucalyptus spp 4 574 700 4 913 800 Pinus spp 1 895 300 1 923 000 Acacia sp 183 037 184 304 Tectona sp 62 807 67 072 Araucaria angustifolia 10 134 8 200 Populus sp 5 777 8 299 Schizolobioum amazonicum 81 208 82 252 Allikas: FAO 2010 Metsast saadav tulu Järgnevas tabelis on toodud metsandusega seotud kogutoodangu väärtus Brasiilias. Tabelis on esitatud mõningad tooted. Olgu öeldud, et metsast saadav kogutulu kokku on 88 315 649 37
harilik konnarohi (alisma konnarohi (Alisma) konnarohulised (Alismataceae) plantago-aquatica) rabakas (Scheuchzeria rabakas rabakalised palustris) (Scheuchzeria) (Scheuchzeriaceae) ujuv penikeel (Potamageton penikeel penikeelelised natans) (Potamogeton) (Potamogetonaceae) ahtalehine hundinui (Typha hundinui (Typha) hundinuialised (Typhaceae) angustifolia) lihtjõgitakjas (Sparganium jõgitakjas jõgitakjalised (Sparganiaceae) emersum) (Sparganium) karvane piiphein (Luzula piiphein (Luzula) loalised (Juncaceae) pilosa) tupp-villpea (Eriophorum tarn (Eriophorum) lõikheinalised (Cyperaceae) vaginatum) est või elavatest liikidest koos süstemaatilise nimestikuga selts klass hõimkond
kasutamiseks.. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile vastupidav, talub kloriide. [9] Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab vigastuste korral ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse, samuti haigestuvad põõsad mõningatesse viirushaigusesse, mille tagajärjel kuivavad ja kõverduvad võrsete tipud. [9] Rikkalik sordivalik: · 'Alba' - õied puhasvalged; · 'Angustifolia' - piklikmunajate kuni lantsetjate lehtede, helepunaste, valgeservaliste väikeste õitega sort; · 'Arnold Red' õied suured, kuni 2,5 cm laiad, tumepunased, viljad kuni 1 cm läbimõõdus, tumepunased; · 'Discolor' õied seest heleroosad, serv ja pealmine külg karmiinpunased, viljad oranzid; · 'Fenzlii' lehed kollasekirjud; · 'Gracilis' õied suured, valged, roosaka varjundiga;
kollane käoking (Aconitum lasiostomum), (tulikalised) LK1 liiv-hundihammas (Astragalus arenarius), (liblikõielised) LK1 villtulikas (Ranunculus lanuginosus), (tulikalised) LK1 rohekas õõskeel (Coeloglossum viride ), (käpalised) LK 1 lääne-srmkäpp (Dactylorhiza praetermissa), (käpalised) LK1 Ruthe srmkäpp (Dactylorhiza ruthei ), (käpalised) LK1 pehme koeratubakas (Crepis mollis), (korvõielised) LK 1 sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia), (karelehelised) LK1 nõtke näkirohi (Najas flexilis), (näkirohulised) LK1, direktiiviliik püramiid-akakapsas* ( Ajuga pyramidalis), (huulõielised) LK2 16 püstkivirik (Saxifraga adscendens), (kivirikulised) LK1 sinihall luga (Juncus inflexus), (loalised) LK1 nõmmluga (Juncus squarrosus), (loalised) LK1 lehitu pisikäpp* (Epipogium aphyllum), (käpalised) LK1
39 Brassica napus L. em. Metzg. subsp. napobrassica 40 Zea mays L. subsp. mays Saccharata rühm 41 Cucurbita pepo 42 Pastinaca sativa 43 Spinacia oleracea 44 Ocimum 45 Borago officinalis 46 Foeniculum vulgare 47 Phaseolus vulgaris 48 Physalis 49 Hyssopus officinalis 50 Pimpinella anisum 51 Rumex acetosa 52 Coriandrum sativum 53 Nepeta cataria 54 Nigella 55 Rosmarinus officinalis 56 Lavandula angustifolia 57 Artemisia dracunculus 58 Artemisia absinthium 59 Origanum vulgare 60 Portulaca oleracea 61 Thymus vulgaris 62 Majorana hortensis 63 Mentha × piperita 64 Apium graveolens var. dulce 65 Apium graveolens var. rapaceum 66 Lactuca sativa var. capitata 67 Salvia officinalis 68 Ruta graveolens 69 Nasturtium officinale 70 Melissa officinalis 71 Anthriscus cerefolium PUUVILJA- JA MARJAKULTUURID
ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide. Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab põõsaid vigastades ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse ja samuti haigestuvad põõsad teatud viirushaigusesse, mille tagajärjel kuivavad ja kõverduvad võrsete tipud. Rikkalik sordivalik: 'Alba'; 'Alborosea'; 'Angustifolia'; 'Arnold Red'; 'Discolor'; 'Fenzlii'; 'Gracilis'; 'Grandiflora'; 'Hack's Red'; 'Latifolia'; 'Louis Leroy'; 'Lutea'; 'Morden Orange'; 'Nana' 32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) Nimetus taimedele on antud vanade roomlaste poolt. Perekonda kuuluvad suvehaljad paaritusulgjate kuni kolmetiste liitlehtedega nii abilehtedega kui ka ilma nendeta põõsad, madalad puud ja ka rohttaimed. Õied on väikesed, viietised,
annaabi.ee 
