Kokkuvõte William Vallutajast William Vallutaja William Vallutaja ehk William Sohilaps (~1028-9.september 1087) Ta oli Normandia hertsog alates 1035 Guilherme II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse . Ta tõusis 25.septembril 1066 Inglismaa troonile ja valitses kuni 1087. aastani, mil ta suri. Peale Inglismaa kuninga Edward Usutunnistaja surma oli Inglise troonile kolm nõudlejat: William, Wessexi hertsog Harold Godwinson ja Norra kuningas Harald III Hardrada. Peapiiskop Aldred kroonis 1066. aasta jaanuaris Harold Godwinsoni Harold II nime all Inglismaa kuningaks. Harald III ja William tungisid oma sõjaväega Inglismaale. Harald III jõudis enne ja pidas Haroldi vägedega 25
Keskaeg Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. Keskaeg ALGUS LÕPP 313. a Rooma Rahu lagunemine 1453. a Bütsantsi häving 330. a Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol 1492. a Ameerika avastamine 395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla...
germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu. Ristiusu teke ja levik: 313 a tunnistas keiser Constantinus Suur Rooma riigis lubatuks ristiusu. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu kristluse keskusteks peamiselt linnad
Attila Hunnide kuulsaim väepealik Justianus I Bütsantsi keiser riigi esimese õitsengujärgu ajal Chlodovech Merovech Frangi kuningas, kes vallutas peaaegu terve Gallia Karl Martell Frangi valitseja, hea strateeg, võitis Potiers´ lahingu Karl Suur Tugevaim Frangi riigi valitseja, vallutas väga suured alad Erik Punane Viiking, kes jõudis oma reisidega Gröönimaale William I (Vallutaja) Normandia hertsog, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja krooniti Inglismaa kuningaks Aquino Thomas Teoloog, pühak Püha Benedictus Kloostri rajanud munk Otto I Ottoniidide dünastia rajaja Friedrich I Barbarossa II ristisõjas osales Richard I Lõvisüda Osales III ristisõjas Vasco de Gama Avastas idapoolse meretee Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Fernao de Magalhaes Esimene ümbermaailmareis Henry VIII Inglise kuningas, piiramatu võimu saavutaja Püha Patrick Misjonär Iirimaal, kaitsepühak
kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi). Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased. 70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid, leidub ka sikhe ja konfutsianiste. KEEL Riigi ametlik keel on inglise keel, kuid umbes 300 000 Fidzi saarte põlisasukat räägib fidzi keelt. See kuulub Austroneesia keelte hulka ja tal on palju murdeid
Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni 2)Anglosaksid-5saj Britanniasse liikunud germaani hõimud(angled+saksid), paari saj jooksul alistati keldid, hõivati SB, kuid ühtset riiki ei tekkinud. 7saj alates oli SB taani viikingite rünnakuobjekt, mis sundis anglosakse ühinema-hakkas tekkima Inglise Kr. 3)10saj loovutas Pr kuningas osa maad viikingitele, tekkis P-Pr Normandia Hertsogiriik. 1066 purustas endale Inglise kuninga trooni nõudnud Guillaume Hastingsi lahingus inglise kuninga väed, lasi end kuulutata kuningas William I-ks(vallutaja). 13.Katoliku kiriku kujun Lääne-Eur keskaegne kirik oli katoliiklik, esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1saj pKr. 4saj tüli Ariuse ja Athanasiose vahel:Arius-Jeesus oli küll jumala poeg, kuid mitte
1847 kehtestati 10-tunnine tööpäev. 8) Kes olid püha Patrick, William Vallutaja, Henry VIII, Elizabeth I, Cromwell ja Victoria, iseloomusta nende tegevust. Püha Patrick- katoliku pühak ja Iirimaa kaitsepühak. Teda peetakse Iirimaale ristiusu toojaks William Vallutaja- William Vallutaja- Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). William teostas edukaid sõjaretki ka Walesi ja Sotimaa vastu ning lasi koostada Viimsepäevaraamatu (Domesday Book), mis oli oma aja põhjalikem maksu- ja arveraamat. Henry VIII- Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 15091547. Sai tuntuks oma abielude ja usupoliitikaga. Pidas tihti sõdu. Kõrgelt haritud.
Võim Norra üle katkes. Knud Suur suri aastal 1035. Edward Usutunnistaja(1042- 1066) Elas1002-1066. Aethelredi ja Emma poeg.Ei ole päris selge miks tegi Hardeknud oma poolvennast troonipärija. Selle tõttu, et ta oli Normandias maapaos, ümbritses ta troonile tõustes ennast paljude mandrilt pärit nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja
Võim Norra üle katkes. Knud Suur suri aastal 1035. Edward Usutunnistaja(1042- 1066) Elas1002-1066. Aethelredi ja Emma poeg.Ei ole päris selge miks tegi Hardeknud oma poolvennast troonipärija. Selle tõttu, et ta oli Normandias maapaos, ümbritses ta troonile tõustes ennast paljude mandrilt pärit nõuandjatega. 1045. aastal abiellus Wessexi krafi Goodwini tütre (Goodwin oli üks kuningriigi võimukamaid mehi) Edithiga. Hiljem oli ta suures vastuolus anglosakse toetava Goodwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga.. Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Normanni vallutus 1066 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed ja kiirustas seejärel normannide vastu. Ta kaotas Hastingsi lahingu normannidele, keda juhtis William Vallutaja
saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Püha Patrick piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija.
Karl Suur - Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt äärmiselt edukas Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor. Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas ta kogu Loode-Euroopa poliitilise ümberkorraldamise, millel olid püsivad tagajärjed nii Inglismaa kui Prantsusmaa jaoks. Johan Gutenberg - oli saksa leiutaja, trükkal ja kullassepp, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti (trükimasina) leiutajaks
Võttis vastu ristiusu. 1018 sai ta ka Taani trooni. Hakkas jagama välja feodaalvaldusi. Sõdis Rootsi ja Norraga. 1028 vallutas Norra ja lõpetas oma Põhjamaade impeeriumi moodustamise. Danegeld-ristiusk-Taanitroon-feodaalvaldused-impeeriumRootsiNorra Edward Usutunnistaja (elas 1002-1066, valitses 1042-1066)Aethelredi poeg, elas Normandias pagenduses. 1041 kutsus Inglise kuningas Hardekanut ta Inglismaale ja pärandas talle trooni. Valitses normannidest kaaskonna abil. Sattus vastuollu anglosakse toetava mõjuka Wessexi krahvi Godwiniga. 1052 aeti normannid Inglismaalt välja. 1062-1064 sõda Walesiga Oli väga jumalakartlik mees. Lasi ehitada Westminster Abbey. Pärandas trooni Godwini pojale Harold II-le. 1161 pühitseti ta pühakuks. Aethelredi poeg-Normandiast-normannikaaskond-vs. Wessex-WestminsterAbbey-pühak Inglismaa vallutamine Normandia poolt 1066. 1066 tungisid Inglismaale (ühel ajal, kuid mitte koos) Norra ja Normandia. Inglismaa kuningas Harold II purustas Norra väed
annaabi.ee 
