Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid Mina arvan, et Andres taluperemehena ei võtnud vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid, sest Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab ja nõuab oma tõde. Selle tagajärjeks tema plaanid ja unistused seoses talu parandamisega nurjuvad. Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma elutingimusi ja korrastada lauta ja põllumaad. See tal aga hästi ei õnnestunud, sest enamus energiat läks Andresel Pearuga vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega tegelemiseks. Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja suuremast talust, aga selle asemel ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, ses...
A.H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ I A 1. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" esimene osa ilmus 1926. aastal. 2. Raamatu ainestik on võetud autori mälestustest, vanematekodust ja lapsepõlvest. 3. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. 4. Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda; tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis, jooja, riivatu iseloom Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev) Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt. Peres oli 11 last Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad, lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea...
,,Tõde ja õigus" Lugemiskontroll 1. Teose tegevuspaigaks oli Vargamäe Oru ja Mäe talu ning tegevus toimus u. aastatel 1870-1890, mil Eesti oli Vene võimu all. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg ka suuresti teose sündmustikku. Eestlased olid hiljuti saanud endale õiguse mõisnikelt talusid päriseks osta, paljud talupojad nagu ka Andres ei suutnud talu kohe välja osta ning maksid seetõttu nö. järelmaksuga, ehk siis maksti mõisnikele raharenti. Kahtlemata mõjutas tegevusaeg sündmuste arengut ka selle poolest, et näiteks lapse saamine enne abielu oli patt, nii et kui avastati, et naine on rase, siis oli üldjuhul sõit kirikuhärra jutule ning mees ja naine abiellusid. Tol ajal vaadati sellele väga halva pilguga kui laps oli nii öelda sohilaps ehk siis sündinud väljaspool abielu. Sündmustikku mõjutas ka see, et sel ajal, mil raamatu tegevus aset leidi...