trigeri 3. Sünkroonne kahetaktiline RS-triger (TT) Kasutatakse vähe. Võimaldab luua side sisendsignaalide ja väljundite olekute vahel 4. Sünkroonne kahetaktiline JK-trigger Sünkroonsele kahetaktilise RS trigeri sisendeid juhitakse läbi JA lülide, mille ühed sisendid on ühendatud väljunditega. Seda nimetatakse JH trigeriks (J-jump, K-key) Omadused - universaalne, lihtsate ühendustega võimalik muuta seade-, loenduse- või andmesisenditega trigeriks; 1 sisendil J viib väljund alati seisu 1; 1 sisendil R viib väljund alati seisu 0; JK-triger talub seisus J=K=1 5. D-triger (ka andmesisendi triger) Kui sünkroonse kahetaktilise RS-trigeri S-sisendilt teha inverteriga ühendus R-sisendile, saame D-trigeri. Omaduselt ei pruugi olla kahetaktiline. 6. T-triger (ka loendustriger) Kui sünkroonse kahetaktilise RS-trigeri S-sisendi ühendada otse inverteeritud väljundiga ja R-sisendi otse väljundiga, saame T-trigeri.
summeerimiseks. (kahe arvu tööpõhimõttest ning ajavahemikku nim. käsutsükliks. T-trigeriteks (iga järgmine liitmiseks, summaatori osavõtul kasutusviisist. Muutmälu on Von Neumanni tsükkel: impulss muudab trigeri oleku toimub ka lahutamine, korrut, seade informatsiooni 1)käsukoodi lugemine vastupidiseks), andmesisenditega jagam s.t taanduvad liitmisele ja lühiajaliseks salvestamiseks, käsuloenduri järgi 2)käsuloenduri ehk D-trigeriteks (üks nihutamisele Poolsummaator - säilitamiseks, otsinguks ning modifitseerimine 3)käsukoodi infosisend, väljundis kordab 2sis 2välj skeem, ei võta arvesse lugemiseks. Muutmälud desifreerimine 4)käsutäitmise
suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. 3.TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks . · SR- seadesisendiga triger *a-sünkroonne | * sünkroonne - Keelatud on anda mõlemasse |
soovitud elemendile ligi. 3. Trigerid. Triger – Mälu element, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi
1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Tavaliselt 2 väljundit: otsene O ja invertne Õ. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse: Seadesisenditega ehk SR-trigerid Loendussisenditega ehk T-trigerid Andmesisenditega ehk D-trigerid Universaalsisenditega ehk JK-trigerid SÜNKROONNE TRIGER (flip-flop) oleku reguleerimine sisendite baasil toimub vaid taktiimpulsi mõjul. ASÜNKROONNE TRIGER (latch) info salvestatakse vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal. Sõltuvalt tööpõhimõttest ja ehitusest liigitatakse ühe- või kahe-taktilisteks. Ühetaktiline: puuduseks, et ei võimalda samaaegselt infot vastu võtta ja edastada
11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt)
Mlu Mlu Mlu Mlu Pank 0 Pank 1 Pank 2 Pank 3 MDR MDR MDR MDR Data bus Aritmeettika-loogika seade (ALU) Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne Vahemälu e peidikmälu protsessori sees. Programmeerija eest varjatud. Väga kiire. Kasulik, kuna paljusid operande, mälusõnu tuleb protsessori töös kasutada korduvalt. Seepärast salvestatakse viimatitöödeldud andmed ka cache-s. Cache'i kontroller analüüsib protsessorist mälu poole minevaid aadresse, juhul kui mälusõna leitakse
11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Näiteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni läbi. Binary-Decimal. Igale sisendjärgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. Protsessor 13. Üldstruktuur: Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mälus paiknevate käskude järgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemälu. Käsuloenduri ülesandeks on järjestikuste käskude lugemine PC aadressi järgi. Käsuloendur saab järgneva käsu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... või siis programmistilt)
oluline. D-trigeri saab koostada RS-trigerist, kui juhtida selle S- ja R- sisendeid korraga, S-sisendit otse ja R-sisendit läbi inverteri. Sel juhul töötab triger ainult seadereziimis, s. t tal puudub hoidereziim. Ühist sisendit tähistatakse tähega D (data, delay). D-triger töötab vastavalt loogikafunktsioonile Q(t +1)= D(t). 6.8 JK-triger JK-trigerid on lihtsate täiendustega muudetavad nii seade-, loendus- kui ka andmesisenditega trigeriteks. Sisendid J (jump) ja K (key) vastavad sisenditele S ja R, s.t signaal 1 sisendis J viib trigeri olekusse 1 ning signaal 1 sisendis K olekusse 0 sõlutumata sellest, mis olekus triger varem oli. Erinevalt RS-trigerist võib JK-trigeri sisenditesse J ja K anda korraga signaalid 1, mis muudab trigeri oleku vastupidiseks. Seega toimib JK-triger niisugusel juhul nagu loendussisendiga T-triger. JK-triger toimib vastavalt loogikafunktsioonile 6.9 T-triger
vajamineva leheni pääseda). 3. Trigerid[3] *Triger - on 1-bitise mäluga makro- loogikaelement. Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda vastupidiseks. *Trigeril on ehituslikult tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid: a).seadesisenditega ehk SR- trigeriteks b).loendussisenditega e. T-trigeriteks c).andmesisenditega ehk D-trigeriteks d).universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. *Eksisteerivad nii ühe- kui ka kahetaktilised (Master-slave) trigerid. * Triger on suuremate mäluga loogikaskeemide (registrid, loendurid jms. põhilisteks ehituskivideks. *Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad trigerid 2-ks: 1) asünkroonsed(latch) - salvestatakse informatsiooni vahetult sisenditesse antud signaalide põhjal.
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne
· trigerid (Flip/flop, latch) Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne
9 Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne
Kui oleme sisendite väärtuste muutmisega ümberlülitumise protsessi käivitanud, läheb triger üle ühte oma stabiilsetest olekutest. Tavaliselt omab triger kahte väljundit: otseväljund Q ja tema eitus ´ . Q Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega SR-trigeriteks, loendussisenditega T- trigeriteks, andmesisenditega D-trigeriteks ning universaalsisenditega JK-trigeriteks. - Asünkroonne SR-triger – ilma sünkrosisendita triger, mis muudab väärtust sisendite muutumise järgi. Saab koostada kahest VÕI-EI-elemendist. Keelatud väärtus: S = R = 1. Väljund tuleneb S-sisendi väärtusest, kui pole keelatud väärtus. - Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR-triger – sünkrosisendiga C määratakse, millal triger lülitub uude olekusse
väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. · · SR Triger (Set-Reset) SR-trigeri puhul on keelatud S=R=1 sisend, kuna sellisel juhul oleksid mõlemad väljundväärtused
Näiteks 1 on loogika 0 on aritmeetika ja et valida milline loogika op. Siis S sisendid, mille abil valitakse milline loogika operatsioon. Aritmeetilisteks teheteks on ADD, SUB, NEG jne. Loogilised aga AND OR NOT. Aritmeetika-Loogikaseadme ülesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, määratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga järgu jaoks arvutatakse väljundi väärtus iseseisvalt. dekooder (Decoder) teostavad kahendsüsteemi arvude ülekandmist kümnendsüsteemi. Dekoodri sisendisse antakse kahendkood ja ühelt kümnendsüsteemi väljunditest tekib väljundsignaal. Dekoodreid kasutatakse infoväljastamiseks digitaalseadmetest. Fundamentaalselt on kõige õigem, et dekooder on circuit, mis muudab koodi mingiks teiseks signaalidekogumiks
Ühte olekutest tähistatakse numbriga 1, teist numbriga 0. Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Loogikalülituste koostamise lihtsustamiseks on trigeril tavaliselt kaks väljundit: otsene, mida tähistatakse tähega Q, ja inversne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigereid seadesisenditega ehk RS-trigeriteks, loendussisenditega ehk T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega ehk JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kas või ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimissignaali abil, nimetatakse trigerit sünkroonseks vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigereid ühe- või kahetaktilisteks ning tähistatakse vastavalt T või TT-ga. Trigerite põhilised skeemid ning tähised on tabelis 1.7
annaabi.ee 
