1.2 Sümboli edastamine, kui paarsuskontroll paaritu (Odd) Seadistus 300/7/O/2. Pildil on sama sümbol: K Millise biti väärtus muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: Paarsusbiti väärtus muutus vastupidiseks. 1.3 Paarsuskontrolli seadistus Antud on sümbol m ja selle sümboli pilt. Järjestikliidese seadistus on edastuskiirus 300 bit/s, 7 andmebitti, 1 paarsusbitt ja 2 stoppbitti) Milline on paarsuskontrolli seadistus, kui kõik bitid on edastatud vigadeta? Andmebittide väärtused: 1011011 Paarsuskontrolli seadistus: Paarsuskontrolli seadistus on “odd” ehk paaritu Põhjenda oma vastust: Andmebittide väärtuses on paaritu arv ühtesid ning paarsusbiti väärtus on 1, seega paarsuskontroll on paaritu. 2.1 Sümboli edastus nullmodemiga Seadistus 9600/7/N/2. 2.1.1 Esimene sümbol Valitud sümbol: 5 pilt: Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1010110 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 830us
15.11.2016 Side labor 3 aruanne Mis muutus, kui Paarsusbitt muutis paarsuskontrolli viisiks väärtust. Enam ei ole seada Odd paarisarv bitte 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 9 Edastuskiirus 14400 Andmebittide arv 7 Paaris Paarsuskontroll (even) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised Valitud Aeg esimese Mitu bitti Paarsuskontroll sümbol ja 0 nivoo
klaviatuuril trükitu. Mõõtmiseks ühendasime ostsillograafi mõõteotsiku klemmplaadil klemme Rx ja Tx ühendava juhtme külge. Ostsillograafi maandusjuhtme aga klemmplaadi klemmi kirjaga G külge. Pärast ostsillograafil seadistamist ("CH1 menu" ja "Coupling DC" ning vertikaal 1 ruut=....mV, horisontaal 1 ruut=....µs.), seadistasime ka programmis Tera Term järjestikpordi seaded(menüü Setup --> Serial Port) selliselt, et edastuskiirus oleks 300 bit/s, andmebittide arv 7, paarsuskontroll Even, stop-bittide arv 2. Iga brigaadi liige valis Lisa 1 olevast tabelist sümboli (tähe) milles ühtede arv oleks paaris. Ostsillograafi kasutades salvestasime selle sümboli edastuse liidesel. Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111)
lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): Edastus kiiruse arvutus: 9bit/30ms=300(bit/s) Paarsuskontroll Mis muutus, kui Paarsus kontroll bit paarsuskontrolli viisiks seada inverteeris. Odd 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus Seadistuse variant nr 1 Edastuskiirus 19200 Andmebittide arv 8 Paaritu Paarsuskontroll (odd) Stoppbittide arv 1 Puudub Voo juhtimine (none) Mõõtmised Paarsuskontroll ja Valitud sümbol ja Aeg esimese 0 nivoo algusest Mitu bitti selle aja edastatava sümboli valik sümboli ASCII kood kuni viimase 0 nivoo lõpuni jooksul edastati Odd, sümbolis "1" arv
sümbolite arv väiksem, kui sidekanalis kasutatakse ülekandel 8-bitist sümbolit. (lugeda need diakriitilised sümbolid kokku). 7-bitiseid sümboleid: 30 diakriitilised sümbolid on UTF-8 kodeeringus 2 baidilise esitusega 8-bitiseid sümboleid: 30/2 = 15 Seega vastuvõta poole ekraanil oleks 15 sümbolit vähem 4) Arvutada antud faili suuruse teksti (faili suurus on antud 7-bitistes sümbolites) teoreetiline edastamise aeg edastuskiirustel 300 bit/s, kui andmebittide arv on 7, paarsuskontroll Even, stoppbittide arv on 2. Bitti kokku = 11 (7 andmebitti, 1 startbitt, 2 stopbitti, 1 paarsusbitt) Saadetud faili suurus = 1359 baiti * 8 bitt = 10872 bitt Sümboleid edastati = 10872 bitt / 7 bitt = 1554 sümbolit Edastatav andmehulk = 1554 süm * 11 bitt = 17094 bitt 17094 bit / 300bit/s = 57 s 3.4 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 2 kühmu sagedused 980 Hz 1,65 kHz
USB ja FireWire saadavad andmeid jadas, eristab jadaväratit neist ühilduvus RS-232 standardiga.Paljudel tänapäeva arvutitel pole jadaväratit, sest tavakasutajal ei ole seda enamasti vaja. PARALLEL PORT paralleelport, rööpport Välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. Läbi paralleelpordi liiguvad andmebitid paralleelselt, st. iga biti jaoks on oma juhe. Olenevalt tüübist võib paralleelpordi pistikul olla 8 või 16 jalga andmebittide jaoks ning paar-kolm jalga juhtsignaalide ja maanduse jaoks. Kasutatakse lauaarvutites. PS/2 See on kõige tavalisem hiire ja klaviatuuri liides. Lilla on klaviatuuri oma ja roheline hiire oma. Muidugi paljud tänapäeva hiire ja klaviatuuri otsikud on USB poeale üle läinud. Kasutatakse lauaarvutites enamjaolt kuid ka sülearvutites IDE (PATA) See liides on lauaarvutite emaplaadid, millega saab ühendada kõvaketaid, dvd/cd seadmeid jpm. emaplaadiga
Ehk 1 Ala (või määratlemata pingenivoo) - piirkond madala nivoo ülempiirist U0 kuni kõrge nivoo alampiirini U1. PS! Mida laiem on määratlemata ala (U0-U1), seda stabiilsem ja mürakindlam on digitaalelektroonika komponent. impulss - lühiajaline pinge muutmine 0-1-0 impulsi laiust mõõdetakse poole pinge kõrgusel (50%) VT SLAID ÜLE Bait - 8 biti...PS! Ühe baitiga saab kirja panna 256 seisu! Paarsusbitt - lisabitt, mille väärtuseks on kõigi andmebittide välistava (XOR) VÕI tehte tulemus (1 või 0) Digitaal- vs analoogsignaal PROS: 1. väiksem müratundlikkus 2. täpsem signaali esitus 3. tarkvaraliselt kergemini töödeldav 4. andmete parem säilivus (nt digitaalne helisalvestis) 5. korrigeerimisvõimalus Digitaal- vs analoogsignaal CONS: 1. vahel kulutava rohkem energiat kui samasugust toimingut tegevad analoogseadmed 2. väikestes tiraazides seadmed sageli kallimad 3
ning “slave “poole sisendit või sisendeid. · Master-In-Slave-Out: Lühendatult MISO; See andmeliin ühendab “slave” väljundi “master” sisendiga. Teatud ühe edastuse jooksul saab andmeid “master”ile edastada vaid üks “slave”. · Serial Clock: Lühendatult SCLK; Seda kontroll-liini juhib “master”, mis reguleerib siis andmebittide voogu. SCLK liin edastab ühe tsükliga biti. · Slave Select: Lühendatult SS; See kontroll-liin pöörab “slave”`i riistvaraga kas sisse või välja. Üldise SPI spetsifikatsioon Põhiolemuslikult on SPI kolmejuhtmeline jadasiin 8- või 16-bitise andme edastuseks. Kolm juhet kannavad informatsiooni siinidega ühendatud seadmete vahel. Iga siinil olev seade on samaaegselt nii saatja kui vastuvõtja. Kaks juhet kolmest on andme
Vastavalt andmelehel kella generaator uuendatakse, kui madal bait kirjutatakse. Seega boodikiirusega registrisse tuleb kirjutada suure bait esimesena. Järgmine on kujundamisel, enamik asju nendel päevadel vaikimisi "8N1", ja see on, mida me teeme sii 19.10.4 (UCSR0C) kirjeldab raamimine kontrolli. Kasutada asünkroonse režiimis top 2 bitti 00. Inhibeerimiseks pariteet põlvkond ja kontroll, seada järgmise 2 bitti 00. Kasutamiseks 1 stop bit, seadke järgmine bit 0. Kasutamiseks 8 Andmebittide paigaldage järgmine 2 bitti 11 (pärast 3). In async režiimi natuke peaks olema 0. Ühtekokku UCSR0C = 0x06; või UCSR0c = (3 << UCSZ00) programmeerib regi õigesti. Kui jadaport käivitub, võite kirjutada seda kirjutades UDR0 . Te peaksite kontrollima, et port on tegelikul valmis edastama; Tavaline viis selleks näib olevat hõivatud ootama, et katsed kui USART andmeregister tühi - (UCSR0A & (1 << UDRE0)) . Proovige kirjutada programm, mis trükib fikseeritud stringi serial port
Protsessoraastaandmebitteaadressbittetöösagedus MHz8086197816205...108088197816/8205...880286198216248...1280386DX1985323216...3380386SX19 8832/162480386SL19903280486DX1989323225...5080486SX1991323216...3380486SL1992323220...338 0486DX21992323250...6680486DX41994323275...100Pentium199432/643260...200Pentium Pro199532/6432133...266Pentium MMX199732/6432>133Pentium II199732/6432233...300Selgituseks tabelile niipalju, et andmebittide kaks väärtust, nt. 32/16, tähendavad seda, et protsessori sisemine siin on 32-, välimine aga 16-bitine. Lühema välissiiniga lahendus on märksa odavam, kuid sellega kaasneb paratamatult teatav töökiiruse langus. Virtuaalmälu puhul on tegemist sellise tehnikaga, mis lubab protsessori mäluseadmete aadressruumi näivalt suurendada väliste mäluseadmete arvelt. Multitegumtöö (multitasking)
Kui akustilist sidestit kasutatakse tänapäeval ainult erijuhtudel (näiteks siis, kui telefenijuhe on jäigalt kinnitatud seina külge või välitingimustes), siis modemite kasutusvaldkond on ainult laienenud seoses arvutivõrkukde (sealhulgas Interneti) massilise levikuga. Sõltuval adnmesideviisidest võib modemis jaotada asünkroonseteks ja sünkroonseteks. Klassikalised modemitüübid töötavad enamasti asünkroonselt, kusjuures andmebittide arv varieerub sõltuvalt valitud tööviisiisist 5-st kuni 8-ni. Peale selle lisatakse tavaliselt igale sõnale veel üks bitt paarsuskontrolliks. Kui kasutatakse paarisarvulisuskontrolli (even parity check), siis see bitt asetatakse ühte, kui on vaja teha 8-bitises koodisõnas ühtede arv paarisarvuks. Kui aga kasutatakse paarituarvulisuskontrolli (odd parity check), siis see bitt viiakse ühte juhul, kui ühtede koguarv ülejäänud koodisõnas pole paaritu arv
Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne.
Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarsusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne
Paaris paarsuskontroll paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne
Kõige lihtsam veaavastus toimub paarusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna. Kasutatakse ka kahemõõtmelisi paarsusbitte, nende abil on võimalik ühekordseid vigu ka parandada. Keerulisemad veaavastuskoodid on nn kontrollsummad. Nende põhimõte seisneb selles, et andmebittide alusel arvutatakse mingi kindla algoritmi abil välja üks kontrollkood, mis pannakse paketiga kaasa; seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne.
STP – shielded twisted pair CAT – kategooria näitab kvaliteeti. Mida suurem on number, seda parem on kaabel – suurem riba laius, läbilaskevõime, hind. 13 Fiiberoptiline kaabel Raadiokanal 14. Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. Põhiparameetrid – kiirus, andmebittide arv, paarsuskontroll, stoppbittide arv, voo juhtimine. Nullmodem on kommunikatsioonimeetod, mis on otseselt ühendatud kahe seadme vahele kasutades RS-232 kaablit. Korraga saadetakse vähe bitte – saadetakse startbitt (algab edastud), siis mõned andmebitid ning siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv ühtesid või on andmed vigased, võimaldab tabada bitivigu. 15. Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem.
200 Korpuses 2 kristalli: CPU ja L2- Pentium Pro 1995 32/64 32 133...266 vahemälu (256 või 512 KB) Pentium II 1997 32/64 32 233..300 MMX tugi, L1-vahemälu 32 KB Pentium MMX 1997 32/64 32 >133 Pentium III 1999 32/64 32 ...510 Pentium IV 2000 32/64 32 1,7...4 GHz Selgituseks tabelile niipalju, et andmebittide kaks väärtust, nt. 32/16, tähendavad seda, et protsessori sisemine siin on 32-, välimine aga 16-bitine. Lühema välissiiniga lahendus on märksa odavam, kuid sellega kaasneb paratamatult teatav töökiiruse langus. Virtuaalmälu puhul on tegemist sellise tehnikaga, mis lubab protsessori mäluseadmete aadressruumi näivalt suurendada väliste mäluseadmete arvelt. Inteli mikroprotsessorite kõrval on palju kasutamist leidnud ka teised protsessoritüübid, eriti
Järjestikport on üldotstarbeline liides, mida võib kasutada peaaegu igasuguse seadme arvutiga ühendamiseks, k. a. modemid, hiired ja printerid (kuigi enamik printereid kasutab paralleelporti). Rööpport (paralleelport, parallel port) välisseadmete, näit. printeri arvutiga ühendamiseks ette nähtud pistikupesa. Läbi paralleelpordi liiguvad andmebitid paralleelselt, st. iga biti jaoks on oma juhe. Olenevalt tüübist võib paralleelpordi pistikul olla 8 või 16 jalga andmebittide jaoks ning paar-kolm jalga juhtsignaalide ja maanduse jaoks. PC paralleelpordi juures kasutatakse 25 jalaga pistikut DB-25 ning selle abil ühendatakse arvutiga printereid, teisi arvuteid ja muid suhteliselt suurt ribalaiust vajavaid seadmeid. PC välisseadmetele ette nähtud paralleelporte nimetatakse LPT1 ja LPT2. Enamasti on personaalarvutitel ka vähemalt üks järjestikport (jadaport), mida nimetatakse COM-pordiks.
Selle meetodi probleem on aga see, et kui kohale jõudvas kaadris on paarisarv bitte ära flippinud (1 -> 0 või 0 -> 1), siis vastuvõtja poole peal viga ei tuvastata. 2. Kahedimensiooniline paarsuskontroll - paarsusbitt eksisteerib andmebittide iga rea ja iga veeru jaoks ( N × M biti puhul on N + M + 1 paarsusbitti; pildi peal 5 ×3 ). 3. CRC ehk Cyclic Redundancy Check. Saatja tahab vastuvõtjale saata sõnumit D , kus on d bitti. Näiteks: D=101110 , d=6 .
annaabi.ee 
