"Milline oleks olnud Eesti ala alternatiivne areng, kui võõrvallutust poleks toimunud?" Võõrvallutused on jätnud Eestile sügavad jäljed. Siiamaani räägitakse ja tuletatakse meelde veel Teist maailmasõda, eriti veel vene küüditamist.Eesti riik on pidanud palju üle elama ja pidevas vaesuses olema, võrreldes skandinaaviamaadega. Väga paljude eestlaste unistus on elada ja töötada paremal järjel riigis. See on ka üks põhjustest, miks paljud eesti kodanikud lähevad tööle ja elama näiteks Norra, Rootsi, Taani ja Soome.
tuntud ühisjooni, mis selle tervikuks liitsid. Kõige tunnuslikumaks neist võib pidada regivärsilist rahvalaulu, rehielamut kui tüüpilist elamut ja pehmet hapendatud rukkileiba. Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg (Estonica, 2010). Rahvakultuuri arenguloos võib selgesti eristada kolme perioodi. Esinene oluline periood oli meie esivanemate kujunemisloos 13.sajandi võõrvallutused, mille tagajärjel läks muistne maarahvas pikkadeks sajanditeks võõraste mõjuvõimu alla. Teine märkimisväärne ajajärk ulatus 16.sajandisse: reformatsioon, mis pani aluse kirjakeele tekkele ja kultuuri edenemisele. Kolmas periood on 19.sajand teine pool, mil meie traditsioonilisest talurahvaühiskonnast hakkas ajapikku kujunema uuemaaegne ühiskond. Mina käsitlen oma referaadis enamasti esimese ja teise nimetatud ajajärgu mõjutusi. Siinkohal toon välja, et tollaaegsest
annaabi.ee 
