sukad, kuub, keep, mantel, saterkuub, kübar, lehterservaga saapad, kannused siid, pits, puuvill, lina korsett, lehvik muhv, kindad, krae, kravatt, kätised parukad nööbid, teemandid, suled kõrge kontsaga kingad Rokokoo N: alussärk, seeliku karkass, (u. 1715-1780) alusseelik, korsett, rinnalapp, varrukad, seelik, kleit, pihik panier, contouche, neglizee, keep, polonaise, peakatted M:saterkuub, vest, särk, kravatt, põlvpüksid (kitsad), sukad, suurkuub, redingot, frakk, saboo atlass, satään, siid, damast, brokaat pits trükitud puuvillane kangas
ühevärvilised. Saaremaa seelikud olid valdavalt põikitriibulised ning Lääne-Eestis vahel ruudulised. Naisterõivad Tänapäeva mõistes aluspesu talurahvas ei tundnud. Valge linane särk oli otse ihul. Särgile mähiti peale vöö. Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla.
järgi. Võrkja kanga piirjooned traageldati tugeva kanga piirjoonte abil. 20 Alus- ning pealmise seeliku lõike arvutas autor koos välisjuhendajaga enda keha järgi. Mõõdeti ära nii alusseeliku kui ka kleidi pealoleva seeliku vöökoha ümbermõõt ning mõlema seeliku soovitav pikkus. Alusseeliku pikkus pidi olema veidi lühem kui põlvini. Seda põhjusel, et seelikut kleidi keskelt hõrenevate lillede vahelt näha ei jääks. Alusseelik tuli teha kitsam kui pealmine seelik, et need eraldada. Seda autori soovist jätta pealmine kangas vabalt liikuma. Soovitud mõõtmed kanti küpsetuspaberile. Seejärel kinnitati paber nööpnõeltega kangale ning lõigati välja alusseeliku mõlemad pooled. Pealmine seelik oli alt laiem kui alusseelik, seega tuli kastutada ka teist lõiget. Pärast pealmise seeliku mõlema poole väljalõikamist tuli need alguses tugevamale kangale kinnitada. Autor ei saanud küpsetuspaberi
XV sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig karmiinpunast sametit ja atlassi. Leekivpunasesse kleiti rõivastusid pruudid veel kuni XVIII sajandini. XVI sajandil, kui Euroopas domineeris hispaania mood oma süngete toonidega. Pulmariiete suursuguseimaks materjaliks peeti musta põhjaga kuldbrokaati. Järgmisel aastasajal kuulus elegantseima mõrsjarüü au mustale sametkleidile, mille alt paistis välja punasest siidist alusseelik. Alates XVI sajandist hakkas pruudi riietuses, eriti saksa suurnike perekondades, üha sagedamini esinema hõbebrokaati. Selle põhjusel kujunes valge värvus saksa spetsiifiliseks moeks. Mujal Euroopas levis valge pruutkleit alles XVIII sajandi lõpust. Kunagine leinavärvus valge sai süütuse ja puhtuse sümboliks. Pulmariietuse püsivaimaks aksessuaariks peetakse pärga, mis oli kasutusel juba antiikajal. Rõivalisandid
kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle ,,shimmeyksi" peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut. Meeste rõivastuses püsis enamasti frakk, kuid üha enam hakkas moodi tulema pikk-kuub. Frakki hakati pidama rohkem peoülikonnaks ja vähem pidulike sündmuste korral kasutati smokingut. Põlvpüksid olid jäänud täiesti minevikku. Ülikonna juures mängis väga suurt rolli kallis materjal ja hea rätsepatöö.
lihtsalt kujukesi. Lauanõud olid sageli kaunite naiste, laste ja lilledega nõnda üle kuhjatud. Küünlajalg aga võis olla puu kujuline, mille otsast kenad noored inimesed vilju korjavad. Hinnati pikantset nalja ja pealiskaudset peent vaimukust. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend "Pärast meid tulgu või veeuputus" pärineb just neist aegadest. RIIETUS NAISED S-kujulised kleidid, kolmnurkne sügav kaelus, korsett, võrudest alusseelik- seelikud muutusid nii laiaks, et daamid mahtusid uksest sisse vaid külg ees, jäigad pitsvarrukad, õrnad lehvikud, peakatted ja õlasallid. Lai dekoltee, suur kleit, lipsud, korsett. Naiste riided olid mõeldud pidutsemiseks, lõbutsemiseks, mõnulemiseks. Riietel olid mustrid, volangid, õrnad - moodi tulid lendlevad tekstiilid. Tähtsamad materjalid riiete valmistamiseks olid atlass ja satään. Atlassi sära varjutati peene
karusnahaga vooderdatud mantel oli sügavsinine. Mitme kleidi üksteise alt nähtavaks tegemine nõudis suurt harjutamist ja oskust. 3. Pulmakleit Pulmakleit pole alati traditsiooniliselt valge olnud. Keskaegse pruudi unistuseks oli pulmapäeval riietuda punasesse, rikkalikult kaunistatud kleiti. 15. sajandil kandsid Itaalias mõrsja ja peig mõlemad karmiinpunast sametit või atlassi. Kui kleit oli muud värvi, siis pidi kas mantel või selle peal või vähemalt väljaulatuv alusseelik olema violetne või purpurpunane. 4. Meikimine Kõige järsem muutus keskaja naiste meikimistavades puudutas kulme. 13. sajandi õrnema soo esindajad soovisid näidata oma kulme tegelikust heledamate ja õhematena. Mõnikord raseeriti kulmud lausa täiesti ära! Keskaja üheks ihaluseks olid ka täidlased huuled. Suu pidi olema punane nagu roosinupp. Selleks tuli seda määrida meega. Kael pikk ja peenike nagu luigel. Pika kaela saavutamiseks ei tohtinud kukal olla juuste varjatud
- olulised kraed ja kätised - lehterservadega saapad, kõrged kontsad, kannused - paeltega kokkuseotu juuksed, pats, vuntsid ja lühike lõuahabe - laiaääreline jaanalinnusulgedega kaunistatud kübar Naised: - puusapadi, mitu seelikud üksteise peal - sügav neljakandiline dekoltee, püstkrae - madal soeng 17. saj. Rõivastus 17. saj. keskpaigas keskpaik Mehed: - alusseelik püksid, põlvpüksid, särk, jakk, sukad, jalutuskepp - rosettidega kaunistatud kingad - suurte lokkidega parukad Naised: - kaks kleiti üksteise peal - dekoltee õlgu paljaksjättev - esitükiga korsett - kapsapeasoeng Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses Mehed: - vestiga ülikond, põlvedeni ulatuv saterkuub - kaelaside kravatt, palju nööpe Naised: 18. saj.
varasematel perioodidel. Alates 1635.a muutus naisterõivastuse maht väiksemaks, rull puusade ümber kadus, varrukad muutusid väiksemaks, lühikesest paksust naisest sai pikk ja sihvakas. Rõivastus 17. saj. keskpaigas Meesterõivastus Selle perioodi rõivastusstiili võib nimetada "Reinkrahvi" stiiliks. See kentsakas mood levis ilmselt lapskuninga Louis XIV mõjul ja kestis suhteliselt lühikest aega. Meesterõivastuse kõige iseloomulikum osa on väga laiad nn alusseelik-püksid või reinkrahvi püksid. Need olid väga avarad ja ulatusid ülespoole põlve. Püksisääre laius oli kuni 180 cm ning neile lisasid veelgi lopsakust kaunistuseks kasutatud rüüsid, paelad ja paeltest tutid. Nende pükste all kanti samast või kontrasttoonis kangast avaraid põlvpükse, mis olid põlvede alt kinnitatud sukapaelaga. Uhkematel pükstel olid allääred kaunistatud laia kroogitud või volditud rüüsiga ja rikkalike pitsidega. Pikemad sukapaelad seoti külgedel rosetiks
kaenla alla siidist polsterdused. Peale pandi lühike särk. Hiljem tuli eest alla nööbitav pikk särk, mis oli vöökohalt kokku kroogitud. Pitsiga ääristati kaela ümbert ja puhvvarrukate servad. Kui naised riietusid, pandi esimesena selga Kuidas naised riietusid aluspesu, korsett ja siidisukad. 1900-1910? Kui nendega saadi ühelepoole, siis laotati põrandale ringikujuline peenest lõuendist või siidist alusseelik, millesse daam astus ning mille ta talje ümber sidus. Alusseeliku järel pandi kõige peale kleit, seda ka kuumal suvel. Kleidi peale pandi jäik pandlaga vöö, mis pluusi ja seelikut kandes seljale kinnitati. Selle eesmärk oli vältida nähtavale jäävat pilu kahe riideeseme vahel. Viimasena pandi pähe kübar, kätte kindad, jalga nööbitavad saapad ja vihmavari. Naiste soenguajalugu aastatel 1900-1910 Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult
Aseta kummipael katkendjoonele ja õmble kumm pükste külge. Õmblemisel pinguta kummi, õmble sääreõmblused. Õmble istmikuõmblus, jäta kummikanali osas õmblusesse ava. Keera ülemine äär tagasi, tepi pealt läbi. Aja kumm kanalisse. Särk.Õmble üks õlamblus kokku,diagonaal- kandiribaga kandi mõlemad käeaugukaared ning kaelakaared. Õmble küljeõmblused kokku,ääresta õmblusvarud ja õmble kitsa kahekordse palistusega alläär. Lahtisele õlaõmblusele kinnita käsitsi haak. Alusseelik. Õmble küljeõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Alläär õmble laia palistusega ja serva kinnita puuvillane pits. Õmble vastavalt kummi laiusele kummikanal ja jäta ava kummi sisse ajamiseks. Aja kumm kanalisse. 2.3 Nukule rahvuslike riiete õmblemine. Materjalid: 1. Valget linast labast riiet 2. Valget toimsesidususega puuvillast riiet. 3. Valgeet peenikest õmblusniiti 4. Mulineesid (punane,valge) tikkimiseks 5
Tuleb valida ainult kaunistused, toolid ja nende kaunstused. Pruut peab endale valima sobiliku kleidi. Meie valisime pulmakleidiks kleidi, mis maksab 180 eurot ja sellele hinnale lisanudub loori hind 10 eurot. Pulmakleit on valge, lihtsa A lõikega kleit. Kleidi rinnaosa on südame kujuline ja pihaosa kaunistavad imeliusad kristallikesed. Kleidi hinda kuuluvad ka alusseelik ja õlarätt, mis on samuti valged. Lisaks tuleb juurde veel 59 eurot ehete hind. Selle raha sisse kuulub tiaara, kaelakee ja kõrvarõngad, mis sobivad täiuslikult Pruudi kleidi juurde. Pruut peab endale valima ka meigi, soengu ja maniküüri. Soengu valisime salongist Kulde Juus, mis asub Kuressaares Kauba 5 majas. Pruudisoeng maksab seal 25 eurot ning loomulikult tuleb teha enne ka proovisoeng, see teeb kokku 30 eurot. Lisaks valib pruut endale meigi, mida aitab valida meigi tegija
soojast ematüübist – võidukäiku alustas mehe mänguasjaks disainitud kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid naiselikumaid riideid, olulisim oli poole sääreni ulatuv kahar volditud, kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad. Tüdrukud, kellele meeldis pahade poistega ringi käia, eristasid end nn. Peggy Sue’dest ehk headest tüdrukutest lühemate juuste, väikese kaelaseotava räti, liibuvate pluuside, kitsaste seelikute või kapripükste ja stilettodega Mehed :
maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks ning saatis tüdrukuid linna Pasale. Zaral oli probleeme kõnelemisega ja Aliide hakkas juba kahtlustama Zara jutu tõesust. Nad läksid tuppa. Aliide pakkus talle puhtaid riideid: alusseelik ja kittel. Zara ei tahtnudd seelikut vaid pükse. Kui oli riided ära vahetanud viskas ta oma kleidi, sukad ja kaardi tulle. Aliide ei mõistnud. Ta lubas teha vanni. Zara ajas ajalehte sirvides klaasi ümber ja ehmus. Ta koristas ning Aliide võttis ta käest kinni. Zara ehmus jälle. Kui Zara vanni läks nägi Aliide, et Zara keha on muljutud. 1991,Vladivostok Zara kodu ette sõitis must volga. Sealt tuli välja Oksana, kes oli Zara kunagine sõber, keda pole
Anti välja korraldusi ja keelde rõivastuse kohta, need määrasid seisuste järgi lubatud materjalid ja kaunistused, kuid kõik ruttasid kandma seda, mis neile oli keelatud. 17-18. SAJAND 17. saj. Keskpaiga rõivastusstiili võib nimetada "Reinkrahvi" stiiliks. See kentsakas mood levis ilmselt lapskuninga Louis XIV mõjul ja kestis suhteliselt lühikest aega. Meesterõivastuse kõige iseloomulikum osa on väga laiad nn alusseelik-püksid või reinkrahvi püksid. Moes on pikad juuksed ja üldine parukate kandmine. Esialgu eelistatakse peente, hiljem suurte lahtikammimata lokkidega parukad. Suure nn allonz-paruka lokid võisid ulatuda kuni puusadeni. Parukas näitas kandja "väärtust", neid valmistati nii juustest kui ka kitsede ja hobuste karvadest. Eelistati blonde parukaid. Naisterõivastus arenes meesterõivastusest sõltumatult. 1675. a moodustati esimene naisõmblejate tsunft
annaabi.ee 
