2) Miks piiratakse SO3 sisaldust liivas? SO3 on väävliühend. See põhjustab korrosiooni (korrosioonireaktsiooni intensiivsus kasvab). Suurema koguse vääveloksiidi kui õhu saastaja korral võib liiv täitematerjalina põhjustada materjali hävimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. 3) Miks piiratakse vilgu sisaldust liivas? Vilgud on vettsisaldavad alumosilikaadid. Õhu käes laguneb see väga kiiresti. Vilgu sisaldust liivas piirataksegi selle pärast, et vesi takistab tsemendi kivinemist. 4) Miks piiratakse peenliivade kasutamist betoonis? Mida rohkem on peenliiva segus, seda vähem saadakse lõpptulemusena betooni. Betooni valmistamiseks kasutatakse sellist liiva, mis võimaldab saada maksimaalse pakketihedusega betooni ja vähendada tsemendi kulu. 5) Miks kontrollitakse huumuse sisaldust liivas?
Ränihapet saadakse kaudselt, leelismetallide silikaatide reageerimisel tugeva happega. Silikaadid lahustuvad vees vähe, ainult leelismetallide omad hästi. Looduses on ränidioksiidi kvartsina. Suured kvartsikristallid on mäekristallid, värvilised on nt ametüst. Kristalne kvarts on kõrge sulamistemp. Ränidioksiidi on veel looduses ränikivina. Paljud looduslikud silikaadid sisaldavad peale räni ka alumiiniumi, sellest tuleb nimetus alumosilikaadid. Põldpagu, kaoliniit, asbest, vilgukivi, talk. Klaas on hästi töödeldav, läbipaistev, keemiliselt vastupidav. Saadakse Na2CO3, CaCO3, SiO2 kokkukuumutamisel. Tsement, keraamikatooted.
Väljauhtumine võib olla suurem kui akumulatsioon. A-El-Bt kamardumine seisneb huumusainete ja orgaanilismineraalsete komplekside moodustumises ja kuhjumises. Ei saa toimuda steriilses miljöös, kus org. ainet pole. Areneb mullatüsendi pealmises osas. Tähistatakse A. savistumine - 1) Org. aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire; 2) Mulla lähtek. kooseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille murenemine võib anda sek. savimin. e alumosilikaadid ja karbonaadid 3) Klimatilised tingimused pikk posit. temp., et bioloogiline tegevus oleks pikaajaline niiskete ja kuivad perioodide vaheldumine. Savistumiseks soodne parasniiske kliima, ka lähistroopiline. 4) pH neutraalne või selle lähedane. A-Bm-C. ferraliidistumine Eeldused: muld rikastub Al ja Fe- hapendi poolest. Muutub punakaks. Räni muudet. lahustuvaks ja uhutakse mullamassist välja. Eemalduvad Na, K, Ca, Mg. Areneb kõrge temp ja niiskuse juures. Parasvöötmes pruuni v
lagundatakse ja saadakse tagasi oksiid. Baariumoksiid o On kantserogeenne, sp tänapäeval meditsiinis enam ei kasutata o Kasutusel teatud tüüpi klaasides Tseoliidid ioonvahetid Nafta ----tseoliit-- produktid Võimaldab kõrge kvaliteediga autokütust toota rohkem Molekulaarsed sõelad Lämmastiku ja ha ..? On võimalik radioaktiivseid jääkaineid puhastada Tseoliidid on alumosilikaadid vt slaid Silikaadid on väga stabiilsed T-aatom ehk tetraeedriline aatom Nõrgalt seotud katioon võimaldab ioonvahetust 17 Monday 1 October y Kui katiooniks proton, tekib hüdroksüülrühm, prootonit loovutatakse päris hästi (tugev tahke hape) ja on võimalik protoneerida alkaane ->> nafta töötlemine. See on
Kivimineraalid: ·Omadused värvus oleneb keemilisest koostisest, läige (klaasja-, pärlmutri, rasva- ja sarvjaläikelised ning tuhmid e. matid), kõvadus (Moshi skaala järgi), lõhenemispind (teatud suunas õhukesed tasaparalleelsed plaadid / mitteparalleelsed tasapinnad / lõhenemispinnad pole selgelt eristatavad / lõhenemispinnad puuduvad) ·Koostis silikaadid (kvarts, ränidioksiid: kõige enam maakoores esinev mineraal, leidub ehedana ja ka polümineraalide koostises), alumosilikaadid (päevakivid nad lagunevad kergesti vees ja õhus sisalduva CO2 juuresolekul, kasut. peen ja jämekeraamika tootmiseks / vilgud vettsisaldavad, laguneb õhu käes), magneesiumi ja rauda sisaldavad mineraalid (pürokseenid - kõrge löögikindlus, õhus ei lagune), alumiiniumoksiidi sisal. mineraalid (rubiin, safiir, biksiidid aluminaattsemendi tooraine), vulkaaniline klaas (kindla keemilise koostisega amorfne kivim, moodustunud silikaatse sulami jahtumisel).
Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeemiliselt tasakaalustatud tasapindsete pakettidena. Savimineraalide iseloom sõltub sellest, kas pakettide liitjaks on suure ioonraadiusega kaalium (hüdrovilgud), magneesiumhüdroksüüd (kloriid), vee molekulid (smektiidid) või tagatakse side lihtsalt pakettide aatomite segu vabade elektrilaengutega (kaoliniit). Looduses muutub pakkettide vaheline seos pidevalt: kord kantakse siit lahustega
Ilusakujulisi erikujusid kasut. vääriskividena. Boksiit Al2O3.aq. Sisaldab 41-67% alumiinimoksiidi ja on alumiinoimtööstuse tooraineks. Vee sisaldus kõigub 8-30% piires. K 1-3, E 2,3-3,5. Pruuni või punase värvusega, amorfne, tahkestunud kolloidse alumiinumoksüüdi segu, mis sisaldab mitmesugusel hulgal adsorbeeritud vett. Seda tekib rohkesti nn lateriidistumise protsessis, mis toimub eriti intensiivselt troopika ja subtroopika tingimustes, kus alumosilikaadid lagunevad, moodustades boksiidi, opaali ja vabad karbonaadid. Boksiidi teke looduses on iseloomulik just niiskeile troopika- ja subtroopika aladele, kus boksiit koos vettsisaldavae rauahapenditega moodustab nn lateriitmulla põhilise koostisosa. Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3. 70% Fe, 30% O. Kristalliseerub trigonaalselt, kuid väliskuju tingitult tekkelaadselt, võib olla väga mitmesugune – peeneteraline, peitkristalne, soomuseline või radiaalkiireline
Savi põhikomponent on kaoliin Al2O3 ·2SiO2 ·2H2O ehk Al2(Si2O5)(OH)4. Savi on väga plastiline materjal. See on tingitud tema kihilisest ehitusest (joonis 3.6). Keraamilistest materjalidest detailide valmistamisel tuleb neid kuumutada kõrgel temperatuuril. Keraamilised materjalid on mitmefaasilised süsteemid, koosnedes kristalsetest ja klaasitaolistest osadest. Kristalse faasi moodustavad mitmesugused alumosilikaadid, mis määravad ära materjali elektrilised ja mehaanilised omadused. Klaasifaas kujutab endast klaasikihte, mis seob omavahel kristalseid osi. Keraamiliste materjalide tehnoloogilised omadused (plastilisus, kuumutamistemperatuur jt) on määratud klaasifaasi koostise ja hulgaga. Keraamiliste detailide valmistamiseks algul lähtematerjalid peenestatakse ja segatakse kuulveskites, seejärel vormitakse detailid mitmesuguste kuivade ja märgade meetoditega ning need kuumutatakse
enamkasutatavam lähtematerjal, kuna on odav, on palju, saab kasutada ilma muuda lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraaamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid .Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5)(OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainaks on liiv ja põldpagu Tüüpilised portselanid sisaldavad 50% savi, 25% puhast kvartsliiva, 25% põldpagu. Keraamiliste detailide valmistamine-komponentidest vormitakse märga- ja kuivmenetluste teel detaile. Peamised
kovalentsed, intermetallilised) 2)Halodeenühndid (tsüaniidid – vesiniktsüaniidhape HCN - värvitud mõrumandlilõhnaga väga mürgine põlev vedalik; tsüanaadid – tsüaanhape HOCN – vabas olekus on isovormi kujul, suht tugev hape; tiotsünaadid – vesiniktiotsüaanhape HSCN – kasut keemialaborites. Räni(Si)- Looduslik koosneb 3isotoobist. Maakoores leviku poolest 2.kohal, ehedalt looduses ei leidu. SiO2- palju eri teisendeid (liiv, kvarts), alumosilikaadid – keerukad ühendid (savid, vilgud). Si leidub väh määral taimedes ja loomades. Eraldas Gay-Lussac 1811. Saamine: liiva ja söe segu kuumut. Om: Kõva (mohsi skaalal 7), metalliläikega tume-hõbehall, haoete suhtes passiivne, madalal temp pass. Ühendid: ränidioksiid SiO2 (lev. aine lood.), kõva, raskesti sulatatav. Puhtal kujul - mäekristall. Kvartsi ja kvartsklaasi kasut UV-seadmetes, kellades, ultraheliseadmetes jm. Silaanid- värvitud,
jne.) kristallklaas. Eestis toodeti kristalli ainult enne sõda On vaja kolme põhilist toorainet: savi, liiv, põldpagu. Lorupi klaasitehases (hilisem Tarbeklaas). Saab SAVID on enam-vähem puhtad hüdreeritud kasutada ka optilise klaasina. alumosilikaadid, mis on tekkinud kaljumineraalidest, kus Boorsilikaatklaas: sisaldab 10-20% B 2O3, 80-87% SiO2 põldpagu oli põhiline komponent: ja 10% Na2O. Sel klaasil on väga väike K2O · Al2O3 · 6 SiO2 + CO2 + 2 H2O K2CO3 + Al2O3 · 2 mahupaisumiskoefitsient, suur termiline ja keemiline SiO2 · 2H2O + 4 SiO2 püsivus, madal elektrijuhtivus
muuda lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraaamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid (Al2O3, SiO2, keemiline seotud vesi). Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5) (OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainaks on liiv ja põldpagu( see on alumosilikaat, Na, K ja Ca ioonid, madal sulamistemp, tahkumisel moodustab klaasi). Tüüpilised portselanid sisaldavad 50% savi, 25% puhast kvartsliiva, 25% põldpagu.
paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina , teedeehituses 2.3.Moondekivimid Moonde e. metamorfsed on kujunenud tard- või settekivimitest keemiliste mõjutuste tõttu. Ehituses kasutatakse: marmorid, kvartsiidid, savikildad. 2.4. Kivimineraalid 2.4.1.Omadused Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest. iseloomustavad järgmised tunnused: Värvus,Läige. Pinnakõvadus Lõhenemispind. 2.4.2.Mineraalide koostis 2.4.2.1.Silikaadid Kvarts. Ränidioksiid. SiO2 Alumosilikaadid 2.4.2.4.Magneesiumi ja rauda sisaldavad mineraalid. Magnesiaal - raudasisaldavatest mineraalidest on tuntud pürokseenid: 2.4.2.3.Alumiiniumoksiidi sisaldavad mineraalid 2.4.2.5.Vulkaaniline klaas 2.5.Looduskivide tootmine ja kasutamine 2.5.1.Tootmine lahtistest karjääridest või kaevandustest. Eraldamine massivist: murdmise, vertikaalse kiilumise, lõhkamise või ka saagimisega. Pinnatöötlemise järgi eristatakse raid- ja abrasiivtöötlemist: Looduskivide kasutamisel arvestatakse nende:
Silikageel on hüdrateerunud amorfne ränihape (SiO2*nH2O). 1 g silikageeli pind on piirides 500-600 m2. Silikageel sobib hästi gaaside kuivatamiseks ja katalüsaatorite kandematerjaliks, teda iseloomustab hea keemiline stabiilsus. Alumogeel on aktiivne alumiiniumoksiid (Al2O3*nH2O), mida saadakse alumiiniumhüdroksiidi kuumutamisel. Alumogeel sobib üldiselt kasutamiseks samal otstarbel, mis silikageel, kuid on parema niiskust siduva toimega. Tseoliidid on keemiliselt koostiselt alumosilikaadid, mis sisaldavad leelis- ja leelismuldmetalle ning mille pooride suurus on võrreldav molekuli mõõdetega, siit ka nende teine nimetus "molekulsõelad". Tseoliidid võivad olla nii loodusliku kui ka sünteetilise päritoluga. Tseoliidid adsorbeerivad hästi kõiki tööstuslikke gaase, mille molekulide kriitiline läbimõõt ei ületa 4*10-9 m. Siia kuuluvad H2S, CS2, CO2, NH3, paljud süsivesinikud jt.
ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad Al2O3-e, SiO2-e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi kaoliini Al2(Si2O5)(OH)4 valemi võib kirjutada ka Al2O3·2SiO2·2H2O, ta on kihilise ehitusega. Kui lisada savile vett ja segada, siis tungib vesi kihtide vahele ja on seal õhukese kilena. Seetõttu saavad niiskes savis kihid üksteise suhtes kergelt liikuda. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainena kasutatakse tavaliselt liiva ja sulandajana põldpagu
ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad Al2O3-e, SiO2-e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi kaoliini Al2(Si2O5)(OH)4 valemi võib kirjutada ka Al2O3·2SiO2·2H2O, ta on kihilise ehitusega. Kui lisada savile vett ja segada, siis tungib vesi kihtide vahele ja on seal õhukese kilena. Seetõttu saavad niiskes savis kihid üksteise suhtes kergelt liikuda. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainena kasutatakse tavaliselt liiva ja sulandajana põldpagu
2. Väävliühendite klass väävli ühendid metallidega. Esindajad: püriit FeS2, galeniit PbS. 3. Halogeenühendite klass kloriidid ja fluoriidid. Sekundaarsed mineraalid. Esindajad: kivisool NaCl, sülviin KCl. 4. Oksiidide klass mitmesuguste elementide ühendid hapnikuga. Esindajad: kvarts SiO2, hematiit Fe2O3, magnetiit Fe3O4, limoniit. 5. Hapniku sisaldatavate hapete soolade klass looduses laialdaselt levinud. a. Alumosilikaadid ja silikaadid. Esindajad: päevakivid (ortoklass (K-allikas) ja plagioklass (Na- ja Ca-allikas)), vilgud (muskoviit ja biotiit). b. Fosfaadid. Esindajad: apatiit, fosforiit. c. Karbonaadid. Esindajad: kaltsiit, dolomiit. d. Sulfaadid. Esindajad: anhüdriit, kips. 6. Süsivesinikühendite klass orgaanilised mineraalid. Nafta, turvas. Kivimid
Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad -e, -e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi kaoliini valemi võib kirjutada ka , ta on kihilise ehitusega (joon 8-23). Kui lisada savile vett ja segada, siis tungib vesi kihtide vahele ja on seal õhukese kilena. Seetõttu saavad niiskes savis kihid üksteise suhtes kergelt liikuda. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainena kasutatakse tavaliselt liiva ja sulandajana põldpagu.
Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad Al2O3-e, SiO2-e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi kaoliini Al2(Si2O5)(OH)4 valemi võib kirjutada ka Al2O3·2SiO2·2H2O, ta on kihilise ehitusega. Kui lisada savile vett ja segada, siis tungib vesi kihtide vahele ja on seal õhukese kilena. Seetõttu saavad niiskes savis kihid üksteise suhtes kergelt liikuda. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainena kasutatakse tavaliselt liiva ja sulandajana põldpagu.
silikaadidest happe toimel (sadestuvad), räniühendite (klorosilaan) hüdrolüüsil. Silikaadid- ränihapete soolad üldkujul aniooniga SixOyn-. Maakoores v levinud ühendid. Naatriumsilikaadi Na4SiO4 saadakse kvartsliiva kuumutamisel NaOH lahuses kõrge rõhu all autoklaavis. Naatrium- ja kaaliumsilikaati kasut tehnikas- eritsementide saamisel ja veekindlaks muutmisel, metallimaakide flotatsioonirikastamisel, pinnase tihendamisel, liimina. Tuntumad alumosilikaadid on põldpagu, vilgukivi ja graniit (kvartsi, põldpao ja vilgukivi tihe segu), samuti nende lagunemisel tekkiv savi. Kaoliniit Al2(OH)4Si2O5 on portselani tooraine. Krbiidid- saadakse reageerimisel süsinikuga SiC Silaantetrakloriid- Räni reageerimisel otse klooriga saadakse ränitetrakloriidi SiCl4. SiCl4 reageerib erinevalt CCl4-st veega: SiCl4(l) + 2H2O(l) SiO2(s) + 4HCl(aq). SiCl4 kasutatakse puhta räni saamiseks: SiCl4(l) + 2H2(g) Si(s) + 4HCl(g).
Maakoores leviku poolest on Si elementide seas 2. kohal. Ehedat räni looduses ei leidu, peam. ühenditüübid looduses: SiO2 (ränidioksiid) – palju erinevaid teisendeid (üle 10 polümorfse modifikatsiooni), tähtsamad neist kvarts, kristobaliit, tridümiit jt. neist igal 2 erin. kristallvormi Nende kristallvormide baasil looduses üle 200 kvartsimineraali (mäekristall, ametüst, tsitriin, suitsukvarts, ahhaat jpt.) Alumosilikaadid (põldpaod, savid ja vilgud) keerukad ühendid: katioonne osa: peam. K+, Na+, Ca2+ anioonne: (SiO4)4-, (AlO4)5- Si leidub vähesel määral taim- ja loomorganismides (rohkem kõrreliste vartes, ainuraksete kodades, käsnades, sulgedes, villas jm.) Avastamine Si ühendite kasutamine – iidsetest aegadest (klaas, ehitusmaterjal) Si lihtainena: esmakordselt eraldatud 1811 Gay-Lussac, Thenard määratletud elemendina 1823 Berzelius
ümberkristalliseerumisel Veemahutavus suureneb, vee läbilaskvus ei pruugi suureneda Savistumiseks on vaja: Meil seoses savistumise ja ülavete kogunemisega 1. Mulla lähtekivimi koosseisus peavad olema sellised miner. olemas, mille Sooldumine e. salinisatsioon murenemine võib anda sekundaarseid savimineraale e. alumosilikaadid ja Akumulatiivne mullatekkeprotsess, kus muld rikastub lahustuvate sooladega ja mulla neelav karbonaadid (Kvartsi puhul savistumist ei esine) kompleks sageli Na-ga. 2. Orgaanilise aine produktsioon peab olema suur ja muundumine kiire rikka taimestikuga kooslused rikastel lähtekivimitel Eestis ainult kitsad ribad mererannal Klimaatilised tingimused pikk pos. temp
annaabi.ee 
