värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad sisaldavad vähe huumust, sest toitained kasutatakse teiste organismide poolt kiiresti ära. Üldised mulla omadused: Raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus Happelised(ph-4,5-5,5) Minereaalainevaesed, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Keemiline murenemine. Tingimused muldade tekkeks on: Rohkelt niiskust ja soojust Kiire ainevahetus Mineraalainete välja uhtumist ei toimu Savikas muld, mis ei lase vett väga hästi läbi.
Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. Apelsinipuu Eebenipuu Mullastik Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad e. punakaspruunid mullad.Mullad on enamasti vanad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. Tingimused muldade tekkeks: rohkelt niiskust, rohkelt soojust, igati soodsat keskkonda lagundajate eluks, kiire ainevahetus, mineraalainete välja uhtumist ei toimu. Inimene vihmametsas Kliima pole eriti tervislik, Külad on jõgede ääares või rannikul, Põliselanikud, Peamiselt arengumaad, Algeline alepõllundus, Eksporditakse väärispuitu, Arendatakse maavarade kaevandamist, Keskkonna probleemid
Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud
moodustavad tiheda mangroovtihniku. Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised . INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud
Mg, K) ja ränist B sisseuhtehorisont on savimineraalide ja rauarikas Savimineraalide lagunemine C Intensiivne lähtekivimi keemiline murenemine, tekib kaoliniitsavi, mis ei suuda Mullad ulatuvad 20, iegi 30 m siduda toiteelemente sügavuseni Punamullad Ferrallitisatsioon mullatekkeprotsess troopikas ja lähistroopikas, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Ferrallitisatsioonil tekkinud mullad on kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. F. levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. Mõnes piirkonnas kasutatakse lateriiti edukalt ehitus-materjalina. Kuna need on hästi savikad, saab neist troopilise päikese käes kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade punamullad
muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Nad katavad umbes 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias. Olenevalt tüübist on punamullad mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. Ferralliitmullad Punamuld Mullad, mis on rikastunud raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on ferralliitmullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Kõrbemullad Mullad, kus aurumine ületab suuresti vee juurdesadu. Kõrbemullad on tavaliselt sooldunud. Solod Sooldunud muld, mille huumus lahustub ja mineraalosa laguneb leeliselises keskkonnas ning saadused uhtuvad mullast välja
Keskkonnaprobleemideks on põllumaa kurnamine EKVATORIAALNE METS Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaaegu pole võimalik eristada. Keskmine temperatuur on +25 kraadi.Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks. Nad puhastavad vett neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad. Vihmametsades on liaane, kes väänduvad piki puutüvesid kuni latvadeni. Arvukalt kasvab seal parasiittaimi, kes toituvad teistest taimedest ja saprofüüte ehk kõdutaimi, kes toituvad seente abil lagunevast orgaanilisest ainest. Puude okstel ja tüvedel kasvavad sõnajalad, kaktused jt. taimed, keda taolise eluviisi järgi nimetatakse epifüütideks
2) Paljud taime- ja loomaliigid jäävad ilma elukohata 3) Kahjustada saab veeringe 16. Võrdle okasmetsade ja vihmametsade muldi Okasmetsa mullad: väheviljakad leetmullad, happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendiks, ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest (okkad ei kõdune, mistõttu on vähe taimejäänuseid) Vihmametsa mullad: väheviljakad ferralliitmullad, punase värvuse annavad raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus, vähe huumust, varu on talletunud fütomassis, soojas ja niiskes kliimas lagundatakse taimejäänused väga kiiresti ja laguained võetakse kiiresti kasutusse, mistõttu on mullad väheviljakad. 17. Metsade ökoloogiline ja majanduslik tähtsus. Metsad on looma-ja taimeliikidele koduks, suured hapnikku ja süsiniku reservuaarid, puhastavad vett, neelavad süsihappegaasi, pidurdavad kasvuhooneefekti ja ühtlustavad veeringet, taimejuured hoiavad pinnast kinni,
Füüsikaline ehitus: 1) Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2) Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3) Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate - lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim - kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas.
Füüsikaline ehitus: 1. Tahke osa: mineraalne osa 50% (Masing 85-98%); orgaaniline osa 5% - 20% (harva); 2. Vedel osa: vesi keskmiselt 40%; 3. Gaasid: CO2 kuni 8%. 9. Mullakate lähtekivim ja selle murenemine. Lähtekivim kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineraalide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineraalid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas.
Ekvatoriaalsetes vihmametsades kasvab ka palju söödavaid taimi. Näiteks sidrun, apelsin, banaan, kohv, kakao, piprad, vürtsid, kaneel, vanill jt. Siinsete taimede õli ja ekstrakt on tähtis tooraine ravimite valmistamisel. Mööblitööstuses hinnatakse vihmametsadest pärit väärispuitu. Selleks on punane puu, eebenipuu, tikkapuu jt. MULLASTIK. Ekvatoriaalsetes vihmametsades on kujunenud ferralliitmullad. Punase värvi annab neile raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. LOOMASTIK. Vihmametsade loomastik on erakordselt liigi-ja eluvormiderohke. Loomade vahel valitseb väga tihe konkurents, et jääda ellu ja hankida toitu. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. INIMESED VIHMAMETSADES. Ekvatoriaalsete vihmametsade vöönd on suhteliselt hõredalt asustatud
mullas. Orgaalilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustamine. Mulla mineraloogilise koostise määrab lähekivimis ja mullas olevate mineraalide valimik, hulk ja omavaheline vahekord. Domineerivad on primaarsed mineraalid (kvarts, päevakivid, vilgud), kuid mulla viljakuse määrab väiksemas koguses olevad sekundaarsed mineraalid (hüdrovilgud, kloriit, vermikuliit, raud-ja alumiiniumoksiidide hüdraadid). Sekundaarsed mineraalid on tekkinud primaarsetest mineraalidest keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Nad sisaldavad enamikku taimedele vajalikke toiteelemente. Mida enam on primaarseid mineraale, seda suuremad on varud sekundaarsete mineraalide moodustamiseks ja mullaviljakuse kasvuks. Kuid kvartsi ülekaaluga mulla viljakus on madal. Mulla keemiline koostis väljendab otseselt mulla viljakust ja taimede toitumistingimusi.
jäänuste muundumise saadused. · Tahke osa: mineraalne 50% (Masing 85-98%), orgaaniline 5% - 20% (harva); · Vedel osa: vett 40%; · Gaasid: CO2 kuni 8%. 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas.
Sooldumine esineb kõrbe-, poolkõrbe- kuivstepi- ja stepivööndis, kus aurumine ületab sademete hulga, aga ka mujal, kus kivimid sisaldavad murenemisel ja mullatekkel vabanevaid soolasid või mullaprotsesse mõjutab soolane merevesi. Sooldumise laad oleneb sooldunud kihi sügavusest, soolade hulgast ja koostisest. Väär inimtegevus põhjustab sekundaarset sooldumist. · Ferralisatsioon on mullatekkeprotsess, kus muld rikastub raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Protsess esineb peamiselt ekvatoriaalses vööndis. Nii tekkinud mullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Ferralisatsioon levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi mullas. 8.4. Erinevad mullatüübid Loodusvöö Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus
mullaagregaatidel ja lõhedes näha saviosakeste voolusvorme kutaane. 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. Savistumise tagajärjel rikastub muld peene ja keskmise tolmu, ibe ning raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraatidega, tekib metamorfne Bw- horisont. 57. Näivleetumine. Ehk pseudoleetumine on ajutise ülavee mõjul redutseerunud rauaoksiidide eemaldumine või koos tolmu ja saviga ümberpaiknemine allapoole. Selle tulemusena tekib mulda hele, raua 21 poolest vaesunud, kuid suhteliselt alumiiniumirikas Elg-horisont, milles muude elementide sisaldus pole muutunud ja roostetäpid näitavad raua osalist tagasi oksüdeerumist. Leiab aset
annaabi.ee 
