veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi. Atlandi ookeanilt tulevad niisked õhumassid takerduvad kõrgete Alpide taha ning sellepärast langeb eriti mäestiku läänenõlvadel rohkesti sademeid. Mäestiku läänenõlvadel sajab 1000-
Loodusvööndite piirid vahetuvad tihti ülemineku aladega, kus esineb kokkupuutuvatele vöönditele mõlemale iseloomulikke tunnuseid. Mõnikord vaadeldakse neid ka omaette vöönditena. Loodusvööndite elustik ja taimestik sõltub ala geograafilisest asetuset maakeral ja ala reljeefsest iseäralikkusest. Suurem osa Lapimaast kuulub okasmetsa- taiga vööndisse. Skandinaavia mäestik jääb kõrgusvöödilisuse alasse ehk alpiinse tundra alasse. Põhja-Lapimaal, parasvöötme ja lähisarktilise kliimavöötme piirimail asub metsatundra vöönd. Põhjapoolne ranniku ala kuulub tundra vööndi alla. (Maailma Loodusvööndid) 7.1. Taiga Taiga moodustub okaspuudest ja okasmetsades elavatest taime ja looma liikidest. Levinumad okaspuud on männid ja kuused. Okaspuud on kohastunud karmide tingimustega hakkama saamiseks. Koonusjalt kuuselt langeb lumi oksi murdmata maha. Lehtpuudest ja põõsastest
pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu. Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik. veesisene taimestik moodustab kõige suurema pindala järvetaimestikust. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mänd- vetikalised. Taimplankton Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. 14. Järvedele iseloomulik loomastik. ainuraksed: viburloom, ripsloom. Käsnadest on järvekäsn ja tavaline jõekäsn Eestis üsna tavalised, mülleri jõekäsna on leitud Rõuge järvedest. Paelussid . zooplankton, pisikaan, hobukaan, apteegikaan, mateltigu, harilik keeristigu, kiil-labatigu, rändkarp, suur
Omadused ja liigid: nad on üleni vee all (vesikatk, vesikuusk) või sirutavad õied veepinnale(särjesilm). Veesisesed lehed on kas hästi lõhestunud, peened ja kaharad (nagu tillilehed) või pikad ja kitsad. Seetõttu vee lainetus neid ei lõhu.Veekogu põhja kinnitumiseks on veetaimedel tugev ja hästi harunenud juurestik) Taimhõljum(Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikateõitsemised. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad.Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumihulka kuuluvad organismid ja kalamaimud) Järveloomastik. Järvede loomhõljum (zooplankton), põhjaloomastik, teised selgrootud- vesikirp,vesilest,vesikiil,sinikiil,sõudur
Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad. Eesti järvedes on eriti rohkesti mitmesuguseid vetikaid väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi e. taimplanktoni taimhõljum soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia chinulata õitsemine. vetikate hulgas leidub palju haruldusi taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid
mm aastas. (17 lk 235) Alpide jalamil laiuvad leht- ja segametsad tamme, pöögi, pihlaka ja mägivahtraga. Kõrgemal lisandub üha enam okaspuid ja alates 1400 meetrist võib neid nimetada okasmetsadeks. 2000 meetri kõrguselt algavad mäginiidud ehk alpiaasad mitmesuguste kääbuspõõsaste, alpi jänesekäppade, tarnade ja kaljutaimestikuga. Lumepiir algab 2400 3000 m kõrgusel.(17 lk 135) Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madalatemperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. (32) 5.3 Albaania Pindala: 28700 km2 Rahvaarv: 3544841 Pealinn: Tirana Riigikeel: albaania keel Rahaühik: lek (27 lk 128) Albaania on riik Balkani poolsaare lääneosas, Aadria mere rannikul. Ligi 40% riigi territooriumist asub madalamal kui 300m (Aadria mere rannikumadalik). 30%
Soode loodusväärtused: · süsiniku eemaldaja atmosfäärist; · veemahuti ja vee puhastaja; · elustik. Soode elustikku iseloomustab: · kohastumused elupaigale seega kui satub ohtu elupaik, on ka vastavad liigid ohustatud; · kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus, omastatava vee puudumine (hapnikuvaegus), vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.) Eesti soid (eriti rabasid) iseloomustab reeglina põhjapoolse, alpiinse või tsirkumpolaarse levikuga liikide suur osakaal. Lubjarikastes madalsoodes esineb ka Kesk- ja Lääne-Euroopa atlantilisi relikte. Rabade elustik on väga kitsalt kohastunud. Õistaimi vähe umbes 20 liiki, lisaks umbes 20 samblaliiki. Eripäraks suur puhmaste osakaal (vähemalt 9 liiki). On ka mõned kaitstavad taimeliigid (mudatarn, sagristarn). Rabade elustik Linnustik suhteliselt liigirikas, ca 30 pesitsevad rabades. Toitumisja puhkepaigana kasutavad raba veel ligi 60 linnuliiki
ahtaleheline hundinui, kõõlusleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised. Loomastik on järves mitmekesine: osa loomi elab sügaval veekogu põhjas, osa liigub aktiivselt ringi, st. ujub, osa hõljub vees. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast märksa liigirikkam. Tigusid on Eesti magevetest leitud 32 liiki. Enamik neist eelistab seisva või aeglaselt voolava veega taimestikurikkaid biotoope. Valdavalt järvedes elavad sarvtigu ja kiil-labatigu, kellest
lõunapooluse harilik kukemari laialt levinud põhjapoolkeral ja väike leviala Tsiilis arvatakse, et kauglevi on põhjuseks. Nende seemned on tugevad linnud on tõenäoliselt seemned nii kaugele kandnud. ~ Arktoalpiinne tekkinud hilisjääajal pärast jääserva taandumist Kesk- Euroopast, mil mandri jääservaesine elustik oli kontaktis mägiliustikuesise alpiinse elustikuga nt vaevakask tundras tavaline liik, rabades leidub ka ning Alpides. On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid") arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi
Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad. -Eesti järvedes on eriti rohkesti mitmesuguseid vetikaid -väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi e. taimplanktoni Taimplankton -väga liigirikas vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia chinulata õitsemine. -vetikate hulgas leidub palju haruldusi -taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem -arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad -taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud.
Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik-penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini-ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi liike. Jõed Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es
annaabi.ee 
