1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi). 1935. a.sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa ehitada Saksamaal sõjalaevastiku, mis moodustab 35% Inglise omast, ja omada allveelaevastikku, mis moodustab 45% Inglaste omast. Inglismaa lootis lepinguga pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii- kui-nii relvi toodetud). Väikeseid järeleandmisi tehes üritati Hitlerit nö maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II MS-i puhkemisele. Kasutades ära selle, et maailma tähelepanu oli suunatud Itaalia
peamiselt rahulepingute koostamisel. Nad muutsid Saksamaa ohutuks, said reparatsioone ning Prantsusmaa sai tagasi Elsassi ja Lotringi. Kõige suuremaks kaotajaks peaksin Saksamaad. Lisaks suurtele inimakaotustele ja ruineeritud majandusele pidi Saksamaa loobuma ligi kaheksandikust territooriumist, sealhulgas mitmetest sakslastega asustatud piirkondadest. Saksamaa sõjavägi tohtis olla 100 00 meest ning keelatud oli kehtestada sõjaväekohustust, omade lennuväge, allveelaevastikku ja piirangud olid ka laevastiku suurusele. Lisaks tuli hüvitada sõjakahjusid ehk maksta reparatsioone. Saksamaa oli täielikult kukutatud. Kaotajaks pidas end ka Venemaa. Juba 1917. aasta veebruariks oli Venemaa kaotanud üle 6 miljoni sõduri ja ka majandus polnud suutnud sõja raskust kanda. Tööjõu- ja toorainepuuduse, transpordi- ja kütusekriisi tõttu oli majandus suurel määral halvatud. Lisaks
kaasa etnilised probleemid. Alsace Lorraine läks rahulepingu tingimuste kohaselt tagasi Prantsusmaale, Taanile pidi Saksamaa loovutama Põhja-Scheswigi, Poolale Pommeri ja osa Sileesiast, Leedule Klaipeda ning Tsehhoslovakkiale Sudeedimaa. Saksamaa pidi loobuma oma asumaadest, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide vahel. Kolmas karistuse punkt oli sõjaline piirang. Saksamaa ei võinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, tanke, lahingulennukeid ega raskeid kahureid, samuti kaotati sõjaväekohustus. Saksamaa armees võis olla kuni 10 000 meest ning vabatahtlikke kuni 15 000 meest. Võitjariigid said õiguse okupeerida Reini jõe vasaku kalda, mis jäi nende käsutusse kuni 15 aastaks.Reini jõe vasakul kaldal ei tohtinud olla sõjaväelisi üksusi ega kaitseehitisi. Versaille' süsteemi tingimuste tõttu kannatas ka Austria. Austria Ungari
alles, Mussolini austab kuningat elu lõpuni. 1929. aastal loodi Vatikani riik. Riigiusuks oli katoliiklus, vaimulikud vabastati maksudest. Keelati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus. Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus. Ta käskis paberile panna fasistlikku ideoloogia, kuid teadlased ei saanud hakkama. Repressiivorganiteks olid OVRA ning Julgeoleku erakorraline tribunal. 1927. aastast alates tekkis korporatiivne riik, inimesed olid jagatud korporatsioonidesse e. kutsekodadesse. Hiljem Mussolini vangistati ning vabastati 8. septembril 1943 langevarjurite abil. Operatsiooni juhtis Hitleri käsul Otto Skorizeni.
Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Andmaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast ,,Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal kaotati, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat, nendest mitte rohkem kui 4000 ohvitserid. Saksamaa ei võinud omada lnnuväge ega allveelaevastikku, ülejäänu laevastiku ja laevade suhtes olid samuti omad piirangud. Võitjad said õiguse okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremal kaldal pidi Saksamaa demilitariseerima 50 kilomeetrili laiuse vööndi. Reparatsioonid kujutavad endast sõjaga tekitatud kahju täielikku või osalist korvamist kaotaja poolt võitjale. Saksamaa oli tõepoolest võitjatele, eriti Prantsusmaale rohkem kahju
riikidevahelisi suhteid on hakatud nimetama Versailles' süsteemiks. VERSAILLES' SÜSTEEM Versailles´ lepingud sõlmiti Pariisi rahukonverentsil 28 juunil 1919 a. võitnud riikide ja Saksamaaga. Rahu tingimused: 1) Saksamaa tunnistas end ainsaks süüdlaseks sõjas, vabastas sõjavangid ja loovutas relvad. 2) Saksamaa jäi ilma oma kolooniatest ja pidi maksma reparatsioone (sõjamakse). 3) Saksamaal kaotati üldine sõjaväekohustus, keelati omada allveelaevastikku, liinilaevu, tankikoondist, sõjalennuväge. Jäeti 100 00 - meheline armee bolsevismi kaitseks idapiiril. 4) Saksa läänepiirile jäi Reini demilitariseeritud (relvavaba) tsoon. 5) Fikseeriti ära riigipiiride muutused (Millised? Kanna oma kaardile!) 10. Washingtoni konverents: 1921 1922 toimus Washingtonis konverents, millest võtsid peale USA veel osa kaheksa Euroopa ja Aasia riiki. Sel konverentsil sõlmiti rida
Vn ei kutsutud. · Versaille'i leping 28.juuni 1919 1.) Sks kaotas kõik meretagused valdused ning umbes 1/8 oma Euroopa aladest. (Danzig)(Gdansk) ja Elsass- Lotring. 2.) Sks sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Sõjavägi pidi saama vabatahtlikuks. 3.) Sks pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjate sõjakulutused. (Pr. Ingl) 4.) Juuni 1919 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga ja 10.sept Austriaga. 5.) Piirati allveelaevastikku · Rahvasteliit Loodud Pariisi rahukonverentsi otsusega. See org. Pidi ära hoidma sõdu ning aitama RV tülisid rahumeelset lahendada. Juhtorganid Täiskogu ning Nõukogu ning 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liiget. Srnases ÜRO struktuuriga.
Wehrmacht, mis koosnes 12 korpusest ja 36 diviisist. Oluliselt aitas Hitleri sellistele sammudele tollal kaasa Inglismaa suhtumine. Loodeti, et järeleandmiste teel on võimalik Hitler "maha rahustada." Pealegi peeti Nõukogude poliitikat ja Komiterni ässitustegevust asumaades Inglise huvidele ohtlikumaks. Nii kirjutati 18. VI 1935. a. alla Inglise-Saksa mereväekokkuleppele. Selle põhjal võis Saksamaa asuda ehitama sõjalaevastikku, mis moodustas 35% Inglise omast ja allveelaevastikku 45% ulatuses. 7. III 1936. a. sisenesid Wehrmachti üksused Reini demilitariseeritud tsooni. 25. X 1936. a. sõlmiti Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit ehk Berliin-Rooma telg. Saksamaa tunnustas Etioopia annekteerimist Itaalia poolt ning mõlemad riigid otsustasid tunnustada ja sõjaliselt abistada Hispaanias Franco valitsust ning jaotada mõjusfäärid Doonaumaades ja Balkanil. Saksamaad ja Itaaliat hakati kutsuma teljeriikideks. 25. XI 1936. a
kasvas Hitleri ajal 12 korda, kuid samal ajal kasvas riigivõlg 4 korda. Selline poliitika sai olla vaid ajutine! · agressiivne välispoliitika. Saksamaa hakkas lahti ütlema Versailles` rahulepingu tingimustest. See toimus nii: 1) 1935 seati sisse üldine sõjaväekohustus, hakati looma võimsat massiarmeed, (saksa keeles Wehrmacht) 2) 1935 sõlmiti Inglismaa ja Saksamaa vahel mereväekokkulepe, sellega sai Saksamaa õiguse laevastikku suurendada ja asuda rajama allveelaevastikku 3) 1936 marssisid sakslased sisse Reini demilitariseeritud tsooni (sellega oligi Versailles`rahuleping sisuliselt tühistatud 4) Saksamaa toetas Hispaania kodusõjas kindral Francot (=parempoolseid) 5) 1936 kujunes nn. Berliin-Rooma telg (=Saksamaa + Itaalia liit) 6) 1936 sõlmiti nn. Antikominterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel, varsti ühinesid Itaalia, Ungari, Hispaania jt. Eesmärk oli võidelda Kommunistliku
ka nii, nagu Sileesias, kus märtsis 1921 toimunud rahvahääletusel pooldas 60 % elanikest jäämist Saksamaa koosseisu, rida Sileesia majanduslikult tähtsaid alasid anti aga rahvahääletuse tulemuste vastaselt võitjate toetusel Poolale. Loomaks Poolale väljapääsu Läänemerele eraldati Saksamaast "Poola koridoriga" Ida-Preisimaa. Ajateenistus Saksamaal oli keelatud, tema sõjavägi ei tohtinud olla suurem kui sada tuhat võitlejat. Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevastikku, ülejäänud sõjalaevade suhtes olid samuti omad piirangud. Võitjad võisid okupeerida Reini vasaku kalda ala 15 aastaks, Reini paremkalda pidi Saksamaa 50 kilomeetri ulatuses demilitariseerima. Baltikumi käsitlesid Versailles` rahulepingus selle artiklid 116, 117 ja 443. Esimesed kaks neist nõudsid, et Saksamaa loobuks igaveseks igasugustest pretensioonidest kõikidele territooriumitele põhjapool sõjaeelset Vene-Saksa piiri. Nende territooriumite edasine saatus jäi aga lahtiseks
majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 2. 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi). 3. 1935.a.- sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa ehitada Saksamaal sõjalaevastiku, mis moodustab 35% Inglise omast, ja omada allveelaevastikku, mis moodustab 45% Inglaste omast. Inglismaa lootis lepinguga pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud). Väikeseid järeleandmisi tehes üritati Hitlerit nö maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II MS-i puhkemisele. 4. 1936.a
üks 1250-tonnise kandejõuga ujuvdokk. Uus osakond nägi päevavalgust laevatehase lähedal, kus hakati ehitama suurtükimürske ja srapnellikestasid. 1916. a oli tehases juba 7500 töölist ning tellimused aina kasvasid. Samal aastal telliti tehaselt kaheksa Bubnov-tüüpi allveelaeva, seejärel traallaevu ja viis Holland-tüüpi miiniristlejat. (G. Bubnov juhtis Balti-tehases allveelaevade ehitust) (Karma, 1971). Peale allveelaevade ehitamise teenindas tehas tervet Läänemere allveelaevastikku, olles nende remondibaasiks kogu I maailmasõja perioodil. Näiteks tehti tehases garantiiremonti Peterburi Balti laevatehases ehitatud allveelaevadele Verp, Volk ja Gepard, samuti remonditi pealveelaevu, näiteks miiniristlejaid. Tehnikamaailm.(web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Huvitav fakt on veel see, et I maailmasõja käigus tellis Venemaa oma laevastiku täiendamiseks allveelaevu ka välismaalt. 18. augustil 1915 kirjutati lepingule alla, et
majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 2. 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelistWehrmacht`i (kaitsevägi). 3. 1935.a.- sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa ehitada Saksamaal sõjalaevastiku, mis moodustab 35% Inglise omast, ja omada allveelaevastikku, mis moodustab 45% Inglaste omast. Inglismaa lootis lepinguga pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii-kui-nii relvi toodetud). Väikeseid järeleandmisi tehes üritati Hitlerit nö maha rahustada. Tegelikult lükkas Inglismaa poliitika Hitlerit edasistele Versailles`i rahulepingu rikkumistele (karistust ju ei järgnenud) ja aitas sel moel tegelikult kaasa II MS-i puhkemisele. 4. 1936.a
Loomulikult ei täidetud soove, aga poolehpid saavutati. 6. Nad ei hakanud kohe midagi ette võtma. Lubati sõlmida koheselt rahu ja talupoegadele maad. Tänu nendele lubadustele suudeti hoida võimu. Bresti rahu: ei tahetud alla kirjutada, Lenin soovis rohkem maad. Kuid hiljem anti ära, kui sakslased tulid, et kasvõi millegi üle saaks valitseda. Pt 9 ül4 Saksal keelati omada lennuväge ja allveelaevastikku, saksal tuli maksta võitjariikidele reparatsioone Pt 10 1. Valged ja Bolshevikud. 2. Kehtestati karm kord ja kõik ressursid pandi kodusõjale, seetõttu jäädi võimule Venemaal. 3. Erinevused: Soomes oli see pigem kodusõda(omad punased ja omad valged), Eestis pigem vabadussõda. Sarnasused: Venemaa tunnustas esimestena nii Soome kui Eesti iseseisvust. 4
annaabi.ee 
