Struktuur tarbijate järgi Eelised saab kasutada erinevate klientide teenindamiseks vajalike erioskustega spetsialiste. Puudused osakondade tegevuse integreeriminseks vajaminev suur töötajate ja juhtide arv. Maatriksstruktuur Eelised ressurside effektiivsem kasutamine, paindlikkus, kohandatavus keskonna muutusel, töötajate töö rikastamine, üldiste ja erialaste juhtimisoskuste arendamine. Puudused pinged kahekordsetest alluvussuhetest, rohkem kohtumisi ja koosolekuid kui tegevusi, on vajalik inimsuhete koolitust. Meeskondlik struktuur Multidivisjoniline struktuur Võrkorganisatsioon 23. Orgaanilised, mehhaanilised organisatsioonid Orgaanilised organisatsioonid: Spetsialistide ülesandeid vaadeldakse kogu organisatsiooni kontekstis. Tööd defineeritakse selliselt, et oleks ruumi muutusteks. Suhtlemine on vastastikune, mõjutamine toimub vertikaalselt ja horisontaalselt.
28. Tagasiside andmise võimalused, arenguvestlus Arenguvestluse üldeesmärkideks on: Organisatsiooni arendamine Töötulemuste parandamiseks võimaluste leidmine Palgakorralduse täiustamine Motiveerimissüsteemi täiustamine Personali arengukava koostamine Personali koolitusvajaduse määratlemine jne. Tagasiside andmine töötajatale: Teavitatakse struktuurimuudatustest ja alluvussuhetest Teavitatakse koolituskavadest Teavitatakse motivatsioonisüsteemi täiustamisest Tuuakse välja probleemid, mis takistavad organisatsiooni arengut Esitatakse järgmise aasta tegevussuunad ja eesmärgid. 29. Personalifunktsioonide sisseost plussid ja miinused PLUSSID: Tootlikkus personalivaldkond on aeganõudev, ettevõte saab tegeleda põhitegevusega Personalikulud sageli teenuse sisseostmisel väiksemad, kui ise värvata ja
ta haldusorgani ettekirjutusega pandud mitterahalist kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida Teema 6. Halduse kontroll 30. Halduse kontrolli mõiste ja kontrolli teostavad subjektid Halduse kontroll järelvalve, mida teostatakse avaliku halduse üle, eesmärgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. Halduskontroll jaguneb kaheks: I. Sisene kontroll kontroll, mida haldusorgan ise teeb (3) TRE a. Teenistuslik järelvalve alluvussuhetest teostatav kontroll (põhineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) a.i. Kontrollitakse haldustoimingute õiguspärasust ja otstarbekust a.ii. Toimingu kohta võib teha ettekirjutusi või tunnistada seda kehtetuks b. Riiklik järelvalve toimub koostöö suhetes (kontrollija ja kontrollitav pole alluvussuhetes) b.i. Kontrollitakse ainult haldustoimingute õiguspärasust b
näidiseid paremate ekspertide tasemel. KONFORMSUS Igale assessorile tuleks kindlustada individuaalne töökoht või boks. Degusteerimishinnete arutelul tuleb nõuda igalt eksperdilt põhjendust iga näidise hindele. ÜLDVÄSIMUS Degusteerimine viia läbi soovitatavalt päeva esimesel poolel. Rangelt tuleks jälgida degusteerimise korda: õige rütm puhkepauside ja töö vaheldumisel. 68. Assessori tundlikkust mõjutavad fooni faktorid 69. Autoriteedi mõju ja selle vältimine Alluvussuhetest tingitud autoriteedi mõju vähendamiseks assessorite vahel alustada arutelu hinnete põhjendamisel madalamal ametikohal olevatest assessoritest. 70. Näidiste kontrastsus ja selle mõju hindamistulemustele Vältida kontrastsete proovide kõrvutisattumist. Väga kõrge või madala kvaliteediga tooteid hinnata teistest eraldi.
Seos avaliku sektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Maksutulu Seos ä risektoriga: I. Tö ö jõ ud II. Teadmised, oskused III. Mü ü gitulu Kes teostab halduse kontrolli? Halduse kontroll – jä relvalve, mida teostatakse avaliku halduse ü le, eesmä rgiks teha kindlaks haldusorganite kvaliteet ja seda parandada. I. Sisene kontroll – kontroll, mida haldusorgan ise teeb Teenistuslik järelvalve – alluvussuhetest teostatav kontroll (põ hineb subordinatsioonil) (KOV-s volikogu kontrollib valitsust) Kontrollitakse haldustoimingute õ iguspä rasust ja otstarbekust; Toimingu kohta võ ib teha ettekirjutusi võ i tunnistada seda kehtetuks; Riiklik järelvalve – toimub koostö ö suhetes (kontrollija ja kontrollitav pole alluvussuhetes) Kontrollitakse ainult haldustoimingute õ iguspä rasust; Toimub alati kohtu kontrolli all;
on. Selle küsimusega sooviti teada saada ameteid, milles IKT haridust läheb vaja ja saada ka aimu ettevõtetes valitsevast ametite osakaalu suhtest, näiteks kui palju programmeerijaid on tavaliselt ühe tarkvaraarhitekti kohta. Küsitluses paluti selgitada ettevõtte struktuuri ja selles paiknevaid ametikohtade vahelisi alluvussuhteid. Selle küsimuse eesmärgiks oli saada ettekujutus firmasisestest alluvussuhetest ja ettevõtte struktuurist. Küsiti veel IKT haridusega inimeste leidmise keerulisuse kohta ja võimalike lisaametikohtade kohta, kui IKT haridusega inimeste leidmine ei oleks probleem. Selle küsimuse eesmärgiks oli saada ülevaade, kas firmad tunnetavad IKT haridusega inimeste vähesust ja kas nad looksid lisaametikohti, kui IKT haridusega inimesi oleks lihtsam leida. 2.2 Süvauuringu metoodika Süvauuringu eesmärgiks on teada saada, missugune on IKT sektori ettevõtte tegevjuhi ja
John Wycklif esitas tugevat kriitikat Avignoni paavsti ilmaliku võimu vastu ning tal oli selles osas palju toetajaid. Oli Oxfordis loogika- ja teoloogiaprofessor ja liitus ka Prantsuse kuninga diplomaatilise korpusega. Ta nõudis valjuhäälselt kiriku reformimist. Oma teoses De dominio (Võimust) kirjuta ta patu ülemvõimust siin maailmas, mistõttu oli võimatu nõustuda, et kirikul võinuks olla mingisugune õigus omandile. Nii vaimulik kui ka ilmalik võim ja nende omandiõigus sõltusid alluvussuhetest Jumalaga, Kui inimene oli armus ja elas nagu õndsakssaanu pidi elama, siis oli tal õigus ka oma positsioonile, vastupidiselt oli ta kaotanud nii oma volitused kui ka omandi. Neid teese võidi kasutada nii paavstide kui ka vürstide vastu. Tema arvates tuli kuningal ja parlamendil kiriku omand konfiskeerida. Paavst Clemens VII kuulutas need teesid hermeetilisteks, kui Inglismaal olid need üpris populaarsed kuni 1381. aastal toimunud talupoegade mässuni
- II faas algne kombineerimisprotsess kuni 1 aasta pärast ühinemise avalikustamist, suhtlemine toimub mõlema ettevõtte juhtide vahel; - III faas ühinemisjärgne kohanemine 1-4 aastat pärast avalikustamist, suhtlemine toimub ühinenud juhtkonna ja ettevõtte töötajate vahel. Uurimustest on leitud, et edukamad on olnud need ühinemised, kus I faasis on räägitud vastastikustest ootustest, üldsuundumustest, tulevastest alluvussuhetest, tippjuhtkonna tasandil, II faasis peab juhtkond andma õigeaegselt realistlikku infot, et vältida ebakindlust. Vajalik on uutest reeglitest teavitamine. Kolmandas faasis on kõige olulisem toetav käitumine töötajad peavad tundma, et nendega arvestatakse ja et neid väärtustatakse. 63 KIITUS JA KRIITIKA on teine eriline olukord (muudatuste läbiviimise kõrval) millal juhi suhtlemisoskus pannakse proovile
ühiskonnas olnud põhiliseks (koos)töö korraldamise vormiks (Lipnack ,Stamps 2000). Virtuaalmeeskondade kasutamine laiaulatuslikumalt, terves organisatsioonis võimaldab muute organisatsioonistruktuuri lamedamaks väiksema arvu juhtimistasanditega ja vähem bürokraatlikuks. Selline uudne struktuur innustab inimesi suhtlema teadmiste ja oskuste omandamise huvist ning vähem formaalsetest alluvussuhetest lähtuvalt. Virtuaalmeeskondadel on tavameeskondade kasutamise ees eelis, sest tihti ei tunne virtuaalmeeskonna liikmed üks-teist enne esmast meeskonna kohtumist. Sellest tulenevalt pole sellisel meeskonnal eelnevast koostöökogemust välja kujunenud alluvushierarhiat ning meeskonnaliikmed saavad alustada nö. puhtalt lehelt kujundades omavahelise koostööpõhimõtted selliselt, et ainus tõeline eduka töötulemuse mõjur on meeskonnaliikmete pädevused. Nn
5 Diagonaalide otspunktides paiknevad operaatorid annavad lausele rakendamisel vastupidised tõeväärtused: see, mis on paratamatu, ei saa olla mitteparatamatu ja see, mis on mitteparatamatu, ei saa olla paratamatu; see, mis on võimalik, ei saa olla võimatu ja see, mis on võimatu, ei saa olla võimalik. Alluvussuhetest saame välja lugeda, et see, mis on paratamatu, on ka võimalik, ent mitte vastupidi; see, mis on võimatu, on ka mitteparatamatu, ent mitte vastupidi. See, mis ei ole võimalik, ei ole ka paratamatu (ja mitte vastupidi) ning see, mis pole mitteparatamatu, ei ole ka võimatu (ja mitte vastupidi). Vastupidisus väljendub nii, et see, mis on paratamatu, pole võimatu ning see, mis on võimatu, pole paratamatu. Lause ei saa olla korraga paratamatu ja võimatu, ent saab korraga
õiguste, kohustuste ja vastutuse selgitamisel ja temaga töölepingu sõlmimisel. Ainuüksi ametijuhenditega ei ole võimalik reguleerida kõiki tööjaotusega seotud küsimusi ettevõttes, kuna: - ei ole reguleeritud need ülesanded, milliste täitmisel töötajal tuleb osaleda kas kaastäitja või kooskõlastajana, samuti ei ole töötajal piisavat ettekujutust koostööst teiste töötajatega erine-vate ülesannete täitmisel ning alluvussuhetest ülesannete täitmisel, millistes ta osaleb erinevalt administratiivliinist tulenevast alluvusest; - tutvumine teiste töötajate rolliga ettevõttes on raskendatud ja aeganõudev; - töötaja ei saa piisavat informatsiooni kõrgematel juhtimistasanditel kehtestatud tööjaotusest; - pole välistatud tööülesannete osaline dubleerimine või teatavate ülesannete täitja määratlemata jätmine ettevõttes, kuna ametijuhendite suure mahu tõttu on see raskesti jälgitav;