tuleneva kahju, kui ta ei tõenda, et ta ei vastuta selle tekkimise eest. Üürnik ei vastuta Eluruumi või Sisustuse hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad nende Lepingujärgse kasutamisega; 3.4.4. oma kulul kõrvaldama Eluruumis või Sisustuses ilmneva puuduse, mida saab kõrvaldada harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega; 3.4.5. mitte andma Eluruumi allkasutusse ilma Üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 3.4.6. arvestama naabrite ja teiste elamus elavate inimeste huvidega; 3.4.7. teatama Üürileandjale viivitamatult avariist, tulekahjust vms Eluruumis ning võtma koheselt tarvitusele abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks; 3.4.8. täitma kehtestatud heakorra- ja tuleohutuse nõudeid nii Eluruumis kui ka elamus, kus Eluruum asub; 3.4.9. lubama Eluruumi elamu haldaja esindajad avariide likvideerimiseks ning vajalike seadmete ja
Üürile andmise sätted laienevad ka asjadele, mis lähevad koos üüritud asjaga kasutusse Erandiks VÕS § 272 lg 4- Elu- ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata teatud ruumidele (nt majutusruumid ning puhkamiseks mõeldud ruumid, osaliselt üürileandja enda kasutuses olevad ruumid, erijuhtudel nt riigi või KOV poolt kasutusse antud hädasti vajavatele isikutele või haridust omandavatele isikutele) ja teatud eesmärgil (ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil); Üürilepingu sõlmimisel ei tohi kokku leppida, et leping sõlmitakse ja see kehtib vaid juhul, kui üürnik täidab mingi kohustuse, mis ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Nt üüri maksmine ja üüritud pinna korrashoid on seotud ruumi kasutamisega, mingite muude üüripinda mittepuudutavate kohustuste täitmine aga mitte. Kui selline kohutus on isegi
VÕS § 272 lg 4 on välja toodud erandid, millal elu- ja äriruumide kohta käivaid sätteid ei kohaldata. Elu- ja äriruumide kohta käivaid sätteid ei kohaldata järgmistel juhtudel: 1) majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele; 2) üürilepingutele, mille eesmärk on ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil; 3) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud. 2 4) üürilepingud, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline
113. Mis on üürileandja kohustusteks? Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kosutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks? Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult kolmandala isikule st allkasutusse. 116. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürnik kasutada? 1) Õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, mis tekkis asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes müüja poolt ebapiisavast teavitamisest 2) samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu 117
novembri 2006.a inventariseerimise koondakti alusel koos joonisega; 1.2.2 Lisa 2 – rendiruumide üleandmise - vastuvõtmise akt; 1.2.3 Lisa 3 – rendi suurus; 1.2.4 Lisa 4 – alus rendilepingu sõlmimiseks; 2. Üldsätted 2.1 Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel võlaõigusseadusest, teistest normatiivaktidest ning käesolevast lepingust. 2.2 Rendiruumid kuuluvad Jõgeva linnale omandiõiguse alusel. Rendileandjal on õigus anda ruumid allkasutusse. 2.3 Rendiruumide kasutamisel saadud tulu, samuti üüritud rendiruumist saadud tulu eest omandatud vara kuulub rentnikule. 2.4 Leping jõustub selle allakirjutamise momendist ja kehtib viis aastat. 3. Lepingu ese ja selle üleandmine ning kasutuse otstarve 3.1 Rendileandja annab ja rentnik võtab rendile rendiruumi vastavalt Lepingu lisale 1 ja 2. 3.2 Lepinguga annab rendileandja kui renditava rendiruumi valdaja rentnikule punktis 3.1
113. Mis on üürileandja kohustusteks? Üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kosutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. 114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks? Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult kolmandala isikule st allkasutusse. 116. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürnik kasutada? 1) Õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, mis tekkis asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes müüja poolt ebapiisavast teavitamisest 2) samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu 117
VÕS vastu võtmisest alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja. Üürilepingu järgi kuulub vili omanikule, rendilepingu puhul rentnikule. Kusjuures vilja all ei mõelda vaid põllumajanduslikku vilja, vaid igasugust hüve, mis on tekkinud asja kasutamisega. Nii on näiteks ruumide edasine allkasutusse andmine tulu, mida saab sooritada vaid rendilepinguga. Samas ei ole teema igapäevaselt väga tõsine kuna seadusandja ei defineeri lepingut pealkirja, vaid lepingu sisu ja poolte tegeliku tahte järgi. Büroohoonete puhul võime erinevalt varasemast kasutada nii rentimise, kui ka üürimise mõistet, mistõttu erinevad autorid kasutavad sama sisu kohta kohati erinevaid mõisteid. Levinuim on eesti keeles siiski üürimine. (Ulst 2005)
Üürnikul on üürilepingu lõppemisel õigus nõuda tema poolt teostatud muudatuste või parenduste eest mõistlikku hüvitist juhul kui ilmneb, et üüritud asja väärtus on oluliselt suurenenud. Üürnikul on õigus tehtud parendusvõi muudatus üürilepingu lõppedes ära võtta üksnes juhul kui see on asja kahjustamata võimalik. Erand: kui üürileandja tasub nende eest, siis ei saa enam kaasa võtta. Üürnik võib üüritud asja anda allkasutusse ainult üürileandja nõusolekul. Kui lõpeb üürileping, siis lõpeb ka allüürileping. Eluruumi üürnikul on õigus majutada ilma üürilandja nõusolekuta üüritud eluruumi oma abikaasat ja alaealisi lapsi ning VÕS § 289 alusle ka töövõimetuid vanemaid. VÕS § 291 lg 1 sätestab olulise üürniku kaitsva printsiibi, mille kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale juhul kui üürileandja võõrandab
situatsiooni. Ei välista lisaks üüri alandamist. Üürilepingu lõppemisel tuleb vaadelda § 334 lg 2, kus peab tõendama, et puudus on tekkinud temast mitte tulenevast asjaolust. Üürniku kohustused: Üüri maksmise kohustus Asja sihtotstarbekohase kasutamise kohustus § 276 lg 2 Asja isikliku kasutamise kohustus § 278, § 279 o Üldpm: § 288 lg 1 o Asja allkasutusse andmine, allüürileping. Tuleb eraldi kokku leppida. Üürilepingu lõppemisel lõppeb ka allüürileping, mis toob kaasa AÜL rikkumise. o Perekonnaliikmete majutamise õigus § 289 Hoolsuskohustus § 276 lg 2. Kohustus tagada asja säilimine seisundis, milles see oli üürnikule üleandmise hetkel ( v.a. tavapärane kulumine § 334 lg 2). Asja tagastamise kohustus üürilepingu lõppemisel § 334 lg 1
alates võib üürilepinguga lisaks eluruumidele üürida välja ka kõiki teisi esemeid. Samuti on ka rendileping kasutatav eluruumide välja rentimisel. Oluline vahe tuleb sisse küsimuses kes saab endale tekkinud vilja. Üürilepingu järgi kuulub vili omanikule, rendilepingu puhul rentnikule. Kusjuures vilja all ei mõelda vaid põllumajanduslikku vilja, vaid igasugust hüve, mis on asja kasutamisega tekkinud. Nii on viljaks ruumide edasise allkasutusse andmisega teenitud tulu, mida saab sooritada seaduse järgi vaid rendilepinguga. Samas ei ole teema igapäevaselt väga tõsine kuna seadusandja ei defineeri lepingut pealkirja, vaid lepingu sisu ja poolte tegeliku tahte järgi. Büroohoonete puhul võime erinevalt varasemast kasutada nii rentimise, kui ka üürimise mõistet, mistõttu erinevad autorid kasutavad sama sisu kohta kohati erinevaid mõisteid. Eesti keeles levinuim on siiski üürimine. (Ulst 2005)
Elu ja äriruumide üürilepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka asjade üürimisele, mille üürileandja annab koos ruumidega üürniku kasutusse. Elu ja äriruumide üürimise kohta sätestatut ei kohaldata: 1) majutusettevõtte ruumide ning puhkamiseks mõeldud ruumide üürilepingutele tähtajaga mitte üle kolme kuu, samuti muude ruumide ajutiseks kasutamiseks sõlmitud üürilepingutele; 2) üürilepingutele, mille eesmärk on ruumide allkasutusse andmine tulunduslikul eesmärgil; 3) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mis on osa üürileandja enda poolt kasutatavatest eluruumidest, mille üürileandja on suuremas osas sisustanud; 4) üürilepingutele, mille esemeks on eluruum, mille riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalikõiguslik juriidiline isik on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks andnud üürile eluruumi hädasti vajavatele isikutele või
annaabi.ee 
