See oli aeg, kui esteetiline tsensuur taandus ja poliitiline tsensuur oli varasemaga võrreldes üha leebem. Sel ajal debüteerinud luuletajaid kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nimetatakse kassetipõlvkonnaks. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate
oli neil väga hubaseks muudetud.Elati koos lammaste ja muude pudulojustega.NSV sõdurid jõudsid nende asukohani ja neile tehti haarang.Ehk siis Alliksaar kirjutab enda luulet väga palju reaalsusest ja enda elulisestest kogemustest.See periood on siis Alliksaare loomingulise põhja poolest kõige tuntum ,sest viimati kui Jürisssar veel Alliksaarega kohtus ,ei mäletanudki too seda, ehk kõik on kirja pandud Jürissaare mälestuste põhjal. Henn-Kaarel Hellat Alliksaart iseloomustab õpetussõna Hellatile ,kui Alliksaar ütles : „Ära mitte kunagi luuleta „mööda lendas linnuparv“ ,vaid kirjuta et nägin kolme harakat, viitteistkümmet ööbikut ja ühte näljast kanakulli.“ Madis Kõiv Madis Kõiv oli Alliksaare suu sõber aga kui ta jõudis 1961 aasta sügisel Tartusse ,siis oli luuleuuendus läbi teinud palavikulise faasi.Olid sündinud klassikalised lood nagu „Kiigelaul“
• Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. • Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust(1941-1942) • 1943.a. Mobilisseriti ta Saksa sõjaväkke, sel ajal ta avaldas ka enda esimesed luuletused:“Postimehes“,“Koidulauliku mälestuseks“ ja mõned tekstid rindlehes. • Tema looming on kõlarikkas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargnevate ja kuhjuvate kujunditega • Artur Alliksaart vangistati 1949, teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises. Alul ta istus Narva laagris, kuid hiljem oli ta saadetud Siberisse. Pärast vangistust elas ta Vologoda oblastis aasta ning tuli salaja tagasi Tartu, kus töötas õlletehases,ehitustöödel ja raudteel. • Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjapildist oli Alliksaar tuntud kirjanusringkondades, avaldades ulatusliku mõju ka teistele kirjanikele.
1958 asus Alliksaar jälle pidevalt Tartu, kus elas kehvades tingimustes ja boheemlaslikult. Ta elatus peamiselt juhuslikest töödest, põhitegevuseks oli kirjanduslik loometöö. Luuletama hakkas ta juba gümnaasiumiõpilasena, teda on mõjutanud arbujate, M. Underi ja R. M. Rilke looming ning 1920. a-te vene luule. 1960. a-il oli ta üks julgemaid luuleuuendajaid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12.augustil 1966 Tartus ja on maetud Ropka-Tamme kalmistule. Looming Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks, kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast eelkõige ,,naljameheks." Alliksaar rõhutas : esiteks et luule peab olema konkreetne. Teiseks - luuletuses, ühes konkreetses luuletuses, tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat. Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist, tuulest, lainest, paadist, aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus
raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368375 (ülevaate autor Toomas Liiv) Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115135 Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" Akadeemia 1995, nr 8, lk 16331638 Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) Looming 1998, nr 5, lk 776784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996 2000", Tallinn 2000, lk 1528 "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo Keel ja Kirjandus 2003, nr 4, lk 298307 Artur Alliksaare kiri EK(b)P Keskkomitee sekretärile Tuna 2004,
-E. Tallinn: Tänapäev. Hellat, H.-K. (2007). Artur Alliksaar mälestustes. Tartu: Ilmamaa. Kalda, M. (1991). Eesti kirjanduse ajalugu V köide 2. raamat. Tallinn: Eesti Raamat. Muru, K. (1987). Kodus ja külas: Märkmeid Artur Alliksaare luulest. Tallinn: Eesti Raamat. Kruus, H. Artur Alliksaar. URL=http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html. 07.01.11 Kull, A. Ammendamatu Alliksaar. URL=http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/04/16/ tartu/uudised.htm#kuues. 07.01.11 Kull, A. Artur Alliksaart kuldab mälestuste sära. URL=http://www.postimees.ee/111107/ tartu_postimees/kultuur/292545.php?artur-alliksaart-kuldab-malestuste-sara. 07.01.11 19
Alliksaare ümber kogunenud noored tekitasid mitteametliku kultuuri- ja kirjanduselu. Esimesed selged lahtiütlemised nõukogulikust kunstist on nähtavad Mati Undi ja Enn Vetemaa proosas ning Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski luules. Eredaimaks pöördepunktiks on nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 1962-1969 (luulekassett on pappkarp, mis sisaldab mitme noore luuletaja debüütkogusid). Kassetipõlvkonna (Rummo, Kaplinski, Runnel,Traat, Luik) vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole
Paralleel on olemas, aga seesmise hääle kuulamine on oluline. Helid mängivad peas. Isetekkeline modernism. Tekst toetub paralleelismidele 1960ndate loomingus. Pikkade ridadega ei mahu ühele lehele ära. Fragmentaalsuse esteetika. Tähenduslikud on kuhjamine kõike on väga palju, kõik on väga suur ja totaalne. Suur haare on sulaaja kirjanduses üldisemalt omane. See, kuidas see välja näeb ja teksti ülesehitus on omas ajas Eesti kirjanduses peaaegu võimatu leida. Alliksaart on halb immiteerida. Klassikalised ranged sonetid ja kõige pöörasemad sürreaalsed vabavärsid. Eluhoiakult romantik, kelle loomingus on peale mängurõõmu tajutavalt olemas ka elurõõmu, joovastavat lõpmatusejanu. Alliksaare mõju: näitab ette võimaluse teha asju teistmoodi. Roll, mida ta mängib, pole tema eluajal üheselt võetav. Linnarahvas pidas külahulluks, kuid leidis lõpuks oma publiku. Demostreeris, et on küll nõukogulik kirjandus, aga tegelikult
Kassetipõlvkond - nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn luulekassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hruštšovi "sulaga". 16. 1) Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Sotsiaalkindlustuse ülesanne on tagada aineline toimetulek neile
Individuaalne talent lööb lõkkele, tekib uus laad ei-kuskilt. Kui võtame viimased eluaastad, siis on näha, et ta hakkab muutuma jälle. Tundub, et hakkab otsima sünteesi kahe pooluse vahel. KIrjutas alguses ühtmoodi, hiljem teisiti, enne surma otsiks nagu ühendust nende kahe vahel, keel jääb liikuvaks, luule ootamatuks. Silma torkab ka see, et toon läheb traagilisemaks. Sünkroniseerub ka muutustega 60ndate keskpaigaga Eesti luules üldisemalt. Mis mõjusid annab? Alliksaart on vilets jäljendada. Niipea kui jäljendama hakkab, nii on arusaadav, et A pealt maha kirjutatakse. Kõige alliksaarelikumalt pühendusluuletused. Oluline see, et A näitab, et on võimalik erineda. Avastus, et saab teha teisiti, on 60ndate Eesti kirjanduse jaoks fundamentaalne. 60ndate lõpp ja 70ndate algus. Cambelli supipurk saab 60ndate märgiks. See märgib popkunsti pealetulekud üldisemas plaanis.
Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 60-ndatel debüteerinud eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas ,,Noored autorid" nn kassettidena, kus olid mitme autori luulevihikud üheskoos. Luuletajaid ühendaski tegelikkuses vaid asjaolu, et nende loomingut avaldati kassettidel. Neil puudus ühine ideoloogia ning tegelikult olid nad pärit erinevatest põlvkondadest. Siiski ühendasid neid üldised põhimõtted, nagu elujaatav hoiak, maailma avastamne, uuenduste toetamne. Eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart, kes tõi luulesse palju keelelisi uuendusi. 60- ndad olidki luules vormiuuenduse ajastuks. Sellega kaasnes ka inimeste suur huvi luule vastu. Esimene kassett ilmus 1962, kuhu kuulusid nimekamatest Rummo, M. Traat. 63. aastal ilmus järgmine, 65. aastal ilmunud kassettil debüteeris Jaan Kaplinski ja Hando Runnel, 66. aasta kassetil oli loomingut näiteks Leelo Tunglalt, 68. aastal ilmus viimane kassett. 22. PILET A. TSEHHOVI ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI NING KAHE NOVELLI ANALÜÜS A. H
Runnel, Ly Seppel) 1965, neljas (Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal) 1966, viies (Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney) 1968. Kassetid koostas Oskar Kruus. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules. 1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Pilet 22 1. A.Tsehhovi elu ja looming ANTON TSEHHOV (1860-1904) Sünnib Taganrogis, oli väikekaupmehe poeg
annaabi.ee 
