loomadele allapanuga kiiresti käärima ja eraldavad soojust. Sellist sõnnikut kasutatakse nii nn külmlavade kütmiseks kui ka väetamiseks. Lihtsaks ja arusaavaks näiteks on, et korraliku sõnnikupõhjaga lavas oli võimalik kasvatada taimi ette, kaitsta neid varakevadiste jahedate ööde korral ja saada varasemat saaki. Heaks käärimisprotsessi kandjaks on ka veisesõnnik, kuid see vajab pisut rohkem korraliku allapanu. Sõnniku kvaliteet sõltub seega väga palju loomadele allapanust. Kuigi põhk ei ima just kõige paremini vedelikke, soodustab see aeroobset ehk kuumkäärimist. Turvas allapanuna on väga happeline ega sobi enamiku taimede väetamiseks eelnevalt neutraliseerimata; oma olemuselt on selline sõnnik külm. Sõnniku kvaliteeti rikub ka saepuru, eriti okaspuude oma, mis lisaks vaikudele, vahadele ja tärpentinile laguneb mullas väga aeglaselt, tarbides pikema aja jooksul niigi kesiseid lämmastikuvarusid. Kasutamine
aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga 8 suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. BACILLUS CEREUS Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe-Sellers, 2004 ). HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud
flavescens, A.liquefaciens) Clostridium (Cl.tyrobutyricum) Bacillus (B.licheniformis, B.stearothermophilus, B.cereus, B.sporothermodurans (UHT) Micrococcus Enterococcus (E.faecalis) Streptococcus (S.salivarius, ssp thermophilus, S.brevis) Sporogeenid: B.cereus, B.licheniformis Spooride säilumine 100%, arvukus 5x 10 3 spoori/ml Clostridium tyrobutyricum Pärineb silost ja allapanust; arvukus sõltub aastaajast (suvel 1 spoor/ml) B. Weichenstephanensis psührotroof: Toodab ka külmas piimas proteaase ja peptidaase nn magusa kalgendi tekitaja 2. Gramnegatiivsed: Alcaligenes (A.tolerans) Starterkultuuride ehk juuretiste päritolu: Esinevad toormes piisava arvukusega (aedvili) Tootmisvahendid on eelnevalt inokuleeritud (tünnid) 1. Materjal eelmisest fermentatsioonist (vadak)
Orgaaniline fraktsioon sõnnikus lagundatakse mikroorganismide poolt ning vabanevad toitained ( lämmastik ja fosfor). Orgaaniline fraktsioon koosneb proteiinidest (mille peamine allikas on seedimata söök ja allapanu), süsivesikutest (allikas allapanu), rasvadest (allikas seedimata toit ja allapanu). Peamiseks vee allikas on uriin ja pesu- ning puhastusveed. Mitte orgaaniline pool koosneb peamiselt mineraalidest nagu kaalium, fosfor, mis pärineb peamiselt seedimata toidust, allapanust ja uriinist. Biolagunev materjal linnakeskkonnast: o Aia- ja haljastusjäätmed: lehed, rohuniitmise jäägid, oksad, lilled, saepuru, puiduhake, puukoor o Toidujäätmed: puuviljad, köögiviljad, teraviljatooted, munakoored, liha- ja piimatoodete jäägid o Muu: ajalehed, paber, papp, tolm, puit Jääkmuda Tekib reovee keemilise ja bioloogilise puhastuse tulemusena. Jääkmuda kasutatakse
Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt. Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud. Kui kasutada rikkalikult allapanu võib saada ühelt loomühikult 14 tonni sõnnikut. Aastaringselt laudas pidamisel kuini 17 tonni ühelt loomühikult. Sõnniku säilitamisel esinevad kaod. (loomühik = 10 tonni sõnnikut). Sõnniku toiteainete sisaldus sõltub nii loomaliigist kui ka allapanust. Kõik sõnnikus olevad toiteained pole taimedele kohe kättesaadavad mõju esimesel aastal + järelmõju. Sõnnikus olevast lämmastikust Esimesel a.-l K järelmõju 2.a saavad taimed kätte, 20-30% taimed suudavad kokku ära 16 kasutada 40-50%. Fosfor 20-40% 40-60% Kaalium 50-70% kuni 80%
Külmsõnnik sea sõnnik, on happeline, ei hakka käärima. Saepurus tärpentinid, vahad lagunevad aeglaselt. Sõnnik peaks intensiivselt käärima enne 4-5 kuud. Kui kasutada rikkalikult allapanu võib saada ühelt loomühikult 14 tonni sõnnikut. Aastaringselt laudas pidamisel kuini 17 tonni ühelt loomühikult. Sõnniku säilitamisel esinevad kaod. (loomühik = 10 tonni sõnnikut; 10-12 t) Sõnnik on toitainete allikas . Sõnniku toiteainete sisaldus sõltub loomaliigist, allapanust, loomasöödast, toodangust, säilitamistingimustest (kui palju on kadusid). Kõige toitaineterikkam on linnusõnnik. Vanarahvas jaotas sõnniku: - külmsõnnik nt. seasõnnik; ei lähe hästi käärima, happeline - soesõnnik läheb hästi käärima, veisesõnnik, eriti hobuse sõnnik; lisatud on allapanu 3 II VÄETISED Kõik sõnnikus olevad toiteained pole taimedele kohe kättesaadavad mõju
verejahu, mereadru, haljasväetis, Mõju mullale- rikkastab mulda huumusega, ¾ laguneb ja ¼ huumusvaru täienduseks, sõnniku andmisel tekkivad mullas aktiisvesed huumusained, mis kasvustimulaatorid, soodustab paremini mineraalväetise kasutust, parandavad mulla struktuuri, vee ja õhureziim taimedele soodsam, tõstavad mulla puhverdus võimet, tõstavad mulla mikrobioloogislist tegevust. Rikkastab CO 2 , soodustab fotosünteesi, Sõnnik. Koosneb väljaheidetest ja allapanust, toimub mikrobioloogiline tegevus, Kultuurtaimed- järjekindlad aias, põllul ja istandikes kasvatatavad taimedomadused teadliku valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1
rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus'e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste
Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) – sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos – on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus’e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste
parandamiseks. Ühe loomühiku tarvis on aastas vaja keskmiselt 1,5 tonni kvaliteetset hekseldatud põhku. Parim allapanu on vähelagunenud rabaturvas. Saepuru allapanuna on väheväärtuslik, kuna laguneb mullas aeglaselt. Okaspuusaepuru korral peab sõnnik hoidlas või patareis 4…5 kuud intensiivselt käärima (35…40°C). Sõnnik taimetoitainete allikana • Sisaldus sõltub loomaliigist, söötmisest, toodangutasemest, allapanust ja selle koostisest, sõnniku säilitamisest. • Sõnnikus olevate toitainete kasutamine taimede poolt sõltub peamiselt loomaliigist. • Lämmastikku omastatakse esimesel aastal 20-30% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Fosforist omastatakse esimesel aastal 20-40% ja kogu külvikorra vältel 40-60%. • Kaaliumist omastatakse esimesel aastal 50-70% ja kogu külvikorra vältel 70-80%. • Seega on sõnnik eelkõige kaaliumväetis. Sõnniku säilitamine
tahked ja vedelad väljaheited Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega) Sõnniku toiteelementide sisaldus oleneb loomade söötmisest ja allapanust ning sõnniku säilitamisest. Sõnnikut vajavad kartul ja juurviljad 40 60 t/ha, taliteraviljad 30 50 t/ha ja rohumaad rajamiseelselt 20-40 t/ha. Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaaniline väetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta orgaaniline väetis viia mulda koos põhuga. 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised
annaabi.ee 
