nukk, kui ta oma peaga ei mõtle, vaid ainult alandlikult teiste tahtmist täidab. Enesetapp oleks olnud lihsaim viis olukorrast põgeneda. See näib küll igati hõlpsa väljapääsuna: nii hea oleks keerulised eluprobleemid selja taha jätta ja lahkuda teise ilma. Hamletile polnud see aga vastuvõetav. Ta ei arvanud, et nii saaks oma probleemid lahendatud. Need oleksid teda painanud ka teises ilmas. Nii tundusid mõlemad variandid, nii käegalöömine kui põgenemine, Hamletile allaandmisena. Jällegi oleks ta pidanud end teistest mõjutada laskma ning enese püüdlused unarusse jätma. Ka siis, kui Hamlet küsis eneselt: "Olla või mitte olla?", mõtles ta: "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?" Otsuse langetamine polnud lihtne, sest nagu tihtilugu, pidi nüüdki midagi ohverdama. Selleks võis saada ka noormees ise, kuid Hamlet oli kõigeks valmis. Lõpuks ometi langetas noor prints otsuse, mida ta õigeks pidas
Hamleti eesmärgiks oli aga näidata Taanimaale tõelist mõrtsukat Enesetapp oleks olnud lihsaim viis olukorrast põgeneda. See näib küll igati hõlpsa väljapääsuna: nii hea oleks keerulised eluprobleemid selja taha jätta ja lahkuda teise ilma. Hamletile polnud see aga vastuvõetav. Ta ei arvanud, et nii saaks oma probleemid lahendatud. Need oleksid teda painanud ka teises ilmas. Nii tundusid mõlemad variandid, nii käegalöömine kui põgenemine, Hamletile allaandmisena. Jällegi oleks ta pidanud end teistest mõjutada laskma ning enese püüdlused unarusse jätma. Ka siis, kui Hamlet küsis eneselt: "Olla või mitte olla?", mõtles ta: "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?" Otsuse langetamine polnud lihtne, sest nagu tihtilugu, pidi nüüdki midagi ohverdama. Selleks võis saada ka noormees ise, kuid Hamlet oli kõigeks valmis.
Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt distsipliiniga seotud otsuseid). Järgmine strateegia on tasandamine/kohandumine. See on eelmise vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt juhul kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine. Kolmandaks strateegiaks on vältimine. Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks
Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused). 3.2. Tasandamine/kohandumine See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt. juhul kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine. 6 3.3. Vältimine Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks
Vältimine Tehakse nägu, et konflikti ei ole. Mõnikord võib kasutada vältimist aja võitmiseks, et koguda lisainfot konflikti edukaks lahendamiseks. Üldjuhul suurendab pooltevahelisi pingeid. Domineerimine Domineerija peab oluliseks enda vajadusi. Kasutab kas füüsilist, majanduslikku või intellektuaalset võimu teise poole mõjutamiseks. Kaotaja võib tunda ennast halvasti ning emotsionaalselt lööduna Kohandumine Võib tunduda allaandmisena, kuid on vahel kõige otstarbekam Kui klient on emotsionaalselt tasakaalust väljas ja konflikti põhjused on tühised, on teenindajal alati kasulik leplik olla ja säilitada rahu Kompromiss Kumbki osapool on midagi saanud ja midagi loovutanud Sobib siis, kui on võimalik ressursse võrdselt jagada KLIENDITEENINDUS V TEENINDUS = MÜÜK, ERIVAJADUSTEGA KLIENDID
tulemustega rahule. Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused). 2. Tasandamine/kohandumine See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt. juhul kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine. 3. Vältimine Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui konflikt on väga kuum, siis võib ajutine vältimine anda osapooltele aega maha jahtumiseks. Samuti võib ta
üleskeeratav nukk, kui ta oma peaga ei mõtle, vaid ainult alandlikult teiste tahtmist täidab. Enesetapp oleks olnud lihsaim viis olukorrast põgeneda. See näib küll igati hõlpsa väljapääsuna: nii hea oleks keerulised eluprobleemid selja taha jätta ja lahkuda teise ilma. Hamletile polnud see aga vastuvõetav. Ta ei arvanud, et nii saaks oma probleemid lahendatud. Need oleksid teda painanud ka teises ilmas. Nii tundusid mõlemad variandid, nii käegalöömine kui põgenemine, Hamletile allaandmisena. Jällegi oleks ta pidanud end teistest mõjutada laskma ning enese püüdlused unarusse jätma. Ka siis, kui Hamlet küsis eneselt: "Olla või mitte olla?", mõtles ta: "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?" Otsuse langetamine polnud lihtne, sest nagu tihtilugu, pidi nüüdki midagi ohverdama. Selleks võis saada ka noormees ise, kuid Hamlet oli kõigeks valmis. Lõpuks ometi langetas noor prints otsuse, mida ta õigeks pidas
nukk, kui ta oma peaga ei mõtle, vaid ainult alandlikult teiste tahtmist täidab. Enesetapp oleks olnud lihsaim viis olukorrast põgeneda. See näib küll igati hõlpsa väljapääsuna: nii hea oleks keerulised eluprobleemid selja taha jätta ja lahkuda teise ilma. Hamletile polnud see aga vastuvõetav. Ta ei arvanud, et nii saaks oma probleemid lahendatud. Need oleksid teda painanud ka teises ilmas. Nii tundusid mõlemad variandid, nii käegalöömine kui põgenemine, Hamletile allaandmisena. Jällegi oleks ta pidanud end teistest mõjutada laskma ning enese püüdlused unarusse jätma. Ka siis, kui Hamlet küsis eneselt: "Olla või mitte olla?", mõtles ta: "Kas jääda iseendaks või mitte? Kas lasta teistel juhtida minu elu või vastupidi?" Otsuse langetamine polnud lihtne, sest nagu tihtilugu, pidi nüüdki midagi ohverdama. Selleks võis saada ka noormees ise, kuid Hamlet oli kõigeks valmis. Lõpuks ometi langetas noor prints otsuse, mida ta õigeks pidas. Nüüd asus
Kaotaja pool võib tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt distsipliiniga seotud otsuseid). Tasandamine/kohandumine See on eelmise vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt juhul 19 kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine. Vältimine Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi.
otsida isegi kättemaksu. Töistes situatsioonides võidakse seda konflikti lahenduse strateegiat kasutada ülemuse ja alluva rollist lähtudes, kui ülemus lähtub ainult oma võimupositsioonilt ega arvesta alluvaga. Sellise käitumise puhul ei saa koostööst ja headest töistest suhetest juttugi olla. Kohandumine/leppimine Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on selline konflikti lahendamise viis mõnes olukorras kõige otstarbekam. Näiteks kui tahetakse iga hinna eest oma töökohast kinni hoida, kuna ollakse pere ainuke toitja. Pidevalt seda konflikti lahendamise strateegiat kasutada ei saa, sest pärast pidevat kohandumist jõutakse murdumiseni ning selle tagajärjel tuleb ikkagi tegeleda tõeliste probleemide ning nende lahendamisega. Vältimine Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks.
tunda ennast halvasti kohelduna ning äärmisel juhul otsida isegi kättemaksu. Kasulik võib see strateegia olla juhul, kui konflikt tuleb kiirelt lahendada või kui tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid (nt. distsipliiniga seotud küsimused). 2. Tasandamine/kohandumine See on eelmisele vastupidine strateegia. Harmoonia säilitamiseks võetakse maksimaalselt arvesse teise poole nõudmisi ja surutakse alla enda vajadused. Kuigi see võib tunduda allaandmisena, on see mõnes olukorras kõige otstarbekam. Nt. juhul kui konflikt on tekkinud ebaolulistel põhjustel või kui tõepoolest on oluline heade suhete säilitamine. 3. Vältimine Püütakse jääda neutraalseks ja sisuliselt ei arvestata ei enda ega teise poole vajadustega. Mõnikord on otstarbekas kasutada vältimist kui ajutist alternatiivi. Kui 17
annaabi.ee 
