Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"alistamisele" - 14 õppematerjali

Rooma kirjanduse põhiperioodid
9
ppt

Rooma kirjanduse põhiperioodid

arutlused, kõnekunst. Tema meisterlikke kõnesid iseloomustavad: elav kujutlusvõime, teravmeelsus, improviseerimine, sõnavara rikkus, ilmekus. Elas (106-43 e.m.a) Julius Caesar Oli silmapaistev kõnemees Riigitedlane, teostas rohkesti reforme Juba keskajal märgati Caesari `` keele imetlusväärset elegantsi`` Caesarilt on säilinud kaks teost ``Märkmeid Galia sõjast``, mis koosneb 7 raamatust ning on pühendatud Gallia alistamisele, Caesari tegevusele Gallias. ``Märkmeid kodusõjast`` käsitleb kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Luule Varaseimast lüürikuist oli kõige tuntum Gaius Valerius Catullus( u 87- 54 e.m.a), kes moodustas noorpoeetide ringi, kelle eeskujuks olid Aleksandria hellenistliku ajajärgu kreeka luuletajad Catulleuse luule on sügavalt isikliku tundekoega Catulluselt on säilinud mõned pikemad luuletused

Ajalugu → Ajalugu
55 allalaadimist
Kuidas võita kurja
2
docx

Kuidas võita kurja?

ulatamine rahapuuduses (võidame teiste kadedust) või kodutule haavatule esmaabi andmises (lööme teiste viltuvaatamist ja halvustamist sotsiaalse staatuse järgi). Ilma kurjuseta poleks ju tegelikult olemas ka headust. Tänapäevasem näide on kasvõi koomiksitegelased ­ Superman, Batman, Ämblikmees... Nad on paljudele lausa iidolid, kuigi väljamõeldud karakterid, ning seda just tänu oma kohutavate vastaste alistamisele. Kui poleks loodud õeluse kehastust Jokkerit, ei saadaks arvatavasti edu ka Supermani. Inimestele meeldib väljuda hetkeks reaalsusest ning kujutleda olukorda, kus valitsevad vastandid ­ hea ja kuri, valge ja must. Päris maailmas ju üdini ühte kategooriasse langevat persooni pole. Ka kõige positiivsemal isikul on mõni viga ning mitte keegi ei suudaks olla halb kõige ning kõigi vastu. Muidugi on aastasadade jooksul palju muutunud, kasvõi üleminek rüütlitest

Kirjandus → Kirjandus
65 allalaadimist
Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse
2
rtf

Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse?

13.saj alguses puudus eestlastel ühineriik, kuna ühiskond polnud selleks veel piisavalt arenenud. Eesti ala jagunes 8 suurema muinasmaakondadeja väiksematate kihelkondade vahel. Põhjus, miks iga maakond tegutses omaette, näen nõrku sidemeid maakondade vahel. Sisuliselt seisis Muistses vabadusvõitluses vastamisi eestlaste lagunev sugukond, ühiskond ning Lääne-Euroopa feodaal ühiskond. Riigi ja ühistegevuse puudumine viis sisuliselt maakondade alistamisele ühekaupa. Samuti võib eestlaste allajäämise põhjusena näha keerulisi suhteid lähinaabritega. Näiteks lubasid Vene vürstiriikide esindajad vajadusel anda eestlastele sõjalist abi, abi saamiseks tuli aga ida naabrite teha järeleandmisi. Samas polnud eestlaste idanaabrid sõnapidajad ning loodetud abi jäi tihti tulemata. Tuleb tunnistada, et Saksa ristisõdijad tegutsesid oskuslikult ning alistasid (ristiusustasid) liivlased, latgalid ja eestlased järgemööda

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Pseud
3
rtf

Pseud

analoogi, kus ainet õpetatakse ajaloo keskselt nagu filosoofiat püütakse õpetada. Ei õpi me ju matemaatikas kõige pealt rooma numbritega liitma ja lahutama, vaid ikka kohe araabia numbritega; samuti ei õpetata meile arvude esteetilisi omadusi; ei õpi me ju astronoomias planeetide asupaiku leidma Ptolemaiose süsteemi järgi, vaid ikka mõne kaasaegsema järgi; ei õpi me ju ajaloos kõige pealt seda, millise hinnangu 19. sajandil baltisakslased Eesti muinasaegsele alistamisele andsid ega seda, kuidas Nõukogude ajal Vabadussõda mõisteti, vaid ikka seda, kuidas kaasaegsed ajaloolased neid ajaloo sündmusi käsitlevad; ei õpi me ju bioloogias Linn eelkäijate kombel punastsõstart nimetama "Grossularia, multiplici acino: seu non spinosa hortensis rubra, seu ribes officinarium", vaid ikka Linn kombel "Ribes rubrum"; ei õpetata ju meditsiinis palavikku jäävannidega ravima või opereerima tuimestust kasutamata, vaid mingil kaasaegsemal moel. Miks

Filosoofia → Filosoofia
13 allalaadimist
II Maailmasõjast tähtsaim
2
doc

II Maailmasõjast tähtsaim

pealetungi sakslaste vastu. Idast pidi toetame NSV Liit. Lisaks võttis NSV Liit kohustuse kuulutada Jaapanile sõda, kui Saksamaa on purustatud. Jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise küsimustes ning Poola piiride suhtes. Peale kõige selle nõustusid Suurbritannia ja USA tunnustama 1941. aasta NSV Liidu piire. 21.6.juunil 1944a. Normandia dessant oli teisisõnu teine rinne, mis avati Suurbritannia ja USA poolt, et hävitada Natsi-Saksamaa. See aitas suuresti kaasa Saksamaa alistamisele. 22.Vabastati kogu Prantsusmaa, Põhja-Soome taganes Karjalast ning sõlmiti vaherahu, mille järel lõppes Jätkusõda. Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 23.1945. aasta veebruar. Stalin, Churchill ja Roosevelt. Saksamaa purustamise plaani kooskõlastamine. Sõjajärgse maailmakorralduse arutamine. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. 24.Punaarmee vallutas Elbe jõeni välja, sinna jõudsid ka USA-Briti väed ning seejärel vallutati Berliin

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Kreeka-Pärsia sõjad
5
docx

Kreeka-Pärsia sõjad

jõudsid mõlemad väed Plataia väljadele, kus peeti Kreeka-Pärsia sõdade lõppvaatus. Sõdadevaheline periood (490­480 eKr) Maratoni lahing näitas kreeklastele, et võimsat Pärsiat on võimalik lüüa, Pärsia aga kaotas esimese lahingu kahe põlvkonna jooksul. See ei tulnud nende mainele sugugi kasuks, sest väike Ateena linn suutis alistada võimsad pärslased. Sestap hakkas kuningas Dareios I pärast sõjakäigu lõppu peagi uuesti mõtlema kogu Kreeka alistamisele. Samal ajal taastus Ateena Maratoni lahingust ning tuues ettekäändeks Aigina polise pidevad röövretked laevastikuga, hakkas Themistokeles (üks kahest Ateena valitud juhist) ette valmistama laevastikku tulevaste Pärsia rünnakute vastu. 481. eKr toimus kongress Korintose maakitsusel, kuhu kutsuti kõikide vabade linnriikide esindajad. Seal lepitati Ateena ja Aigina ning räägiti valitsevast Pärsia ohust, pärslased olevat ehitanud sillad üle Dardanellide väina

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu
14
pdf

Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu

ainult paavst. See tähendas, et alus Riia piiskoppide ja ordu hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. (Histrodramus, 2018) 7 2. Liivi ordu Mõõgavendade ordu pärijaks saanud Saksa ordu Liivimaa haru oli keskaegse Liivimaa kõige tugevam sõjaline jõud üle 300 aasta. Alguses oli ordu pühendatud ainult Kuramaa ja Semgallia alistamisele. See muutus alates 13. sajandi lõpust muutus peamiseks küsimuseks võitlus ülemvõimu pärast Riia peapiiskopiga. 15. sajandi lõpuks, peale seda kui peapiiskopi ja ordu vahel oli habras tasakaal, muutus suurimaks probleemiks idapiiril tugevnev Moskva oht. Liivi sõja algul said Vene tsaaririigi ambitsioonid kogu Vana-Liivimaale saatuslikuks. (Histrodamus, 2018) Foto 2

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA
14
docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

Muhamed oli oma õpetuse pärast sunnitud 622.a Mekast lahkuma (islamimaade ajaarvamise algus) Mediinasse. Kogunud seal endale suure pooldajaskonna, naases Muhamed 630 Mekasse, kust ta valtses järgneva kahe aasta vältel araablaseid, kes võtsid vastu islami usu. Prohveti surma järel (632) valiti talle asemik – kaliif; Araabia riiki nimetati setõttu kalifaadiks. Saavutanud tänu islamile usulise ühtsuse, pöörasid araablased pilgud naabermaade alistamisele (džihaad – püha sõda islami eest). Üle sajandi kestnud edukate vallutussõdade tulemusena vallutati Bütsantsi keisririigilt Süüria, Palestiina ja Egiptuse alad. Lähis-Idas purustati Uus-Pärsia riik ning hõivati osa Kaukaasiast, Kesk-Aasia ja tungiti Indiani välja. 7.saj alistati kogu Põhja-Aafrika ja 8.saj algul ka suurem osa Hispaaniast. Araablaste katsed alistada Frangi riik ebaõnnestusid tänu lüüasaamisele Poitiers lahingus (732)

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Teise maailmasõja lahingud
21
docx

Teise maailmasõja lahingud

septembris kergenduseks. Nad olid hävingu äärel, kuid nende visa kaitse ja Luftwaffe tekitatud suured kaotused olid viimaks sundinud sakslasi oma taktikat muutma. Saksamaa kaotus Teises maailmasõjas otsustati paljude lahingute käigus. Siiski pani brittide otsustavus sõda jätkata pärast Prantsusmaa langemist ning võit lahingus Britannia pärast aluse ühistele pommirünnakutele, edule Vahemerel, Lääne-Euroopa vabastamisele ning viimaks Saksamaa alistamisele 1945.aastal. Moskva lahing Aeg: november-detsember 1941 Koht: Lääne-Venemaa Saksamaa rünnak 1941.aasta juunis tabas Nõukogude Liitu ootamatult. Punaarmee polnud võimeline rünnakulainetele vastu seisma. Juuli alguses okupeeriti Leedu ja Läti, piirati Nõukogude väed saades 300 000 sõjavangi. Nõukogude Liidu pealinn oli sakslaste peamine eesmärk ja see taheti vallutada enne talve saabumist. Seetõttu eraldati armeegrupile Mitte Fedor von Bocki juhtimisel

Ajalugu → Ajalugu
88 allalaadimist
Bütsants
12
docx

Bütsants

Ristisõja eelne ja aegne vasilevsi poliitika oli suunatud türklaste poolt hõivatud alade tagasi vallutamisele, mis oli kõige kasulikum suund riigi tervenemise teel. Kuid ristisõdijate sekkumise tagajärjel, kaldus Aleksiuse poeg Ioan II, isa poolt märgistatud radast ning suunas riigi napid jõud Süüria ja Antiookia tafasi vallutamisele, mis osutus riigile saatuslikuks. Uusloodud ristisõdijate ida riigid, ohustasid Bütsansti ning nende alistamisele, kuluski Impeeriumi jõud. Kordus Justiniaanuse mõtetude vallutuste sündroom. Järgnevad Comninide soost Imperaatorid oli ladinameelselt meelestatud ning riiki läbis sunduslik ladinafitseerimise laine. Igal pool suruti peale Lääne feodalismi ja religiooni, mis tekitas rahvas, ks oli sajandite jooksul harjunud elama hellenismi kultuuri väärtuste järgi, pahameele, mis lõppes Manuil I 1182. a. kukutamisega ning võõramaalaste maasilise

Ajalugu → Ajalugu
32 allalaadimist
E-kursuse-Grupinõustamine I-materjalid
16
pdf

E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid

kasutatakse ähvardusi. välditakse ähvardusi. Väljendatakse jäika oma seisukohale Väljendatakse valmisolekut jäämist. paindlikkuseks. Oma seisukohti muudetakse väga Probleemi lahendamise eesmärgil aeglaselt muudetakse seisukohti innukalt. ja seda enamasti selleks, et sundida vastaspoolt tegema mööndusi. Keskendutakse vastaspoole alistamisele Probleemi lahendamisel kasutatakse ega kolmandate osapoolte abi. otsita nõuandeid kolmandatelt osapooltelt. Loovus Kooperatiivne probleemilahendamise lähenemine grupis soodustab ka loovust. Loovus on millegi uue loomise protsess, mis tuleneb produktiivsest erimeelsusest. Kuna probleemi vaadatakse uuest vaatenurgast, saab välja pakkuda ja formuleerida uusi alternatiive probleemi lahendamiseks.

Pedagoogika → Andragoogika
31 allalaadimist
Referaat - Vaaraod
25
docx

Referaat - Vaaraod

Hatsepsuti surma. Arvatakse, et Thutmosis III võis organiseerida Hatsepsuti tapmise. [(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Ta oli kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos. Mööda Niiluse orgu tungis ta kaugele lõunasse Nuubiasse (tänapäeva Sudaani). Sinna olid vaaraod teinud retki varemgi, kuid nüüd alistati Nuubia kindlalt Egiptuse võimule. Saagiks saadi hulgaliselt kulda. Peamist tähelepanu pööras ta aga Palestiina ja Süüria alistamisele Ees-Aasias. Just sealt olid Egiptusesse tulnud ohtlikud vallutajad. Thutmosis tegi Aasiasse üle kümne sõjaretke. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6. klassile] Karnakis laskis Thutmosis lõpuni ehitada Hatsepsuti väravehitise, mis oli mõeldud Karnaki ja Luxori vahelise uue protsessioonitee algustähiseks. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)]

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Eestlaste muistne vabadusvõitlus
42
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Järgnevalt tungis Liivimaale suur saarlaste, läänemaalaste ja revalaste vägi, mis asus piirama Turaida linnust, plaaniga pärast selle alistamist Riia peale minna. Riiast Turaidasse saadetud abijõududel õnnestus aga piirajaid ootamatult rünnata ja neid lahingus võita, sundides eestlased suurte kaotustega ning oma hobuseid ja laevu maha jättes põgenema. Pärast Turaida lahingut otsustas ka varem kõhkleval positsioonil olnud piiskop Albert suunata põhitähelepanu Eestimaa alistamisele. Ta nimetas senise Daugavgrīva kloostri abti Theoderici Eestimaa piiskopiks. Piiskopkonna keskus kavatseti luua Läänemaale Lihulasse, kuid selle piirid jäid esialgu täpsemalt määratlemata. Samuti Eestimaal valdusi ihaldanud Mõõgavendade ordu taotles paavstilt enda poolt vallutatud aladele eraldi piiskopkonna loomist, kuid paavst keeldus sellest. Samal ajal kergendas piiskop liivlaste palvel nende maksukohustust, saades vastutasuks lubaduse ustavalt osaleda paganatevastastes võitlustes

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Eesti keskaeg
47
docx

Eesti keskaeg

Võõrsilt tulnud inimeste osakaal oli väike, kuid nad moodustasid ühiskonnas juhtgrupi. Majanduse tootlikuse, tehniliste ja üldkultuuriliste uuenduste osas polnud olulist erinevust. Majanduse vallas suurimaks erinevuseks oli käsitöö ja kaubanduse märksa väiksem koondatus: Eestis puuusid linnalised asulad, mis oleksid kui kaubanduse- ja käsitöökeskused. Pärast vallutust kaasati osa senistest rahvajuhtidest uutesse võimusuhetesse, vastavalt maade ja inimeste alistamisele uute isandate poolt. Eestis läksid haldus- ja suhtusvõrgustikus võtmekohtadel asuvad linnused pärast ristiusu vastuvõtmist kohalike ja vallutajate ühiskasutusse. Püsis pärast vallutust osa muinaslinnuseid põlisrahva valduses. Muinasaegne ülikutekiht jäi püsima, sest mõned said läänimeesteks (Tõestuseks leidub palju ülikute haudu, mis pärinevad pärast ristisõda). Uued koormised: "Kristuse kohustus." Kohustus osaleda kirikute,

Ajalugu → Keskaeg
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun