Gaasijaotusmehhanism Referaat Mootor Sissejuhatuseks räägin gaasijaotusmehhanismi ülesandest. Selleks on klappide õigeaegne avamine ja sulgemine, et tagada silindrite täitmine kütteseguga (ottomootorid) või õhuga (diiselmootorid) ning läbipõlenud gaaside väljalase, samuti põlemiskambri kindel eraldamine muust keskkonnast töö- ja survetakti ajal. Neljataktilistes mootorites kasutatakse klappidega gaasijaotusmehhanisme, kus gaasi vahetus toimub sisse- ja väljalaskeklappide kaudu. Kahetaktilise mootori gaasi vahetus toimub väntmehhanismi abil või segaviisiliselt. Kahe taktiline mootor Nelja taktiline mootor Nukkvõll ülesandeks on väntvõllilt saadud pöörleva liikumise abil avada sisse- ja väljalaskeklapid ja seejärel lasta neil sulguda. Nukkvõlli asukoht gaasijaotusmehhanismis on kas mootoriplokis allasetusega nukkvõll e. alanukkvõll või plokikaanes ülanukkvõll. Alanukk...
Täidan pidurivedeliku anuma. Kinnitan ratta autole. Kontrollin pidureid. 5 TÖÖVAHENDID ● Silmusvõti ● Jõupadrun ● Njuutonmeetervõti ● Pneumaatiline mutrikeeraja ● Uus pidurivoolik ● Pudel voolikuga 6 KASUTATUD ALLIKAD Autode remonttööde algõpe – Neeme Noppel, Marne Rego http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autokere_ja_sisustus/?LUKKSEPA_T %D6%D6RIISTAD:MUTRIV%D5TMED https://www.google.ee 7
Garlieb Helwig Merkel 1769 sünd Ledurga pastoraadis algõpe pastorist isalt 1777-1782 Riia Toomkool 1782 iseõppija, ametnik, eraõpetaja 1788-1796 koduõpetaja publitseeris "Lätlased eeskätt Liivimaal filosoofilise aastasaja lõpul. Etnograafilis-antropoloogiline uurimus" (1796) Ühiskondlikud olud Kapitulatsioonid (1710) Liivi- ja Eestimaa rüütelkonnad ning linnade raed Balti erikord privileegide säilitamine Roseni deklaratsioon (1739)
looduskaitse, eetika jms). Seda on tõenäoliselt võimalik antud ettevõttest uurida või omal käel kogeda. 5) Teenuse hind ja saadavus Minu arvates on toote sisu, eeldatav kvaliteet ja hind omavahel vastavuses. Hind võib alguses natukene kõrge tunduda, kuid lugedes matkakirjeldust ja hinnas sisalduvaid hüvesid, siis on kõik minu arvates igati õigustatud. Näiteks sisaldub klassikalise räätsamatka hinnas (30eur.) räätsaretke algõpe, matkajuhi teenus, räätsaretke varustus (räätsad, säärised), matkasöök. 6) Turundus Meediakajastus antud teenuse kohta on üsna hea. Küll aga langeb traditsioonilise meedia tähelepanu enamjaolt ühele OÜ Reimanni Retkede juhatuse liikmele matkajuht Mart Reimannile, kes on viimastel aastatel osalenud aktiivselt ka erinevates matkateemalistes telesaadetes. Kuid kindlasti aitab ka selline tähelepanu ettevõtte poolt pakutavaid teenuseid müüa
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaan...
liigutus kätte kätte saada, et püstol oleks õieti, koguaeg õigel kaugusel, ning pihustatav kogus oleks asjakohane. Praktikal olles õppisin palju uut ja vajalikku maalri eriala valdkonnas, õigeid töövõtteid, ning tööde järjekorda. Õppisin visuaalselt hindama erinevaid vigastusi, ning nende parandamiseks vajalikke toiminguid. 4 4. Hinnang praktika kohta Koolipoolne algõpe, ning juhendus oli väga palju abiks, ning vajalik. Tänu sellele sain praktika läbitud edukalt, ning võin jätkata enda täiendamist maalri erialal teisel kursusel. Ettevõttepoolne juhendus, ning koostöövalmidus oli väga meeldiv, kuna esimest korda minnes töökotta, seletati kus miski on ja millega ettevõte tegeleb, ning mis meid ees hakkab ootama. Praktika juhendaja aitas ja ootas koguaeg võimalikke küsimusi, et neile
Soojusnähtused autos 1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks si...
SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostr...
Paide Täiskasvanute Keskkool Kätrin Tarjus MIS ANNAB AUTOLE ELU EHK MIS ON MOOTOR? Uurimustöö Juhendaja: Kai Parman Paide 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................lk 3 1.Peatükk MIS ON MOOTOR?.................................................................lk 4 1.1 Mis on ottomootor?...............................................................................lk 4 1.2 Mis on diiselmootor?..............................................................................lk 4 2.Peatükk KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB?................................................lk 5 2.1 MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb?............. . lk 6 3.Peatükk KUIDAS KÄSITLEDA/HOOLDADA MOOTORIT?...............
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut EESTI HOTELLI - JA TURISMIKÕRGKOOL Turunduskommunikatsiooni analüüs Koostajad: .... Rühm: EV-1-S-E-tal Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.............................................................................................................1 1. Sissejuhatus....................................................................................................2 2. Turundamine.............................................................................................
SOOJUSMASINA D Referaat Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 SOOJUSMASINAD .......................................................................................................3 AURUMASIN.................................................................................................................5 SISEPÕLEMISMOOTORID.......................................................................................... 8 GAASITURBIIN...........................................................................................................10 LISAD..........................................................................................................................11 Soojusmasina kasutegur.........................
peavad nad alluma kindlatele standarditele, eelkõige peavad nad lati juhinduma põhimõttest koostada HEV lastele just selliseid õppeplaane mis kõige paremini rahuldavad nende HEV tulenevaid vajadusi. Inglismaal tegeleb Eriõpetajate ja -spetsialistide koolitusega Training and Development Agency for Schools (TDA), kus toimuvad kursused (varasemalt peab olema omandatud tava õpetaja kvalifikatsioon). Kursused jagunevad kaheks: Põhiõppe (ITT Initial teacher training) algõpe, HEV laste õpetamine klassis. Õppe edasijõudnutele (CPD Countinuing professional development) erispetsialistid nagu eripedagoog -> HEV koordinaator. Lisaks nõuab The Education (Teachers) Regulations 1993 õpetajatelt, kes töötab vaegkuuljatega ja nägijatega, lisa kvalifikatsiooni omandamist kolme aasta jooksul. 14 4. VANEMATE KAASAMINE
Sellisel praktikal võivad olla märkimisväärsed suhestumised ka tantsija vigastusse. Näiteks kui haige õlaliigesega kaasaegse tantsu viljeleja suudab vigastuse piirkonda jälgida, läbi releasing-tehnika sellele mitte liigset tähelepanu pöörata, proovides võimalikult kehapäraselt liikuda on üsna tõenäoline, et vigastus taandub kiiremini, avaldub hiljem vähem ja ei kordu tulevikus. Tehnika võiks olla justkui rakutasandil algõpe sellest, mida kehal pole tarvis omaks võtta ja millele mitte liigset tähelepanu omistada. See ei tähenda kindlasti seda, et miskit tuleks sooritada läbi ebamugavustunde või valu vaid pigem kuulates, mida keha on võimeline tegema 15 ja mida suudab teha. Skinneri releasing-tehnika on kinesteetiline treeningsüsteem või õigemini
keevitustöö koordinaatorid. Töökeskkonna volinik hindab eelseisvaks koolitusvajaduseks esmaabi algõppe saanud töötajatele vajaliku täiendõppe korraldamise. Samuti tööohutuse alase alg- või järelkoolituse kõigi tasandite töötajatele. Eraldi tõi ta välja seoses osade katlamajade automatiseerimisega tekkiva vajaduse vaadata koos juhtkonnaga üle olemasolevatel ametikohtadel töötavate inimeste võimaliku ümberõppe, näiteks anda lukksepale katlakäitaja algõpe või elektrikule lisaks lukksepa koolitus. Seoses muudatustega Paide katlamajas on tekkinud ka vajadus sealse personali arendamiseks ja koolitamiseks kõrgemale positsioonile ja vastutusrikkamale ametikohale. Kõik ettevõtte töökeskkonna volinikud vajavad iga kolme aasta tagant täiendkoolitust. 35 Arendusjuht peab vajalikuks kõigi juhtide osalemist kvaliteedijuhtimise koolituses,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
