Klass: Aasta: Eluaastad ja tegutsemiskoht Eluaastad: umbes 492 eKr 432 eKr. Pärines Akragast SuurKreekas, kreeka kolooniast Sitsiiliast. Oli panpsühistlik. Põhimõtted Olematu on, olematut ei ole. Sarnast tuntakse sarnasega. Tsitaate ja arvamusi "Silm näeb seetõttu, et temasse tungiv valgus põhjustab temast tule ja vee väljavoolamist." "Maailma algaineteks on neli iseseisvat algelementi: tuli, vesi, õhk ja maa." "Me näeme maad maaga, vett veega, Armastust Armastusega ja Vihkamist Vihkamisega." "Inimese mõtlemine sõltub tema keha, eriti aga vere koostisest." "Kõik elusolendid on algselt olnud üksnes vormitud tombud ja üksnes väga aegamisi on kujunenud nende praegune vorm." "Igaüks usub vaid oma kogemust." Huvitavat Oli kreeka filosoof, astronoom, matemaatik, füsioloog, psühholoog, zooloog ja arst.
....4 8) Haridus.............................................................................................................................................5 9) Lisa................................................................................................................................................5-6 Sümboolika Kreeka Rist, on rist mille kõik harud on ühepikkused. Tuntud ka kui crux immissa quadrata vüi Püha Jüri rist. Kreeka rist sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi tuld; maad; vett ja õhku.Ühepikkused vertikaalsed ja horisontaalsed jooned tähendavad ka mehe ja naise loomulikku ühendust. Samaaegselt sümboliseerivad risti neli haru ka nelja evangelisti Matteust, Markust, Luukat ja Johannest ning nelja evangeeliumi võrdsust. Kreeka risti kannab peamiselt õigeusu kirik ja see on nii vapil kui ka lipu ülalservas. Kreeka lipp on üheksa triibuga lipp millel vahelduvad sinine ning valge värvus. Sinine sümboliseerib sõda ja valge rahu
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) basiilika - antiikne kaubahall ja kohtukoda, varakristlikust ajast püstkülikukujuline kirikuhoone, mille pikisuunas jooksvad kolonnaadid jagavad kolmeks või enamaks lööviks kõrgema pealööviga keskel
Vana-Kreeka tuntuimad autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides. Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes. Sellel perioodil sai muusikast iseseisev kunst. Kreeka helisüsteem jaguneb 3 astmeks. Hiina muusikakultuur on ka üks vanimaid, mis tekkis 1400-1500 eKr. Hiinas oli kammentoor, mis oli pambustoru, kuhu mahtus 100 kindla suurusega hirsi tera ja andis puhudes kindla helikõrguse. Hiina muusikas on 5-astmeline helilaad pentatoonika. Hiinlastel on ideaal arvuks 5. 5 heli = 5 algelementi ( maa, vesi, õhk, tuul, tuli), 5 heli = 5meelt ( valitseja, minister, rahvas, ühiskondlikud asjad, üldpilt). India. Usund hinduism budism. Muusika õppimine on oluline, muusika traditsioon- veedahümnide retsiteerimine Usuvad et tants ja muusika on jumalik, ja Siva tantsis ümber kõiksuse ja andis maailmale 7 noodist oleva helirea. Muusikal on kõrged nõudmised nii esitajale, kui ka kuulajale. Enamaasti on see ühehäälne.. ülim on inimhääl, muusika kirjutatakse esinemise ajal
Keemiliste elementide nimetuste saamislood Koostanud Martin Saar Milliseid elemente tunti antiikajal ja keskajal? Mõne nädala eest rääkisime, et kreeklased pidasid oluliseks nelja algelementi: maad, tuld, õhku ja vett. Aristoteles süstematiseeris eelnevad teadmised ning lisaks viienda elemendi: eetri. Keskajal ja uusaja hakul tegutsenud alkeemikud pidasid algelementide tulemusena kehas esinevateks printsiipideks väävlit, elavhõbedat ja hiljem ka soola, millest olevat võimalik erinevates vahekordades teisigi elemente, näiteks metall, valmistada. Üldiselt tunti antiikajal ja alkeemia perioodil seitset metallilist elementi. Need olid: kuld, vask, hõbe, elavhõbe,
kõigile selle alajaotuse alla kuuluvatele jadadele. - Un tahistab edaspidi üheselt määramata liikmetega jadasid, Vn aga sel viisil antud kindla algusegajad 1.2.3 Valitavate elementide muutus (kolmas uldistus) Selle asemel, et liita kahte elementi, on võimalik liita nt. 3 või 4 või k elementi, samuti ei pea neid alati valima sugugi järjestikuseid. Antud juhul ei piisa muidugi jada üheseks määramiseks enam alati kahe algelemendi defineerimisest, vaid on vaja ette anda nii mitu algelementi, kui suur on suurima ja vähima indeksi vahe antud seoses kasutatud elementidel. Gx =Xki=1Gx-i ja Gx = Gx-1 + Gx-k. 6 Kuldlõige =1,61803398874989484820458683... = 1 2 ( 1+ 5 ) Esimesena mainis seda matemaatik Euclid umbes 300 aastat E.Kr, pannes selle kirja seosena: AC AB = CB AC
Riigiametitesse valiti ekleesiatel (kodanikekogunemised agoraal otsustamaks riiki puudutavaid küsimusi) valituks osutusid seetõttu osavad kõnemehed, kes seda kunsti sofistide juures õppinud ning kes oskasid rahvaga manipuleerida ja populismiga enese kasuks hääletama meelitada (21.saj. ja Eesti??? Või aegumatu?). S oli üks esimesi filosoofe, kes muutis filosoofia senist kurssi. Ta leidis, et ei pea mitte otsima algpõhjuseid, arutlema maailma ehituse üle ja selgitama välja algelementi, vaid tuleb uurida inimhinge (tunne iseend- olevat ta ütelnud) ning tuleb lahendada elulisi probleeme ja õppida elama vooruslikult, mitte targutama abstraktsete ja elukaugete mõistetega. Mis on hea/halb? Ilus/inetu? Tõde/väär? Targaks ja kõlbeliseks saab pidada vaid inimest, kes mõistab, mis on kaunis ja hea (tal on teadmine sellest) ja ta ka juhindub sellest teadmisest oma tegudes. Uudne lähenemine jättis kuulajatele sügava mulje
jumal. Asjade tekkimise põhjused Kuid miks üks või teine vorm mateerias üldse realiseerub? Inimese valmistatud asjad realiseeruvad selle pärast, et inimene neid valmis teeb, kuid taimede ja loomade kohta ei saa nii lihtsalt öelda. Aristoteles eristab seejuures kahesuguseid asju: 1. Asjad, mis on olemas loomulikult, milles endis peitub liikumise allikas. Nendeks on näiteks taimed ja loomad, kuid ka neli algelementi. Nad on kõik realiseerunud ja muutunud niisugusteks nagu nad on, loomulikul viisil, sellise muutumise allikat nimetab Aristoteles loomuseks. Võib öelda, et loomus on iserealiseeruv vorm, mis tähendab, et loomus on olemuseks sellele, mille liikumise allikas peitub temas endas. 2. Asjad, mis on loodud kunstlikult, milles ei peitu loomulikku liikumise allikat. Sellised on näiteks inimese valmistatud asjad, nagu laud või tool. Seejuures on oluline, et inimene realiseerib ainult ühte
lunastaja) sakraalne - kiriklik, usuelusse puutuv - sakraalkunst - sakraalarhitektuur profaanne - mittekiriklik, ilmalik profaanarhitektuur, ka sekulaararhitektuur ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) pühitsusrist - kiriku sisseõnnistamise puhul mitmele poole (näit. kirikuseintele, altarilauale jm.) maalitud rõngas asetsev kreeka rist
BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on range hierarhiline astmestik kogu mateeria jaoks, mis usuti jumala poolt määratud olevana. Astmestiku tipus asetseb Jumal ning riburada pidi järgnevatel astmetel inglid, deemonid, tähed, kuud, mees (omakorda jagatud hierarhiliselt), naine ... kuni mineraalideni. 3
Seda tähistatakse numbriga I, mis esindab tugevusprintsiipi. Maag kujutab täiuslikku inimest, kellel on täies mahus olemas kõik vaimsed ja füüsilised anded. Ta on sirutanud ühe käe taeva, teise maa poole, mis näitab kõige seotust ja ühtsust. Ta tunnetab mineviku ja tuleviku seost ning aja katkematust. Maagi ees ja käes on neli eset, mis kehastavad nelja Väikese Arkaani masti: sau, karikas, mõõk ja münt. Need sümboliseerivad nelja algelementi: tuld, vett, õhku ja maad. Maag on tegutsemise, tahtejõu ja energia kaart. Kui ennustamisel tuleb välja see kaart, siis on see selge sõnum, et teil on olemas kõik oskused ja võim muuta oma elu ning saavutada soovitut. Peate lihtsalt kasutama oma potentsiaali, oma loovust, kuulama oma sisehäält ja teie ees avanevad kõik uksed, mida vaid avada soovite. Kaart number II: Ülempreestrinna Kaarti Ülempreestrinna märgitakse kaardipakis numbriga II ning tähistab
Kogu maailm on kosmos (kr. kÒsmoj kord), mis vastandub sõnale kaos ( kr. c£oj). (1) Vastandite ühtsus. Nt tee mäest alla ja üles on üks ja sama pooltäis veinipudel on sama mis pooltühi. Kõikjal esineb vastuolude võitlus. (2) Miski pole püsiv, kõik voolab, võimalik 2x ühte jõkke astuda. Maailma korraldus on allutatud paratamatule seadusele logosele. Maa pöörleb. Universumi ajalise lõpmatuse printsiip. V sajandi loodusfilosoofe EMPEDOKLES Akragast (~483-423 eKr). Neli algelementi: maa, õhk, tuli, vesi. Elemendid ei teki ega hävi vaid ainult segunevad. Elemente paneb liikuma vaen ja armastus (sõprus), mille mõjudest tuletas ta evolutsiooniõpetuse. Empedokles oli ka edukas poliitik. ANAXAGORAS Klazomenast (~500-428 eKr). Esimene Ateenas tegutsenud kuulus filosoof. Algelemente on lõpmata palju, igaüks neist määrab mingi kvaliteedi (nt. valge, puhas.) Elementide segust kerkib esile kvaliteet, mis on parasjagu valitsev. Miski ei teki
Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on nende eesmärgiks kirjeldada) maailam säärasena nagu see tegelikult on. Füüsikalised jõud ja väljad,
Kreeka keeles mythos ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. 17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, aga see oli üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja religioosne ja esoteeriline arutelu tihedasti seotud. 26. Teadusfilosoofia
Samas on aga puidus võimalikkusena olemas veel teisedki vormid: näiteks tooli, kapi, riiuli jne. Kui me valmistame puidust (puitmaterjalist) näiteks laua, siis see tähendab, et me realiseerime antud mateerias laua vormi (olemuse). Aristoteles eristab sellega seoses kahesuguseid asju (sõna asi on siin väga avara tähendusega): ? Asjad, mis on olemas loomulikult, s.t milles endis peitub liikumise (muutumise) allikas. Sellised on taimed ja loomad, kuid näiteks ka neli algelementi. Nemad kõik on loomulikul teel sellisteks muutunud, nagu nad on. Sellise muutumise allikat nimetab Aristoteles loomuseks (kr physis). Millises vahekorras on mõisted loomus ja vorm? Võiks öelda, et loomus ongi vorm iserealiseeruv vorm. Näiteks taimed kasvavad ise (taimi ei saa valmistada), s.t taime vorm realiseerub neis iseeneslikult, loomulikult. ? Asjad, mis on loodud kunstlikult, s.t milles endas ei peitu loomulikku liikumise (muutumise) allikat. Sellised on
annaabi.ee 
