pinge rezhiimis "toru hargil" Uh = 54 V pinge rezhiimis "toru võetud" Uv = 20 V pinge valimisketta keeramise ajal Uk = 0 V pinge valimisketta tagasijooksu ajal Ut = 54 V (impulss) või Ut = 0 V (paus) pinge peale numbrivalimise lõppu Ul = 20 V impulsi kestvus ti = 0,058 s pausi kestvus tp = 0,038 s Number "5" valimise aja-pinge diagramm U(t) 54 20 0 ti tp t 5.7 kutsesignaali parameetrid ja skitseeritud kuju alaliskomponent: pinge U = 54 V vahelduvkomponent: maksimaalne pinge Umax = 148 V minimaalne pinge Umin = -46 V pinge anplituud Uamp = 97 V periood T = 0,462 0,503 = 0,04 s sagedus f = 1/T = 1/0,05 = 25 Hz 160 140 120 100 80 60 40 20 0 -20 0 0,05 0,1 0,15 0,2 -40 -60 Järeldused tehtud tööst
mittesüm. süsteemis ning kolmejuhtmelises süsteemis. 6) Liinivoolude arvutus kolmnurkühenduses faasivoolude järgi 7) Kolmefaasilise süteemis võimsused sümmeetrilise koormusel Ühikud: P, w; Q, var; S, V*A 8 ) Sümmeetriliste komponentide arvutusvalemid, kuidas arvutatakse ja mis sees on Mittesiinuselised voolud 1) Mittesiinuselised voolud, Fourieri rida ja selle liikmed. Võivad tekkida: A0 - alaliskomponent - põhilaineks ehk esimeseks harmooniliseks Kõik ülejäänud liikmed kujuga - kõrgemad harmoonilised 2) Mittesiinuseliste suuruste väärtused (maksimaal, kesk, efektiiv). Efektiivväärtuste arvutamised. Suurus f (w t) on iseloomustatav kolme väärtusega: 1) Am - maksimaalväärtusega perioodi kestel, 2) A - ruutkeskmisega perioodi jooksul ehk efektiivväärtusega 3) Akesk - keskväärtusega mooduli järgi
URmax on dioodi siirdele rakendada lubatav vastupinge suurim väärtus; sagedusala piirdesagedus. Pingevoolu tunnusjoon: (pütsepp:lk 48) 42. Ühefaasilised alaldid Ühefaasilises ühetaktilises alaldis vool läbib dioodi ja tarvitit trafo sekundaarpinge poole perioodi ulatuses, st kuni sekundaarmähise otspunkt a on positiivne otspunkti b suhtes. See vool on pulseeriv, muutudes amplituudiväärtusest nullini. Alaldatud vooli alaliskomponent kujutab endast perioodi vältel tarvitit läbiva voolu keskväärtust Id=0,45 I2. Poolperioodalaldi peamiseks puuduseks on väljundpinge tugev pulsatsioon ja trafo võimsuse ebapiisav kasutamine (pulsatsioonitegur q=1,57). Kõige parem on ühegaasilie sildlülituses alaldi, kus dioodid töötavad paariti. Täisperioodalaldis on ventiili läbiva voolu keskväärtus 2x väiksem kui tarvitit läbiva voolu keskväärtus ning trafo ümbermagneetumine on täielik. 43. Kolmefaasilised aladid
ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Tabel 1. Siinusgeneraatori parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus, rad/s 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 1)Saadud mudeli skeem: Saadud skeem. 2)Kõikide plokkide (va matemaatilised tehted, ostsilloskoobid jms) olulised parameetrid; Step: Step time: 1 Initial value: 0 Final value: 1 Sample time: 0
NF-des kasut. mittelin. Elemente (enam pooljuhtdioode).TV-tehnikas tähendab signaali alaliskomponendi kaotus heleduse gradiatsiooni rikkumist, sest alaliskomponent iseloomustab kujutise keskmist heledust. TV-kujutise signaali alaliskomponendi kaotus sidestusahela läbimisel: 2 Joonisel on toodud kujutise 1
ühikhüppele (algväärtus „0”, lõppväärtus „1”) reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, τ = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Süsteem "A" sisendsignaal lülitatakse algväärtuselt lõppväärtusele ajahetkel 1 sekund ning tagasi algväärtusele ajahetkel 9 sekundit. Tabel 1. Siinusgeneraatorite parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 Ülesande lahendamiseks on vastavalt kirjeldusele koostatud mudel. Generaatorid moodustavad kaks siinussignaaligeneraatorit, mille väljundid on summeeritud. Juhtsignaal juhib generaatori väljundit. Juhtsignaal moodustub ühikhüppele reageerivast aperioodilisest
Poolperioodalaldil on alaldus tegur 0.5. St, kui me alaldame 100V vahelduvpinget poolperiood alaldiga, siis saame väljundis see on tarbijal 45V alalispinget. 2. Pulsatsiooni tegur (joonis) - Alaldi väljundi saadav pinge on kõikuv, mida nimetatakse ka segapingeks, kuna ta sisaldab nii alalispinge komponendi ja vahelduv komponendi. Neid vahelduv komponente nimetatakse harmoonilisteks ja neid võib olla rohkem kui üks. Siin U1m on esimese harmoonilise amplituud väärtus ja UL alaliskomponent (keskväärtus). Poolperiood alaldi pulsatsioon tegur on suur p=0.57. Poolperiood alaldi puuduseks on väike alaldus tegur ja suur pulsatsiooni tegur. Tingituna suurest pulsatsioonist saab poolperiood alaldit kasutada harva , kuna tarbijad nõuavad väiksemat pulsatsiooni. Poolperiood alaldit kasutatakse toiteseadmetes, kus väljundvool ei ületa 5-10mA. Sest väikseid väljundvoole on lihtsam siduda. Poolperiood alaldi eeliseks on lihtsus. Ühefaasilisi täisperiood alaldeid,
90 5.8. Alalisvooluvõimendid (AVV) Probleemid: 1) Sidede loomine, mis kompenseeriksid UKEp , UBEp , j.n.e. 2) Triivide vähendamine. Usis kutsub välja UK = UK UKp UKp alaliskomponent. Selleks, et saada UK on vaja kompenseerida UKp Siis kui Usis = 0 Uvälj = 0 Kompenseeriv pinge Ukomp tekib lisapingega - E ja jaguri R1, R2 abil. Pingelang takistil R1ongi Ukomp = UKp . Kahjuks pingejagur R1,R2 vähendab ka kasulikku signaali: R 2 IIRt
Kui aga kasutada väljatransistore kus astme sisend taksistus on ühe megaoomi ringis see on tuhat korda suurem siis võib sidestuskondensaator olla tuhat korda väiksem 0,001uF-1uF. 2.4. Otseses sidestuses võimendi Joonis 2.4.1 Otseses sidestusesvõimendis on esimese astme väljund ühendatud järgmise astme sisendiga, otse ilma sidestus elemente kasutamata (puudub sidestus kondensaator). Taolises lülituses toimib esimese astme kollektori ja emitteri vaheline alaliskomponent teise astme baasi ja emitteri vahelise pingena. Kui esimese astme on kasutatud tavalist madalat tööpunkti, siis võib osutuda teise astme baasile antav pinge sedavõrd kõrgeks, et tema toimel läheb transistor küllastusse, ning lakkab võimendamast. Kui aga kasutada esimeses astmes kõrgemat tööpunkti siis väheneb kollektori ja emitteri vaheline pinge ja taoline lülitus on võimeline töötama. Joonis 2.4.2
31 mahtuvus läheb väga suureks. Küll kasutatakse aga sellist kondensaatorfiltrit mitmeastmeliste filtrite sisendastmena. U sis U välj U välj U sis C C R L 1 JOONIS 3.11. Passiivfiltrite põhitüüpideks on RC ja LC filtrid (vt. Joon.3.11). Igasuguse filtri ülesandeks on võimalikult tugevasti summutada pulseeriva pinge vahelduvkomponenti ja lasta võimalikult väikeste kadudega väljundisse alaldatud pinge alaliskomponent. Üheks võimaluseks RC filtri toime selgitamisel on vaadelda kondensaatori laadimise ja tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused.
Usis Uvälj Usis Uvälj 1 JOONIS 3.11. Passiivfiltrite põhitüüpideks on RC ja LC filtrid (vt. Joon.3.11). Igasuguse filtri ülesandeks on võimalikult tugevasti summutada pulseeriva pinge vahelduvkomponenti ja lasta võimalikult väikeste kadudega väljundisse alaldatud pinge alaliskomponent. Üheks võimaluseks RC filtri toime selgitamisel on vaadelda kondensaatori laadimise ja tühjenemise protsessi. Kui pulseeriv sisendpinge ületab kondensaatori pinge, hakkab kondensaator laaduma läbi filtri takistuse, kui aga sisendpinge muutub pulseerudes kondensaatori pingest väiksemaks, hakkab kondensaator tühjenema läbi tarbija. Pulsatsioon kujuneb seda väiksemaks, mida väiksemad on laadimise ja tühjenemise käigus esinevad pinge muutused.
( tähendab Rt võrdub lõpmatusega), siis pöörab koormussirge horisontaalseks, ning signaali negatiivsel poolperioodis indutseeritakse primaarahelas väga kõrge emj, milline liitudes toiteallika pingega võib põhjustada nii lõppastme transistori, kui ka väljundtrafo läbilöögi. Vaadeldud lõppvõimendi puuduseks on suhteliselt madal kasutegur, mis ei ületa reeglina 30%-i, ka töötab väljundtrafo alalisvoolulise eelmagneetimisega, mille põhjustab kollektorvoolu alaliskomponent ja see eelmagneetimine halvendab trafo magnetahela tööd ja selle kompenseerimiseks tuleb trafo südamik valida suurem. Tulemusena kasutatakse selliseid lihtsaid lõppvõimendi lülitusi ainult mõnevatiste väljundvõimsuste korral. 1.9.2. Vastastaktlülituses lõppvõimendi Vastastaktlülituse põhimõte seisneb selles, et signaali erinevad poolperioodid võimendatakse erinevate transistoride poolt, ning eri transistoride poolt võimendatud
piirsagedus, seda lühem on nimetatud hilistumine. Teine probleem tuleneb sellest, et impulssidega kaasnevad siirdeprotsessid, mis tekivad nii impulsi algul kui ka selle lõpul. Need siirde protsessid mõjutavad signaali kuju ja nendega tuleb arvestada. Impulss signaalid on vaadeldavad mittesiinuseliste voolude ja pingetena, mille kohta on tõestatud, et nad koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinus komponentide ehk harmooniliste summana millele on liidetud mingi alaliskomponent. U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( n t + n ) Siin U0 on alalis komponent bla bla. U1m on esimene harmooniline, mille sagedus võrdub impulsside kordussagedusega. U2m on teine harmooniline mille sagedus on esimest harmoonilisest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number seda väiksem on tema amplituud. Peale järjekorra numbri sõltub iga üksiku harmoonilise osatähtus ka impulsside kujust ja harvendusest
44). See tagab suhteliselt hästi müradest filtreeritud toite ja ka sisend- pinge suurematel kõikumistel viiteta ülemineku aku toitele, siludes samas ka väiksemaid kõikumisi. Tegemist on suhteliselt kalli UPS-iga, sest alalispingest tuleb saada nii kvaliteetne vahelduvpinge, et sellega võiks pikemat aega toita arvutit. Kui alalispingest saadud vahelduvpingesse jääb sisse liiga suur alaliskomponent, ei pea arvuti toiteplokk sellele vastu 40 Aktiivne vallas-UPS (Line-Interactive UPS) Aktiivne vallas-UPS kujutab endast kompromissi kahe eelneva variandi vahel (joonis 7.45). Kui sidus-UPS võimaldab elektroonika abil pidevalt hoida pinge väärtust paigas ja vallas-UPS vaid teatud kriitilisest väärtusest väiksema sisendpinge korral minna üle aku toitele, siis siin on võimalik
liinikoodiks NT: Binarys ainult ak liikmeteks {0;1}, seega lihtne lahendus: tavaliselt vastab biti väärtusele „0“ madal pingenivoo, enamasti samuti null volti, ning väärtusele „1“ mingi kõrge, enamasti positiivne pingenivoo +U NT: Kui signaalipinge u(t) väärtused on ainult ühe polaarsusega, nimetatakse taolist liinikoodi unipolaarseks • Unipolaarse koodi miinuseks on asjaolu, et tema keskväärtus, ehk signaalipinge alaliskomponent U0 on mittenulline. Seega peab saatja ja vastuvõtja vahel olema alalispinget läbilaskev otselink. Ahelas ei tohi olla trafosid, optroneid, eralduskondenaatoreid jms. Kirjeldatud liinikoodi nimetatakse unipolaarseks NRZ (Non Return to Zero) liinikoodiks (Täpsemalt nimetatakse antud koodi mõnikord ka NRZL koodiks (Level). Nimi ei tähenda mitte seda, et signaalipinge u(t) väärtus poleks kunagi null, vaid et selle väärtus ei muutu nulliks sümboli keskel.)
nim. seepärast ka madalsageduste moonutusteks. Impulsilised signaalid on mittesiinuselised signaalid. On tõestatud et miitesiinuselisi signaale saab vaadelda lõpmatu rea harmooniliste summana st. impulsilised signaalid (ka teised mittesiinuselised signaalid) koosnevad tervest reast erineva sagedusega siinuselistest signaalidest. U ( t ) = U 0 - U m1 sin ( t + 1 ) + U m 2 sin ( 2t + ) + .... + U mn sin ( nt + n ) Siin siis null on pinge alaliskomponent mis võrdub pinge keskväärtusega. U m1 sin ( t + 1 ) omegat see on esimene harmooniline mis võrdub impulside kordussagedusega. U m 2 sin ( 2t + ) on teine harmooniline, mille sageus on esimesest 2 korda suurem jne. Mida kõrgem on harmoonilise number, seda on tema amplituud. Peale selle sõltub iga harmoonilise osa tähtsus ka impulsi kujust ja harvendusest. Nii näiteks kahepolaarsustega puudub alalduskomponent kuna taolise pinge keskväärtus on null
annaabi.ee 
