Madal enesehinnang jne. Anoreksia nervosa Enim märgatav söömishäire on söögiisutus ehk anoreksia . Anoreksia on tahtest juhitud nälgimiskuur. On äärmuslikult kõhnad. Enamasti on selle häire tunnused ühtemoodi ja arstide poolt hästi ära tuntavad. Haigel on veendumus, et ta kaalub tegelikust rohkem. Tunnused ja sümptomid Paljude kultuuriliste ja bioloogiliste mõjude tulemus. Madal enesehinnang. on väga tundlikud kehakaalu suhtes. Näevad ennast alakaalulisena, kuid tunnevad end paksuna. Tahtlikult süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse välimust. Toidukoguse vähendamine või üldse toidust keeldumine. Suur kaalukaotus. Suur füüsiline koormus. Ravi On kas ambulatoorne (haiglavoodis olemist mittenõutav) või statsionaarne (haiglaravi nõutav) Püütakse suurendada motivatsiooni oma keha muutmiseks. Korrigeeritakse dieeti. Vähendatakse füüsilist koormust. Tegeletakse psühhoteraapiaga.
Kopsuvähk Peamine kopsu obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja SEEDEORGANID Mao talitlushäired Kõhulahtisus Maohaavandid Suu ja söögitoru vähk Kahjustab suu limaskesta – halb hingeõhk Hambad kollased KESKNÄRVISÜSTEEM Mingil määral stimuleeriva toimega VILJAKUS Põhjustab impotentsust MÕJUD LOOTELE Suitsetajatel rohkem raseduse katkemisi Enneaegseid sünnitusi Alakaalulisena sündinud lapsi Suurem oht, et laps sünnib surnuna Suitsetajate lastel on kahekordselt suurem oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse ÕENDUSPROBLEEMID JA ÕENDUSTEGEVUS NENDE LAHENDAMISEL Haiglas suitsetamine keelatud Selgitada patsiendile miks on suitsetamine keelatud Kus võib suitsu teha Selgitada, et ei või suitsu teha teatud ravi ajal
Halb hingeõhk 4. TOITUMINE: Vähendab söögiisu 5. SUGUELUNDID: Põhjustab imporenrsust 6. VILJAKUS: Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet 7. PSÜHHILINE SÕLTUVUS: Regulaarsel suitsetajal kujuneb välja tugev tegevussõtluvus 8. FÜÜSILINE SÕLTUVUS: Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse. 9. SURMAJUHTUMID AASTAS: Sureb aastas miljoneid inimesi. 10. MÕJUB LOOTELE: Suits etajatel esineb rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinud lapsi. Suureneb oht, et laps sünnib surnuna. Lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. PASSIIVNE SUITSETAMINE Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Seda, et passiivne sutsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui
Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Mõjud lootele Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega Psüühiline sõltuvus Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse
suitsetajal seetõttu halb hingeõhk. 4.Toitumine Vähendab söögiisu. 5.Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal. 6.Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest. 7.Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet. 8.Mõjud lootele Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. 9. Psüühiline sõltuvus Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus. 10. Füüsiline sõltuvus Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse 11. Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele
· Iiveldus · Tujumuutused Rasedus ja ohud Enam rasedusi kulgeb plaanipäraselt, vahel võib tuua kaasa ka kaotusvalusid nt abort, lootearenguhäired jt. Soovimatut rasedust või rasedusega kaasnevaid ohte võib teadlikult vältida, külastades regulaarselt arsti. Loote arengus on tähtsaimad 3 esimest kuud. Raseduse viimastel kuudel tuleb samuti olla ettevaatlik. Raseda suitsetamine on üks levinumaid põhjuseid miks laps sünnib enneaegselt või alakaalulisena. Mida ohtramalt rase suitsetab, seda tõsisemad on tüsistused. Tüsistusi toob kaasa ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ning sugulisel teel levivatesse haigustesse nakatumine. Viimase puhul on oluline ravida mõlemat partnerit. Ettevaatlik tuleb olla raseduse ajal ka ravimite tarvitamisel, seega tuleks eelistada looduslikke ravimeid, nt ravimteed jm. Lahutus Põhjustavad: · Vabadus ja sõltumatus oma partnerist
suitsetamise ajal Suguelundid Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Mõjud lootele Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega
Regulaarsed suitsetajad Kesknärvisüsteem kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate Suguelundid impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest Viljakus Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Mõjud lootele Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev Psüühiline sõltuvus tegevussõltuvus
Mõtlemis- ja keskendumisvõime on häiritud. Tajud segunevad: muusikat võib näha ja värvid hakkavad kõnelema. Minevikupildid võivad väga eredalt esile kerkida ja seguneda olevikuga. Kõik aistingud võimenduvad. Provotseerib tõsiseid psüühilisi haigusi: skisofreeniat, paranoiat. Tavaliselt väheneb huvi seksuaalsuhete vastu. Vahel võimendab seksuaalkogemust. avalised mõjud on raseduse katkemised, enneaegsed sünnitused ja alakaalulisena sündivad lapsed. Suureneb kaasasündinud väärarengute võimalus. Arvatavalt põhjustab ka häireid kromosoomide talituses. Mõned kasutajad jäävad psüühilisse sõltuvusse. Võib põhjustada sügavat masendust, jälitusmaaniat, enesetapu mõtteid. Reaktsiooniks võib olla nii kaaslastest eraldumine kui ka kõrgendatud huvi teiste vastu. Meeleolu muutub ettearvamatult. Aastaid hiljemgi võib esineda samasuguseid hirmusööste nagu need esinesid
Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid rasedal (3). Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab lõhnataju, mistõttu suitsetajad ise ei tunne enam lahka, mis kaasneb suitsetamisega, on suurem võimalus igemehaiguste tekkeks ning hammaste väljalangemise oht on suurendatud. Samuti
b. siis on vähe tõenäoline, et tulevased sünnitused on normaalsed; c. siis tuleb platsenta manuaalselt eemaldada ning tekib rohkem komplikatsioone beebi ja platsenta väljasurumisel; d. siis kahekordistub tõenäosus, et su järgmine beebi võib surra esimestel elukuudel; e. siis kolme- kuni neljakordistub tõenäosus, et su järgmine beebi võib surra esimese eluaasta lõpukuudel; f. siis võib su järgmine beebi sündida alakaalulisena; g. siis võib su järgmine beebi sündida enneaegselt koos ohtlike probleemidega, mis nõuavad rohkelt kulutusi. 11 Ebaõnnestunud abort Vähem kui kuuenädalase loote abordi ebaõnnestumine on suhteliselt sagedane. Vahel ebaõnnestub platsenta eemaldamine emakast. See tähendab, et rasedus jätkub isegi siis, kui ema on abordist tulenevad ohud juba üle elanud. Hemorraagia e verejooks
omavaheline läbisaamine ja usaldus. Häire avaldub alatoitumises ja sellele lisanduvates hormonaalsetes ja ainevahetuslikes muutustes. Tahtlikult süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus põhiliseks tegevuseks. See on tingitud keha väärtajumisest, esilekutsutud oksendamisest ja kõhulahtisusest, suurest kehalisest koormusest, mis on kõik omased nimetatud haigusele. Patsiendid ei pea ennast tavaliselt kõhnaks. Nad näevad ennast küll alakaalulisena, kuid tunnevad end paksuna. Sageli hoiavad nad oma häirest kinni nagu ema lapsest ja neil on väga raske astuda muutuse teele. See asjaolu raskendab neil tihti ravile pöördumast. Kui tekivad muutused erinevates organsüsteemides, siis pöörduvad nad erinevate erialade arstide poole, kes tavaliselt suunavad nad psühhiaatri vastuvõtule. Sageli tekivad menstruatsiooni häired, kuni selle ärajäämiseni. Ei ole harv, kus hakkavad lagunema hambad ja juuksed välja langema
aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks; - põhjustab maotalitlushäireid, kõhulahtisust ja maohaavu; - põhjustab suu ja söögitoru vähki; - kahjustab suu limaskesta, mistõttu tekib halb hingeõhk; - vähendab söögiisu; - tänu stimuleerivale toimele kesknärvisüsteemile tunnevad suitsetajad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal; - põhjustab impotentsust; - suitsetavatel rasedatel esineb rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinud lapsi, suureneb oht, et laps sünnib surnult. Lapse surma sünnitusjärgsel perioodil ehk imiku äkksurma sündroomi seostatakse tihti just suitsetamisega raseduse ajal; - suitsetamisest raseduse ajal on lastel suurem oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustele; - tekib psüühiline ja füüsiline sõltuvus; - tubakasuitsu kahjulikest ainetest satub 80-90 % ümbritsevasse keskkonda ja on ohuks mittesuitsetajatele; (Eesti, 2015)
Kas toit on piisavalt vitamiini ja mineraalaineterikas. Vajalikud on kindlate Tuleb süüa mõõdukalt kuid kõike mida vajad. ainete olemasolu, sest see Hoida kaalu ei tohi olla suuri kaalu kõikumisi. mõjutab lapse sündi kas Keha tuleb hoida treenituna. üle või alakaalulisena. Ei tohi suitsetada ega alkoholi tarbida. Lisaks toitumisele on Ravimid vaid arsti nõuandel. vajalik emade kehaline Korralikult tuleb käia meditsiinilises kontrollis aktiivsus, värskes õhus viibimine. Lootele eriti hea on ujumine. Lapse ootamise perioodil muutub naise ja mehe isiksus, kujutlus iseendast, suhtumine endasse. Minapildi osaks hakkab tekkima ema/isa roll
annaabi.ee 
