.........................................................10 11.3.1. Kasumiaruanne neljaks aastaks.............................................................................10 11.4. Rahavoogude plaan...................................................................................................... 11 12. Riskitegurite hindamine ja reguleerimine........................................................................... 11 1. Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: Akvaariumid Asukoht: Kesklinn Teenus: Akvaariumite valmistamine Omandivorm: FIE Ettevõtte suurus: 3 töötajat koos firma juhiga 2.Turusituatsioon ja selle arenguväljavaated 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus Firma hakkab tootma akvaariume. Vastavalt kliendi soovidele erinevate mahutavuste ja mõõtudega. Toodetakse täisklaasakvaariume ja poolklaasakvaariume. Lisatasu eest paigutatakse juurde ka vajalikud tooted (filter, valgustus, aluskapp jne.). Ettevõte ise asub
4. NIISKUSALLIKAD. 1) Väline õhuniiskus ja sademed: · vihm; · lumi (sulamisvesi). 2) Maapinna niiskus: · põhjavesi; · pinnavesi; · maapinda imbunud sadevesi. 3) Ehitusniiskus: · ehitusmaterjalide koostises olev vesi; · sademed ehitamise ajal. 4) Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides: · pesemine; · toiduvalmistamine; · füüsiline tegevus; · lilled, loomad, akvaariumid. 5) Lekked: · veetorudest, ühendustest, ventiilidest; · sademetest läbi katkiste kihtide või konstruktsioonide. 6) Kondensvesi, mis on põhjustatud: · konstruktsioonide ja materjalide vigadest; · ruumide ala- ja ülerõhust. 5. JÄÄPURIKAD. Jääpurikad on dekoratiivsed, mõnikord ka ohtlikud, kuid peamiselt reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojus. Halvasti soojustatud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund
tegutseb Kalake Kaubandus OÜ nime all. Poe põhieesmärk on akvaristika valdkonna ja teenuste pakkumine. Poes töötab 4 inimest. Kolm müüjat ja üks inimene on müüja ja samas ka juhataja. "Kalake" pakub laias valikus kalaliike, nii mere- kui ka mageveeakvaariumidele, muutes akvaariumi mitmekesisemaks ning huvitavamaks.Firma koduleht ei kajasta toodete tegelikku laoseisu, infot toodete saadavuse kohta saab e-posti teel. Poest võib ka leida sobivaid akvaariumitaimi, mis muudavad akvaariumid sisukamaks ja elavamaks. Kõikidele akvaariumis pidavatele kalaliikidele leidub sobivat toitu. Pakutakse laias valikus kvaliteetseid JBLi tooteid. Kaupa saadetakse ka postiga. JBL-ilt on saadaval valik ravimeid kalade haigestumise korral ning erinevaid veekonditsioneere, mis aitavad hoida akvaariumi keskkonda tasakaalus (kalake.ee). Kuid müüakse ka Euroopa tuntuima EHEIM firma kaupa. Meretehnikast Aqua-Medicu kaupa. Samuti on suur valik USA firma SEACHEM keemiat
veemolekulid difusiooni toimel õhku. Materjal muutub kuivemaks, kuni saavutab õhuga sana niiskusesisalduse. Mida kuivem on ümbrites õhk seda kiiremini materjal kuivab. Niiskusallikad Väline õhuniiskus ja sademed: -vihm -lumi(sulamisvesi) Maapinna niiskus: -põhjavesi -pinnasevesi -maapinda imbunud sadevesi Ehitusniiskus -ehitusmaterjalide koositses olev vesi -sademed ehitamise ajal Lekked: -pesemine -toiduvalmistamine -füüsiline tegevus -lilled,loomad,akvaariumid Kondensvesi, mis on põhjustatud: -konstruktsioonide ja materjalide vigadest - ruumide ala- ja ülerõhust Niiskuskahjustused Bioloogiline lagunemine -Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. Külmakahjustused -Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjalid poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki minna, Soolakahjustused -Vees o alati lahustunud sooli
Eutrofeerumine veekogu muutumine rohketoitelisemaks. Tulemuseks on veeõitseng. Lämmastikfosfor ühendid soodustavad vetikate kasvu. 4. Kalapüük Ookeanidest (merest)püütakse nii palju kui kätte saab. Seaduseid ei järgita. Tursa arvukus on 1850.a alates langenud enam kui 90%! 600 meetriste põhjatraalidega kammitakse meri tühjaks, mille tulemusel surevad välja ka süvamere elukad. 5.RAVIMID Loomi tapetakse imerohtude tootmiseks: 24 miljonit merihobu. 6. LEMMIKLOOMAD ja akvaariumid Ainuüksi Euroopasse tuuakse sisse 500 000 eksootilist lindu igal aastal. Ohustatud on mitmed papagoiliigid, paljud on juba välja surnud (peamiselt saartel). Kui avastatakse poegadega pesa, raiutakse puu, suurem osa poegi hukkub näljast, nokad teibitakse, tiivad seotakse, ruumid on kitsad jne. ühe Euroopasse elusalt kohale jõudnud linnu arv... 7. MOOD Kasukad, jääkarunahksed kotid, gorilla labakäest valmistatud tuhatoosid, elevandi jäsemetest vihmavarjuhoidjad jpt
Ettevõtte töötaja on alati lojaalne oma ettevõttele nii tööl kui ka väljaspool tööaega. Ettevõtte töötaja otsib ja leiab positiivse lahenduse igale probleemile. Ettevõtte töötaja on avatud uuele ning soovib aidata ja arendada nii ennast kui ka kaastöötajaid. Me tähtsustame ettevõtte pidevat arengut ja kasvu. VÄÄRTUSE MAJA 3. VISIOON Heas korras ning kaasaegsed atraktsioonid ja akvaariumid võimaldavad aktiivset meelelahutuslikku tegevust igal aastaajal, igas vanuses, erineva sportliku ettevalmistuse ning eesmärgiga klientidel. 4. HETKEOLUKORRA KIRJELDUS Asukohaks valitud Paljassaare poolsaar. Hetkel pole sinna planeeritud ühtegi planeeringut. Paljassaare poolsaarel asuva Natura 2000 linnuhoiuala territoorium on hetkel risustatud, puudub kontroll poolsaarel toimuva üle, piirkonnas ei toimu aktiivset arengut.
Mitte mingil juhul ei tohi rotti tõsta sabast – see on rotile väga valus! Rottidel on kombeks ka üksteist ja kõike endale kuuluvat (sealhulgas ka inimesi) pisikeste lõhnatute pissitilkadega märgistada. Selle pärast ei tohi rotiga pahandada – ta annab niiviisi märku, et see asi kuulub talle. Pidamine ja elutingimused Kahele rotile sobiv puur peaks olema vähemalt 60x60x40cm. Puur peaks olema kindlasti traatvõrega – akvaariumid ja plastmassist terraariumid ei võimalda rotil ronida, samuti on raskem neisse puuridesse sisustust lisada. Sama probleem on ka merisea- ja küülikupuuridel. Hamstripuurid on reeglina liialt väiksed – kuigi need võivad paista väiksele rotile sobivat, tuleb arvestada, et täiskasvanud rott on kuni 5 korda suurem kui rotipoeg. Rott peab saama end puuris välja sirutada! Tuhkru- ja tšintšiljapuurid on väga head, kuid ei sobi noortele rottidele, kes võivad läbi võre välja pugeda.
kohaliku väljasuremiseni. Kui populatsiooni arvukus väheneb allapoole teatud kriitilist taset, satub populatsioon keerisesse, milles väikesi populatsioone mõjutavad tegurid hakkavad üksteist võimendama ja nende negatiivne mõju süveneb üha enam. 25. Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda. - Loomaaiad, akvaariumid, botaanikaaiad, seemnepangad 26. Oluline informatsioon liikide määramisel ohustatuse kategooriasse Eristatud 10 ohukategooriat. Liikde määramisel ohustatuse kategooriasse lähtutakse järgmist tüüpi informatsioonist 1. selgelt täheldatav arvukuse muutumine 2. liigi levila suurus ja populatsioonide arv 3. Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv. 4. isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse
liigirikkam keskkond . Kui ma endale 60 liitrise akvaariumi sain, panin sinna algselt elama oma väikese akvaariumi gupid. Seejärel otsisin akvaristi foorumi kaudu endale teisi taime- ja kalaliike nagu nt. ancistrused, mollid, õunateod, krevetid. Vanasse akvaariumisse ostsin eriliselt ilusa siiami tapluskala ehk Betta. Mõni aasta hiljem sain kingiks veel koos sisustusega 30 liitrise akvaariumi, kus sees elutsesid 2 Corydorast ja 6 Neooni ning peotäis Vallisneeriat. Minu akvaariumid: 30 liitrises poolkuu kujulises akvaariumis elavad mul hetkel 6 neoonkala (Paracheirodon innesi) ja 2 Tähnilist kiiversäga albiinovormis (Corydoras paleatus). Akvaarium on firmalt Resun, nimetus Half Moon 350, mullitajaks on TetraTec ning filter on vatiga sisefilter. Akvaariumis on peale kalade veel mitu Vallisneeria taime, põhjas peenike kruus ning paar kivi. Peidupaigaks on lossikujuline kaunistus.
populatsioonide kalduvust väljasuremise poole nimetatakse väljasuremiskeeriseks. Kui populatsioon on kord juba kahanenud kriitiliselt väikseks, sureb ta tõenäoliselt välja, kui just ebatavaliselt soodsad keskkonnatingimused tal taas suureneda ei lase. 25. Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud Ex-situ liigikaitse – liigi kaitsmine inimese järelvalve all kontrollitud tehistingimustes. Sellega on seotud loomaaiad, ulukifarmid, suured akvaariumid, botaanikaaiad, arboreetumid(puittaimede kollektsioon, nt park) ja seemnepangad. 26. Oluline informatsioon liikide määramisel ohustatuse kategooriasse Liikide määramisel ohustatuse kategooriasse lähtutakse järgmist tüüpi informatsioonist: Selgelt täheldatav arvukuse muutumine Liigi levila suurus ja populatsioonide arv Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv
72. Elurikkuse regionaalse juhtimise tehnilised probleemid. Edukas Bm regionaalne juhtimine sõltub suurel määral selgete tehniliste juhiste andmises. 1. 1. Skaala, kui suur peab olema hallatav territoorium: a. Ökoloogiliselt b. Sotsiaalselt c. Majanduslikult 2. 2. Kaitstavad alad 3. 3. Ühendusteed 4. 4. Kogud – botaanikaaed, loomaaiad, akvaariumid säilitamine, insitu. 5. 5. Taastustööd 6. 6. Teadmised – teadusuuringud, monitooring 7. 7. Staatus ja trendid – mis on Bm indikaatoriteks looduses? 8. 8. Info – millist infot on vaja, et teha maakasutuses õiged otsused! 9. 9. REKLAAM! 73. Kaitstavad alad ja nende valik. Sageli on valiku aluseks haruldaste liikide esinemine, liigirikkad alad, kus ka palju endeeme, inikaatorliikide esinemine
72. Elurikkuse regionaalse juhtimise tehnilised probleemid. Edukas Bm regionaalne juhtimine sõltub suurel määral selgete tehniliste juhiste andmises. 1. Skaala, kui suur peab olema hallatav territoorium: Ökoloogiliselt Sotsiaalselt Majanduslikult 2. Kaitstavad alad 3. Ühendusteed 4. Kogud botaanikaaed, loomaaiad, akvaariumid säilitamine, insitu. 5. Taastustööd 6. Teadmised teadusuuringud, monitooring 7. Staatus ja trendid mis on Bm indikaatoriteks looduses? 8. Info millist infot on vaja, et teha maakasutuses õiged otsused! 9. REKLAAM! 73. Kaitstavad alad ja nende valik. Sageli on valiku aluseks haruldaste liikide esinemine, liigirikkad alad, kus ka palju endeeme, inikaatorliikide esinemine. Missugust kaitsealatüüpi valida
annaabi.ee 
