k i eii taha t h ka k oma kulutusi k l t i kärpida. kä id Kui tahame eelarvet tasakaalustada, peame millestki loobuma. Samas võime saada kasu madalamatest intressidest ja suuremast kapitali akumulatsioonist. 2. Enamik majandusteadlasi nõustuks järgmiste punktidega: a) defitsiidid ilmselt suurendavad intresse ja annavad seetõttu mõningase tagasilöögi ajal, mil majandus on täieliku tööhõive ligidal. Puuduvad tõestused. b) kõik defitsiidid pole halvad. c) USA riigivõlga ei maksta ilmselt kunagi tagasi. tagasi Probleem, Probleem kuna intressimaksud on
igalpool?); 2. Millised industrialiseerimise ja talurahva koopereerimise variandid esinesid NSVLis? Ind: Äärmiselt kiire kasv tööstuses iga hinna eest, maksimaalselt kõrge industrialiseerimise tase ja tempo. Oldi nõus viima elatustase võimalikult madalale, et vabastada ressursse tööstuse arenguks, pigistada põllumajandusest välja maksimum toidu- ja tooraineid. Tööstuse enda akumulatsioon, kärped teiste rahvamajandusharude akumulatsioonist. Kol: ka kolhoosidel eie tohtinud olla kõiki tootmisvahendeid, need pidid kuuluma riigile. 3. Kuidas käituti teisiti mõtlevate majandusteadlastega NLis? NT! Esialgu tõrjuti kõrvale:esitati soovitused oma vaadetest loobuda, süüdistati kulakluses, vallandati, arreteeriti, hukati. (Kondratjev) Neid kiusati taga, saadeti koonduslaagritesse, hukati, teisiti ei tohtinud mõelda!!!Paljud põgenesid läände. Nt hukati N. Kondratjev, nt W
7. Tootmisfaktorid sisaldavad kõiki alljärgnevaid, v.a. inimeste oskused, inimeste raha ja firmade raha. 8. Vicki toodab momendil punktis a allpooltoodud joonisel. Kui Vicki liigub punktist a punkti b, tema modemi tootmise alternatiivkulu on sama. 9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis
varasemates arengufaasides, mis kindlustab rohusööda hea toiteväärtuse. Hilisemates arengufaasides koristatud rohusöödas on vähe lehti (30-35%) ja palju varsi ning seetõttu väiksem toiteväärtus, sest vartele on iseloomulik küpsemates arengufaasides suur NDF ja väike TPsisaldus (tabel 5). Lehtede ja varte kontsentratsiooni suhe on õitsemisfaasis väiksem, võrreldes nooremate arengufaasidega, see tuleneb üheltpoolt KA biomassi akumulatsioonist vartesse ning teiselt poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte ligniini kontsentratsioon NDF-st oli õitsemise faasis lutsernil 16,5, ristikul 11,4%, kõrreliste kõrtes loomise faasis 5,9%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui liblikõieliste kiud. Ligniin kui seedumatu koostisosa vähendab otseselt
majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus.
baseeruva ühiskonna arengus. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. lk10- NB! loeng 2 slaidid! (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Majandussüsteemis on energiat, mis viib turud tasakaalust välja. Märkimisväärne: majanduskasv ei tulene niivõrd kapitali akumulatsioonist kui innovatsioonist ja uutest kombinatsioonidest. Kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus (lk 11): uue või täiustatud toote juurutamine; uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine tööstusharus; uue turu avamine; uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt; uut tüüpi organisatsioonide loomine; CREATIVE DESTRUCTION. Schumpeter mk 1 – „loov hävitus“ – fookuses ettevõtjad ja innovaatilised ettevõtjad.
tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. “Loov hävitus.” Mark I ja Mark II süsteemid. J. Schumpter jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid. Põhiseisukohad: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või „uutest kombinatsioonidest“. Majandussüsteemides esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Ettevõtja roll majanduses: Keegi peab innovatsioonid ellu viima. Ettevõtjale on iseloomulik oskus murda väljakujunenud tegevuspraktikat.
Enesemotivatsioon, suurem saavutusevajadus. (Self-motivated) Visioon ja vaist Soov võtta suuremaid riske ja elada suurema ebakindluse tingimustes. 3. Kolme liiki alustavad ettevõtted (1. loengu 20. slaid) 1)Palgale orienteeritud ettevõte, 2) elustiili ettevõte, 3) uuenduslik ettevõte 4. J. Schumpeteri, D. McClellandi ja D. Birchi panus ettevõtluse ja ettevõtja käsitlusse. J.Schumpeter: Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest, mida teostavad ettevõtjad. Innovatsioonide liigid: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2. Uut tüüpi tootmismeetodite juurutamine harus. 3. Uue turu avamine. 4. Uute tooraineallikate või pooltoodete kasutuselevõtt. 5. Uut tüüpi organisatsioonide loomine. D.McCelland: Vajadus aktiviseerida ettevõtlustegevust pärast Teist Maailmasõda. Tekkis ahvatlus
· See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik majandussüsteemis on ,,energiat", mis viib turge tasakaalust välja. · Majanduskasv ei tulene mitte niivõrd kapitali akumulatsioonist, vaid pigem innovatsioonidest või ,,uutest kombinatsioonidest". · Majandussüsteemis esinevad vahel radikaalsed muutused, kuna ettevõtjatel on kalduvus innovatsioonide abil tasakaalu rikkuda. · Innovatsioon ei pea tingimata sisaldama leiutist, piisab sellest kui asju teha uutmoodi. Schumpeter kirjeldas viit tüüpi innovatsioone, mille loojana on ettevõtjal suur tähtsus: 1. Uue või täiustatud toote juurutamine. 2
ja arvut. realis. netokäibe ja põhivarade suhtena. Põhivarade ringkäik on võrreldes käibevaradega aeglane, kuna põhivarasid kasut. paljude aastate vältel. E/v varade hulgas pöörat. tähelep. peam. käibekapitali kontodele - kaubavarud (k.a. lõpetamata toodang) ja debit. võlgnevus. Suhtarvud, mida kasut. nende anal., näitavad suhtel. efektiivsust kau- bavarude ja debit. võlgnevuste majandam. Annavad märku väärtuse vähenem. või liigsest kauba- varude ja debit. võlgnevuste akumulatsioonist. Käibekapital - e/v käibevara, millest on lahut. lühiajal. kohustused. Vastavalt olukorrale tuleb käi- bekapitali koefitsientide arvutam. kasut. kas keskm. kaubavaru per. jooksul või per. lõpuks kogu- nenud kaubavaru (nt. kiirelt arenevate e/v puhul). Hinnangu andmisel tuleb arvest., millist laovaru- de hindam. meetodit kasut. (FIFO, LIFO või keskm. kaubavaru meetodit). Olulisimad näitajad juhtkonna jaoks on tegevuse efektiivsus, kapitali kasutam. efektiivsus ja vara- de tootlikkus.
tegevus piirab aga teiste tootjate ja kaupmeeste käitumist, kes on ajendatud samast eesmärgist. Konkurents surub kaupade hinnad alla, vähendades ettevõtjate kasumit. Toimub ressursside ümberjagamine vastavalt kõrgema väärtusega kasutusaladele, sellele järgneb majanduslik efektiivsus. Smith oli huvitatud eeskätt majanduskasvust ja ühiskonna arengutaseme tõstmisest. Tema väitel tuleneb jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: • tööjaotusest, • turgude laienemisest, • kapitali akumulatsioonist. Valitsuse vahelesekkumine majandustegevusse ei ole vajalik. A. Smith leidis et valitsused on priiskavad, korrumpeerunud ja ebaefektiivsed, garanteerides samas monopoolseid privileege ühiskonnas. Nõudlus on Smithi käsitluse järgi • absoluutne või • efektiivne Absoluutne nõudlus väljendub neis kaupades, mida inimesed vajavad, ent nad pole suutelised ostma loomuliku hinna eest. Loomuliku hinna moodustavad A. Smithi käsitluse kohaselt rent, kapitalikasum ja töötasu (palk).
Seejuures eeldatakse, et kõigi hüviste ja tootmisressursside turgudel toimib täielik konkurents. Klassikalise koolkonna eelduste kohaselt on pikaajaline kogupakkumise graafik kujutatav vertikaalse sirgena. Potentsiaalne tootmismaht (Q*) kujutab endast tootmismahtu ressursside maksimaalse rakendatuse korral ehk tootmistaset tootmisvõimaluste piiril. Potentsiaalse tootmismahu suurus oleneb seega tööjõu pakkumisest ja töö tootlikkusest, kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest arengutasemest. Ressursside täishõive ei tähenda aga nende 100% kasutamist, vaid nende teatud loomuliku koormatuse taset. Kogupakkumine on hinnataseme suhtes täielikult mitteelastne (kogupakkumine ei sõltu hinnatasemest). Oletame, et hinnatase jääb peale kogunõudluse alanemist lühiajaliselt esialgsele tasemele P0 ning tootmismaht alaneb seetõttu tasemele Q1 saame ajutise tasakaalu punktis E2). See ei ole aga püsiv
vahend kogunõudluse mõjutamiseks on valitsuse eelarvepoliitika, efektiivne nõudlus tekitab pakkumise. Hinnad ja palgad pole piisavalt paindlikud ja turumajanduse iseregulatsioonivõime on piiratud. Tasakaaluseisundis sõltub toodangu maht eeskätt kogunõudlusest. Potentsiaalne tootmismaht Q* - tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral ehk tootmistaset tootmisvõimaluste piiril. Suurus oleneb tööjõu pakkumisest ja töö tootlikkusest, kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest arengutasemest. Ressursside täishõive. Ei tähenda ressursside 100% kasutamist, vaid loomulikku koormatust. Kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti seost. Lühiperioodi kogupakkumise kõver AS(SR) horisontaalne sirge, kogupakkumise maht on lühiajaliselt hinnatasemest täielikult sõltumatu. Majandus toimib ressursside alalhõive ja tööpuuduse tingimustes Pika perioodi kogupakkumise kõver AS(LR) vertikaalne sirge, hinnataseme suhtes
Oletame, et rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid, kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Endla Reintam, 2008/2009 31 Jäägid kaovad väljaheidete ja uriiniga. Aga keskkonnamürgid, mida ei saa eritada ega lagundada, jäävad suuresti kehasse. Tulemusena tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on rebases rohkem mürke kui jäneses. See on näide akumulatsioonist. Maismaaökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas umbes 10 korda, vees 35 korda. Üks akumuleerumise tagajärgesid on, et mürgid tabavad röövloomi märksa rängemalt. Paljudel juhtudel ei sure loomad mürkidest otsekohe. Tekivad närvisüsteemi kahjustused, mis vähendavad looma ellujäämisvõimalusi. Steriilsus on teine tavaline tagajärg. Letaalannus (DL, LD, lad. dosis letalis) s. o. mürkkemikaali (v. kiirguse) surmapõhjustav annus.
annaabi.ee 
