kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üleskirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Kontodel toimub majandusüksuse varade, kohustuste ja omakapitali muutuste jooksev arvestus. Kontodele märgitakse arvestusperioodi algsaldod, suurenemisoperatsioonid, vähenemisoperatsioonid ja lõppsaldod. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Deebeti ja kreediti tähendus aktivakontodel ja passivakontodel on erinev. Aktivakonto – aktivakontodel kogutakse andmed varade jääkide ja liikumise kohta. Aktivakontodel on reeglina alati deebetsaldo. Passivakonto – passivakontodel kogutakse andmed kohustuste ja omakapitali üksikute liikide ja nende muutuste kohta. Passivakontodel on reeglina alati kreeditsaldo. Sünteetilised ja analüütilised kontod. Sünteetilisteks kontodeks nimetatakse summeerivaid kontosid.
Saldo ehk lõppjääk on kreeditis Passivakonto skeem DEEBET KREEDIT Kohustused kapitali algjääk (saldo) Suurenemine (+) Vähenemine () Käive Käive Kohustuste ja kapitali lõppjääk (saldo) Passivakonto lõppsaldo = algsaldo + kreedit käive deebet käive Aktivakontodel on algsaldo ja lõppsaldo ainult deebet poolel, passivakontodel ainult kreedit poolel. Seega kontode suurenemine asub alati kontode algsaldoga ühel poolel, vähenemised asuvad konto vastaspoolel. Saldo- konto jääk, seis raamatupidamises teatud ajahetkel. Kontod oma nimetustega avatakse algbilansi alusel, ning igale bilansikirjele avatakse vastavad aktiva või passivakontod. Algsaldo kirjendatakse alati konto sellel poolel, kus ta asub bilansis
8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Bilanss, bilansikirjed, bilansimaht. Bilansi koostamine Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. FIE tulude ja kulude arvestus toimub kassapõhiselt, see tähendab, et tulud ja kulud saab arvesse võtta sellel aastal, mil tulu on reaalselt tekkinud (raha pangakontole või kassasse laekunud) ning kulutused oma tuludest maha arvata selle aasta deklaratsioonis, millal kulutuse eest on tegelikult makstud. Seesugune põhimõte tuleneb tulumaksuseaduse §st 36
). Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kahekordset raamatupidamissüsteemi kasutades on tagatud arvestusandmete sisemise kontrolli võimalus, samuti saab koheselt selgitada majandustegevuse lõpptulemuse, ilma et oleks vaja ettevõtte varad täiendavalt üle lugeda. Kahekordse kirjendamise meetodit kasutades kirjendatakse toimunud majandustehing vähemalt kahele kontole, ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse (lihtkirjend).
Küsimus 27 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Periodiseeri arvepidamise arengut Vali üks: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg Rooma periood ja Itaalia periood Rooma periood ja Ameerika periood Kassapõhine, tekkepõhine ning majandusüksuse põhine periood Tagasiside Õige vastus on: Antiikaeg, keskaeg, uusaeg. Küsimus 28 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Kui ettevõtte passivakontodel on 4560 € ja sellest 2100 on omakapital, siis ettevõtte aktivakontodel peab järelikult olema: Vali üks: 2100 € 2460 € 4560 € 6660 € Tagasiside Õige vastus on: 4560 € . Küsimus 29 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Milliseid alljärgnevaid kirjeid ei kajastata bilansis varana: Vali üks: Kaotatud akudrell Varud Autoriõigused Aktsiad ja väärtpaberid Tagasiside Õige vastus on: Kaotatud akudrell . Küsimus 30 Õige Hinne 1 / 1 Küsimuse tekst Finantsarvestuse algdokumente peab säilitama minimaalselt: Vali üks:
raamatupidamise tavast, raamatupidamise seadusest 19. Tulu ja kulukontode eripära. Mis neil puudub? Kasumiaruandes kajastatakse tulusid ja kulusid ning sellest tulenevalt esinevad seal tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks ehk nominaalseteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes kontod suletakse. ka puuduvad nendel kontodel perioodi alguses algsaldod. 20. Mis kantakse aktivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Aktivakontodel näidatakse algsaldod deebetis, deebetpoolele kantakse kõik sissetulekud (suurenemised) ja kreeditpoolele kõik väljaminekud (vähenemised) 21. Mis kantakse passivakonto deebetisse ja mis kreeditisse? Passivakontodel kantakse algsaldod kreeditisse. Sissetulekud (suurenemised) näidatakse kreeditis, väljaminekud (vähenemised) näidatakse deebetis.Raamatupidamise korraldamise alusprintsiibid. 22. Mis on ja mida näitab kasumiaruanne?
4 Kontod Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Kontod, kus registreeritakse varas toimuvaid muudatusi, on aktivakontod. Ettevõtte kohustuste ja omakapitali muutumist kajastatakse passivakontodel. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja 10 kreedit, mille tähendus on aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Konto lihtsustatud skeem (nn kontorist, T-konto) näeb välja järgmiselt: ( vt Tabel 4) Tabel 4 D Aktivakonto nimetus K D Passivakonto nimetus K AS AS
Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi bilansikirjetes. Neid muutusi arvestatakse kontodel. Kontodel toimub firma varade, nende allikate ja majandusoperatsioonide kohta registreeritud andmete rühmitamine, jooksev arvestus ja kontroll. Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele aktivakontod ja passivakirjetele passivakontod. Igal kontol on kaks poolt - deebet ja kreedit, mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi. 20. KMK analüüsi meetodid, nende iseloomustus ja kasutamine; ohutusvaru. KMK - analüüsi kasutatakse müügi- ja tootmisstruktuuri kujundamisel,hinnakujundamisel ja ettevõttestrateegiliste kitsaskohtade lahendamisel optimaalseteotsuste vastuvõtmiseks. (Kulu- maht-kasum) KMK- analüüs tervikuna on keeruline ja väga töömahukas.Lihtsustatud erijuhtumi näide, Kui:
Lõppsaldo: Lõppsaldo: Kontodele kirjendatakse kõigepealt ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate algjäägid ehk algsaldod ja seejärel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Seejuures algjäägi suurenemist põhjustavad summad kirjendatakse alati jäägiga ühele poolele, kuna jääki vähendavad summad kantakse vastaspoolele. Aktivakontodel kirjendatakse deebetisse arvestusobjekti, s.o. ettevõtte varade algsaldo ja suurenemised ning kreeditisse vähenemised. Aktivakonto lõppsaldo leidmiseks liidetakse algsaldole deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. Kui algsaldo puudub, siis leitakse lõppsaldo deebeti- ja kreeditikäibe vahena. Aktivakontodel võib olla ainult deebetsaldo või lõppsaldot ei esinegi (lõppsaldo on 0). Passivakontodel kirjendatakse arvestusobjekti (varade moodustamise allikate) algsaldo ja suurenemised
pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud vara(käibe- ja põhivara) liikumine; passivakontol on kohustused (lühiajalised ja pikajalised) ja omakapital. Aktivakontodel saldod on deebeti, passivakontodel kreedeti poolel .aktiva=passiva. Lppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet- algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest: Skeem 1 Saksa kasumiaruande esitamise
o algjääk 01.01. 8 000 tk. a’ 12.- o ost 10.06. 13 000 tk. a’ 13.- o ost 05.11. 5 000 tk. a’ 14.- o juhul kui 31.12. on kaubavaruna laos arvel 10 000 tk, siis FIFO-meetodi rakendamisel on kaubavaru maksumus: 135000€. Majandustehingu toimumist kinnitav tõend on algdokument. Kui ettevõtte passivakontodel on 4560 € ja sellest 2100 on omakapital, siis ettevõtte aktivakontodel peab järelikult olema: 4560€. Ettevõte soetas seadme 02.jaanuar 2xx1.a., mille soetusmaksumuseks kujunes 27 299 €. Seadme tehnilistes andmetes oli kirjas, et tõenäoline kasutusiga on 7 aastat ja ettevõtte juhtkond otsustas seda aktsepteerida. Kasuliku eluea lõpul on võimalik seadet järelturul müüa ning juhtkond otsustas kinnitada lõpetamismaksumuseks 1 000 €. Leida põhivara esimese aasta kulum.Vastus: Õige vastus on: 3757.
Varade kontod (aktivakontod) suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides. AKTIVAKONTO DEEBET KREEDIT 1. Algsaldo ehk deebet algsaldo 2. Suurenemine ehk sissetulek 3. Vähenemine ehk väljaminek = kreeditkäive = deebetkäive LÕPPSALDO ehk deebet lõppsaldo 1 + 2 3 = saldo (jääk) Suurenemised asuvad kontode algsaldode poolel, sest nad suurendavad seda. Vähenemised asuvad vastaspoolel. Aktivakontodel saab saldo jääda ainult deebetisse (vahendeid ei saa rohkem välja minna kui neid olemas on). Aktivakonto kreeditsaldo viitab veale. Kohustuste ja omakapitali kontod (passivakontod) suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides. PASSIVAKONTO DEEBET KREEDIT Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 1. Algsaldo ehk kreedit algsaldo 3. Vähenemine ehk väljaminek
Kontodele kirjendatud summade kokkuvõtteid (ilma jäägi ehk saldota) nimetatakse käiveteks. Konto deebetisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse deebetkäibeks ja konto kreeditisse kirjendatud summade kokkuvõtet nimetatakse kreeditkäibeks. Kõige laiemalt on levinud T- kujuline konto formaat, millest ka nimetus T- konto. Kontol on 2 poolt: deebet ja kreedit, millest deebet paikneb vasakul ja kreedit paremal. Nende tähendus aktivakontodel (bilansi aktivakirjetele avatud kontodel) ja passivakontodel (bilansi passivakirjetele avatud kontodel) on erinev. Deebet Konto Kreedit ----------------------------------------------------------- 1.Vara: suurenemine 1. Vara: vähenemine 2.Kohustused: vähenemine 2.Kohustused: suurenemine 3.Omakapital: vähenemine 3.Omakapital: suurenemine 4.Kulud: suurenemine 4. Tulud: suurenemine
annaabi.ee 
